{"id":40591,"date":"2025-11-12T08:41:20","date_gmt":"2025-11-12T08:41:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40591\/"},"modified":"2025-11-12T08:41:20","modified_gmt":"2025-11-12T08:41:20","slug":"andrus-kaarelson-kuidas-soome-suudab-aga-eesti-ei-suuda-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40591\/","title":{"rendered":"Andrus Kaarelson: kuidas Soome suudab, aga Eesti ei suuda? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Soome s\u00f5na sisu t\u00e4hendab meelekindlust ja sisemist j\u00f5udu, valmisolekut teha ka raskeid otsuseid, et saavutada midagi, mis tundub peaaegu v\u00f5imatu. Just sellist sisu on n\u00e4idanud Soome peaministri Petteri Orpo juhitud parempoolne valitsus, kes on asunud riigi rahandust korrastama<\/a>. Nad on k\u00e4rpinud kulusid, v\u00e4hendanud toetusi ja \u00f6elnud ausalt v\u00e4lja, et heaolu\u00fchiskonda saab s\u00e4ilitada vaid siis, kui kulud mahuvad majanduse v\u00f5imekusse.<\/p>\n

Eestis on pilt vastupidine. Meie valitsus kasvatab kulusid kiiremini kui tulusid ja p\u00f5hjendab eelarve defitsiiti kaitsekulude kasvuga, j\u00e4ttes mainimata, et veel rohkem suurenevad kulud k\u00f5igele muule.<\/p>\n

Kaitsekulud kasvavad j\u00e4rgmisel aastal 844 miljoni euro v\u00f5rra, kuid riigi muud kulud 927 miljoni euro v\u00f5rra. Pensionit\u00f5us lisab 210 miljonit eurot, riigit\u00f6\u00f6tajate palgat\u00f5us 117 miljonit eurot ja tulumaksuk\u00fc\u00fcru kaotamine viib eelarvest umbes 600 miljonit eurot. Selle tagaj\u00e4rjel kasvab riigiv\u00f5lg 1,7 miljardi euro v\u00f5rra ja ulatub 25,9 protsendini SKP-st.<\/p>\n

Soomes k\u00e4ivad asjad hoopis teistmoodi. Orpo valitsus on juba otsustanud ligi k\u00fcmne miljardi euro ulatuses kulusid k\u00e4rpida ja valmistub j\u00e4rgmisel valimisperioodil v\u00e4hendama veel kuni 18 miljardit. Lisaks k\u00e4rbitakse j\u00e4rgmisel paaril aastal ettev\u00f5tlustoetusi 160 miljoni euro v\u00f5rra ja elamuehituse intressitoetusi 365 miljoni v\u00f5rra. Arengukoost\u00f6\u00f6 ja teaduse rahastust v\u00e4hendatakse samuti. Need on rasked, kuid v\u00e4ltimatud sammud, mis annavad tulevikus riigile kindlama jalgealuse.<\/p>\n

Eesti valitsus k\u00e4itub vastupidi, elab \u00fcle j\u00f5u ja teeb laenust igap\u00e4evakulude maksmise vahendi. Kui me nii j\u00e4tkame, kasvab riigiv\u00f5lg nelja aastaga 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardini ja intressimaksed ligi poole miljardi euroni aastas. See on raha, mis ei loo midagi uut, vaid lihtsalt kaob. Sama palju kulub meil praegu teadusele v\u00f5i omavalitsuste toetustele \u00f5petajate palkadeks. Kui intressimakseid tuleb maksta samas mahus, on midagi v\u00e4ga valesti.<\/p>\n

Siit j\u00f5uamegi pealkirjas esitatud k\u00fcsimuseni, et kuidas Soome suudab, aga Eesti ei suuda. See ei ole retooriline karjatus, et oh, kuidas k\u00fcll, vaid t\u00e4itsa praktiline: kuidas? Kuidas suudab Soome valitsus riigi rahandust korrastada ka kaitsekulude suurendamise k\u00f5rvalt? Kuidas on v\u00f5imalik, et Eesti valitsus seda ei suuda? See pole pealegi mingi hiljuti tekkinud juhuslik erinevus kahe kultuuriliselt l\u00e4hedase rahva vahel, vaid juba aastate tagant alanud ja iga j\u00e4rgmise eelarvega laiemaks k\u00e4risev l\u00f5he.<\/p>\n

Vastus on \u00fcsna lihtne, ehkki ebameeldiv. Asi on nimelt selles, et Eesti riigit\u00fc\u00fcri juures pole riigimehi. Pole inimesi, kes julgeksid astuda ebapopulaarseid samme, oleksid valmis Eesti inimeste huvides riskima enda poliitilise populaarsusega.<\/p>\n

Reformierakonna juhitud valitsused, mis on teadlikult enne valimisi koostanud \u00fcle kulutavaid ja s\u00fcgava eelarvemiinusega h\u00e4\u00e4leostu riigieelarveid, on k\u00e4itunud t\u00e4pselt vastupidi. Nii osteti h\u00e4\u00e4li riigieelarve j\u00e4rsu kulutuste t\u00f5usuga enne 2023. aasta riigikogu valimisi, millele j\u00e4rgnes maksut\u00f5usude laviin Eesti inimestele.<\/p>\n

Ajaloo suurimat eelarvedefitsiiti ja sellest johtuvat riigiv\u00f5la kiiret kasvu tutvustati meile \u00e4sja enne kohalikke valimisi 2026. aasta riigieelarvega ning juba j\u00e4rgmisel aastal n\u00e4eme k\u00f5ike seda taas lahti rulluvat 2027. aasta riigieelarves, kus eelarvekulud kasvavad enne riigikogu valimisi kui p\u00e4rmi peal ning \u00fclikalliste valimislubaduste t\u00e4itmiseks pole \u00fchtegi takistust. Ka raha pole takistus, kuna enda valimislubaduste elluviimiseks v\u00f5tab Reformierakond lihtsalt uut riigilaenu.<\/p>\n

