Maarja \u00d6piku teadust\u00f6\u00f6 keskendub mulla\u00f6kos\u00fcsteemidele, uurides molekulaarsete meetodite abil m\u00fckoriisat moodustavate mullaseente (eriti krohmseente) elurikkust ja rolli. Tema loodud DNA-p\u00f5histe virtuaaltaksonite k\u00e4sitlus ja tema juhitud avalik andmebaas MaarjAM on aidanud muuta selle valdkonna uurimist\u00f6\u00f6 \u00fclemaailmselt v\u00f5rreldavaks ja standardiseerituks.<\/p>\n
Lisaks alusuuringutele juhib \u00d6pik rakendusprojekte p\u00f5llumuldade s\u00e4\u00e4stvaks kasutamiseks ja mulla\u00f6kos\u00fcsteemide taastamiseks.<\/p>\n
\u00d6pikut tunnustati 2016. aastal (koos kolleegidega) riikliku teaduspreemiaga geo- ja bioteaduste erialal t\u00f6\u00f6de ts\u00fckli “Taime- ja seenekoosluste mitmekesisust ning nende omavahelisi seoseid m\u00f5jutavad tegurid” eest. Ta kuulub maailma enim viidatud teadlaste hulka (Web of Science Highly Cited Researcher 2020) ning 2025. aastal valiti ta tippajakirja New Phytologist peatoimetajaks.<\/p>\n
Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie t\u00f6\u00f6ga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?<\/p>\n
T\u00f6ised tipphetked on olnud n\u00e4iteks doktorikraadi kaitsmine, instituudi juhi kohale valituks osutumine, ajakirja peatoimetaja kohale valituks osutumine, m\u00f5ne artikli vastuv\u00f5tmine.<\/p>\n
Doktorikraadi kaitsmisest aastal 2004 m\u00e4letan peamiselt taipamist, et n\u00fc\u00fcd saan aru, kui v\u00e4he ma tegelikult tean. See oli s\u00fcgav kogemus. Praegu v\u00f5in \u00f6elda, et neid nii-\u00f6elda uue k\u00e4igu sissel\u00fckkamisi tuleb ikka ja j\u00e4lle, taipamisi, et see on n\u00fc\u00fcd algus, mitte kuhugile p\u00e4ralej\u00f5udmine ja et vaade maastikule, mida veel ainult natuke hooman on taas laiem v\u00f5i t\u00e4psem.<\/p>\n
V\u00e4ga suur uut sorti algus oli aastal 2020 Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi juhataja kohale asumine. Praeguseks on see olnud kuus aastat huvitavat t\u00f6\u00f6d ja v\u00e4ga mitmekesist \u00f5ppimist.<\/p>\n
2025. aasta algul sai minust rahvusvahelise taimeteaduse ajakirja New Phytologist peatoimetaja. Olen seal olnud toimetaja aastast 2013 ja mulle ei tulnud k\u00fcll kunagi m\u00f5ttessegi, et v\u00f5iksin ise peatoimetaja suurtesse saabastesse astuda. N\u00fc\u00fcd ma seal olen ja tunnen suurt r\u00f5\u00f5mu niiv\u00f5rd eriliste, v\u00f5imekate ja toredate inimestega koos t\u00f6\u00f6tamisest kui seda on selle ajakirja toimetus ning toimetajad.<\/p>\n
Eraeluliste tipphetkede hulgas on kindlasti esimene j\u00f5ut\u00f5stmise v\u00f5istlusel osalemine vanuses 40+ ja m\u00f5nedki enese\u00fcletused j\u00f5ut\u00f5stjana ja rammuspordi v\u00f5istlustel. V\u00f5i m\u00f5ni ootamatu vaade merele v\u00f5i metsale kodustel ja uutel maastikel. Isiklikud tipphetked on isiklikud.<\/p>\n
Kui raha ja b\u00fcrokraatia poleks probleem, mis oleks see \u00fcks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe \u00e4ra lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid r\u00e4\u00e4givad liiga palju, ja millest liiga v\u00e4he?<\/p>\n
Selgelt on Eesti teadusrahastuses p\u00fcsirahastuse (see t\u00e4hendab mitte projektip\u00f5hise rahastuse) osakaal liiga v\u00e4ike ja rahastuse kogusumma on napp. Kui raha poleks probleem, tuleks teaduse kogurahastust Eestis suurendada ning p\u00fcsirahastuse osakaalu samuti, et parandada palgakindlust ja v\u00e4hendada projektis\u00f5ltuvust ja l\u00fchikese perspektiiviga tegutsemist. Kuni raha on piirav, siis on \u00fcheks viisiks edasi liikuda Eesti rikkust suurendada.<\/p>\n