Sellise suhtumisega valitsedes j\u00e4\u00e4megi raskeid k\u00e4rpeotsuseid edasi l\u00fckkama, ehkki iga aastaga l\u00e4hevad need muudkui valusamaks, tagaj\u00e4rjed r\u00e4ngemaks. Mida s\u00fcgavamale kraavi vanker vajub, seda raskem on sealt j\u00e4lle tee peale tagasi ronida.<\/p>\n

Valitsusel on viimane aeg tunnistada, et majanduslik reaalsus ei luba enam riigil k\u00f5ike korraga lubada. Praegu pole aeg t\u00f5sta k\u00f5igi riigipalgaliste palku ega kasvatada haldusaparaati. Need palgat\u00f5usud tehakse laenurahaga ja iga selline otsus muudab Eesti inimesi vaesemaks.<\/p>\n

Parempoolsed on pidevalt r\u00f5hutanud, et riigi kulud peavad mahtuma majanduse v\u00f5imekusse. Kui seda piiri \u00fcletatakse, tuleb kulusid k\u00e4rpida, mitte makse t\u00f5sta.<\/p>\n

“Oluline on aga, et madalamad maksud elavdavad tarbimist ja sedakaudu ettev\u00f5tlust, meelitavad investoreid ja toovad riiki raha juurde.”<\/p>\n

Lahendus on kolmes lihtsas, aga sisulises otsuses. Langetame makse: tulumaks 18 protsenti, k\u00e4ibemaks 20 protsenti, t\u00fchistame automaksu. See otsus v\u00f5ib tunduda kontraproduktiivne, viib see ju maksutulude v\u00e4henemiseni. Oluline on aga, et madalamad maksud elavdavad tarbimist ja sedakaudu ettev\u00f5tlust, meelitavad investoreid ja toovad riiki raha juurde. See t\u00e4hendab, et maksulangetuse j\u00e4rel v\u00f5ime paradoksaalselt oodata hoopis maksutulude suurenemist.<\/p>\n

Toon selle illustreerimiseks l\u00e4bikukkunud automaksu n\u00e4ite, millega kutsuti esile krahh Eesti autom\u00fc\u00fcgi turul. Samal ajal kui teistes Balti riikides kasvas uute autode m\u00fc\u00fck 40 protsenti, on Eestis uute autode m\u00fc\u00fck langenud kaks korda v\u00f5rreldes mullusega ning riigil j\u00e4\u00e4b saamata umbes sada miljonit eurot k\u00e4ibemaksu. Reformierakonna k\u00e4pardlikult kehtestatud automaks pole toonud ka mootors\u00f5idukite registreerimistasu laekumisi oodatud mahus, septembri l\u00f5puks oli laekunud k\u00f5igest 48,9 miljonit eurot ning n\u00fc\u00fcdseks on automaksu seadusse tehtud hulganisti muudatusi ja erandeid.<\/p>\n

Meenutuseks, et automaksu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ootas rahandusministeerium 2025. aasta automaksu registreerimistasu laekumiseks 137 miljonit eurot, kuid suveks oli selge, et see summa kokku ei tule ja majandusprognoosis v\u00e4hendati laekuva tasu hinnangut 90 miljonile eurole. Ei tule kokku ka see, kuna Reformierakond kukutas p\u00f5hjendamatu automaksu ja teiste maksut\u00f5usudega kokku nii Eesti autoturu kui ka tarbijate kindluse.<\/p>\n

Maksude langetamisest ei piisa, tuleb ka kulusid k\u00e4rpida. Peatame sotsiaalkulude indekseerimise ja v\u00e4hendame valitsemiskulusid. See on selge m\u00f5juga liigutus, sest kui riik ise enam inflatsioonile k\u00fctust peale ei kalla, enda kulusid ei paisuta, siis vaibub hinnat\u00f5us ka erasektoris.<\/p>\n

L\u00f5petame laenuralli. Laenu v\u00f5ib v\u00f5tta vaid investeeringuteks, mitte jooksvate kulude katteks. Ilmselt iga\u00fcks, kes on kunagi pere eelarvet koostanud, m\u00f5istab, et kiirlaenu toel restoranis s\u00f6\u00f6mine pole \u00f5ige tegu.<\/p>\n

Need kolm sammu n\u00e4itaksid, et ka Eesti poliitikutel on sisu. Julgust \u00f6elda v\u00e4lja, et riigi rahandust ei saa parandada rasvaste lubaduste ja \u00fcha suuremate laenudega, vaid ainult vastutustundlike otsustega. Meil on aeg v\u00f5tta eeskuju Soomest ja teha sama, mida nemad juba tegid ja teevad, tuua riigi rahandus tagasi reaalsusesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Soome s\u00f5na sisu t\u00e4hendab meelekindlust ja sisemist j\u00f5udu, valmisolekut teha ka raskeid otsuseid, et saavutada midagi, mis tundub…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40592,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[20448,642,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1283,28,29,778,4832,18900,19,1059,25,1013,643,1016,2701,113,23,24,1282,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-40591","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-andrus-kaarelson","9":"tag-automaks","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kaibemaks","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maksud","24":"tag-maksukuur","25":"tag-maksumuudatused","26":"tag-news","27":"tag-parempoolsed","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-rahandusministeerium","30":"tag-reformierakond","31":"tag-riigieelarve","32":"tag-riigivolg","33":"tag-soome","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-tulumaks","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-valitsus","40":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115535838340845322","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40591","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40591"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40591\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40592"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40591"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40591"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40591"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}