Samav\u00f5rd oluline on teaduse ja teadlaste ning teaduskogemusega inimeste kaasumine (ja kaasamine) \u00fchiskonna protsessides. Meil on hulga v\u00e4hem doktorikraadiga inimesi ja samuti loodus- ning tehnikateadusliku haridusega inimesi valitsusaparaadis kui n\u00e4iteks Singapuris v\u00f5i L\u00f5una-Koreas. Need on riigid, mis on suutnud oma arengutaset kiiresti suurendada. Doktorikraadi normaliseerimine riigiaparaadis v\u00f5iks olla \u00fcks teema.<\/p>\n
Tulles minu uurimisvaldkonna juurde, milleks on mullaelustik ja selle d\u00fcnaamika looduslikes ja inimm\u00f5julistes \u00f6kos\u00fcsteemides, siis viiksin ma suuremas, see t\u00e4hendab t\u00e4psemas mahus ja kiiremini l\u00f5pule meie praegu k\u00e4imasoleva projekti. Nimelt uurime Eesti p\u00f5llumuldade elustikku eri majandamisviiside korral, keskendudes m\u00fckoriisaseentele, aga vaatame ka teisi seeni ning baktereid, mikroeukar\u00fcoote jm. Meie eesm\u00e4rk on kalibreerida elustiku varieeruvus ja luua mudel, mis v\u00f5imaldab ennustada maakasutuse m\u00f5ju mullaelustikule ja toetada maaharijat, et teha \u00f5igeid majandamisotsuseid mullaelustiku heas tervises hoidmiseks ja saagi, sh saagi kvaliteedi tagamiseks. Meie loodav teadmine aitab hinnata mullaelustiku seisundit, v\u00f5ime ka \u00f6elda tervist. Heas seisundis muld on oluline nii p\u00f5llumehele kui ka igale inimesele.<\/p>\n
Sellest teemast j\u00e4rgmine oleks k\u00fcsimus, kuidas muutuv keskkond (kliima, elustik, maakasutus) m\u00f5jutab taim-mullaorganism suhteid. N\u00e4iteks, millised mullaorganismid on meil olemas 50 aasta p\u00e4rast nii p\u00f5ldudel kui ka metsades, ja kas nad sobivad sel ajal siin kasvada suutvatele p\u00f5llukultuuridele ja metsapuudele. M\u00f5lemad muutuvad \u2013 nii taimed kui ka mullaorganismid, mis elavad Eestis tulevikukliima tingimustes. Globaalses mastaabis on tulevikukliima organismidele sobivuse uuringuid \u00fcritatud teha m\u00f5nede organismir\u00fchmade jaoks. J\u00e4rgmine samm oleks organismidevahelised interaktsioonid, mis on sedav\u00f5rd olulised, et teatud suured \u00f6kos\u00fcsteemide funktsioonid v\u00f5ivad saada h\u00e4iritud nende muutumisel. See v\u00e4\u00e4rib uurimist.<\/p>\n
Minu uurimisvaldkonna kolleegid r\u00e4\u00e4givad palju keskkonnakriisist. See on v\u00e4ga suur teema ja suur mure. Probleem pole ainult kliimamuutus v\u00f5i liikide kadu, vaid kogu elukeskkonna muutus. Kuidas sellest r\u00e4\u00e4kida nii, et ei tekiks v\u00e4simust selle teema suhtes, on suur v\u00e4ljakutse. Kui millestki liiga v\u00e4he r\u00e4\u00e4gitakse, siis sellest, mida tegelikult (elu)keskkonna muutus meile inimestena t\u00e4hendab. Sellest, et meil on vaja looduskeskkonda iga\u00fche l\u00e4hedal, et loodust ei saa panna kuhugi riiulile (kaitsealadele \u00e4ra), kuna see hoiab inimeste vaimset ja f\u00fc\u00fcsilist tervist, treenib laste immuuns\u00fcsteemi, on vaja ikka ja j\u00e4lle r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. T\u00f5e avalikustamine kahjustaks r\u00e4ngalt nii kolleegi karj\u00e4\u00e4ri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Kuidas k\u00e4itute ja millest l\u00e4htute?<\/p>\n
Teaduslik protsess on ts\u00fckliline. See algab vaatlemisest, millele j\u00e4rgneb mingi n\u00e4htuse kirjeldamine, h\u00fcpoteeside s\u00f5nastamine, nende testimine ja uus vaatlemine. Vigade tegemine (kuid mitte teadlikult) on teaduse \u00fcks osa. Loomulik samm vea avastamisel on sellest autori(te) ja artikli avaldanud ajakirja teavitamine.<\/p>\n
Kui viga on olnud tahtmatu, v\u00f5ib toimuda paranduse avaldamine v\u00f5i t\u00f5sisemal korral artikli tagasikutsumine. \u00dcks teaduse normaalseid osi on ka andmete erinevate t\u00f5lgenduste \u00fcle toimuvad arutelud, dispuudid, vaidlused. Neid tuleb tervitada, neid pole vaja karta. Arutelu viib teadust edasi.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime teadlikust veast ja lugeja eksitamisest, on tegu teaduseetika vastu eksimisega. Tartu \u00dclikoolis, Eestis ja Euroopas on olemas oma teaduseetika s\u00f5nastatud kokkulepped ja p\u00f5him\u00f5tted (Eestis “Hea teadustava” ning “Eesti teadlaste eetikakoodeks”). Samuti on teadusajakirjadel autoritepoolse teaduseetika rikkumise juhtumite jaoks valmis oma protseduurid, n-\u00f6 kriisiplaanid ning on publitseerimiseetikaga tegelev organisatsioon COPE (Committee on Publication Ethics), mille poole saab n\u00f5u k\u00fcsimiseks p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n
Esimene samm on enamasti autori(te) poole p\u00f6\u00f6rdumine. Kui ilmneb, et nende selgitused ei ole veenvad v\u00f5i on t\u00f5endeid, mis viitavad tahtlikule eksitamisele, on j\u00e4rgmiseks sammuks p\u00f6\u00f6rduda nende t\u00f6\u00f6andja (\u00fclikooli, uurimisasutuse) poole. Kindlasti tuleb teavitada ajakirja.<\/p>\n
Nagu \u00f6eldud, v\u00f5tavad teadusajakirjad selliseid juhtumeid v\u00e4ga t\u00f5siselt, kuna ajakirjad on huvitatud uudsete, huvitavate, oluliste teadustulemuste avaldamisest. Taolistest olukordades tuleb selgitada ka, milline on kaasautorite roll. N\u00e4iteks v\u00f5ib olla olukordi, kus noorteadlastest kaasautorid ei pruugi teada k\u00f5nealusest veast v\u00f5i siis on nad olukorras, kus neil pole v\u00f5imalust v\u00f5i julgust sellest teada anda. Siin tuleb leida viis, et kahjustada ei saaks n\u00f5rgemal positsioonil olevad osalised.<\/p>\n
Vigade v\u00e4ljatulemine on teadusele parem sellest, et vead j\u00e4\u00e4vad leidmata v\u00f5i teadlikult varjatuks. Kogu teaduss\u00fcsteem toimib parema ja t\u00e4psema teadmise, arusaamise edasiarendamiseks. Avalik usaldus valdkonna vastu saab hoopis rohkem kahjustatud, kui selguks, et s\u00fcsteem toimibki teadlike vigade varjamise teel.<\/p>\n
Kui suur osa 21. sajandil elava\u00a0akadeemiku\u00a0t\u00f6\u00f6st peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa \u00fchiskonnale, kes teid l\u00f5ppeks \u00fcleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?<\/p>\n
Kunagi T\u0161iilis k\u00e4ies sattusin kohalikku muuseumi, kus oli v\u00e4ljapanek seda piirkonda uurima tulnud teadlaste kohta. Need olid valdavalt Saksa p\u00e4ritolu ja neil oli riiklik \u00fclesanne leida maavarasid ja muid riigile huvi pakkuvaid ressursse v\u00f5i tulusaid v\u00f5imalusi. Nad tegid oma loodusteadlase t\u00f6\u00f6d, osalt sarnaselt meie t\u00e4nap\u00e4evastele v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele-ekspeditsioonidele ja neil olid samuti projekti eesm\u00e4rgid t\u00e4ita.<\/p>\n
See oli minu jaoks huvitav n\u00e4ide teadusrahastuse ajaloost ja loomulikult paralleel sellega, kuidas t\u00e4nap\u00e4eval riiklikku p\u00e4ritolu rahastuse korral me j\u00e4rgime teaduseesm\u00e4rke, vajadusel muudame neid \u2013 seda tegid ka Saksa teadlased T\u0161iilis \u2013 nad ei leidnud oodatavaid maavarasid, aga nad leidsid palju muud \u2013 ja me r\u00e4\u00e4gime oma tegemistest.\u00a0<\/p>\n
Praeguses teadusmaailmas on tugev surve \u00fchiskonnale oma tegemistest r\u00e4\u00e4kida, neid tutvustada. Osa teadlasi on selles p\u00f5nevamad ja t\u00f5husamad kui teised. Ka on \u00fchiskonnale suunatud t\u00f6\u00f6 olemus oma valikutes v\u00e4ga mitmekesine. N\u00e4iteks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ministeeriumitega mingite riigile huvi pakkuvate anal\u00fc\u00fcside tegemiseks paistavad v\u00e4hem v\u00e4lja kui kellegi poolt tehtud toredad videod, kirjutatud raamatud vmt.<\/p>\n
Ehk siis, eri teadlaste puhul v\u00f5ib teaduse tegemisele ja teadusest r\u00e4\u00e4kimisele kuluva panuse osakaal olla erinev. V\u00f5iks s\u00e4ilida tasakaal selle vahel, palju me aega p\u00fchendame teadusuuringutele ja kui palju nendest r\u00e4\u00e4kimisele. Mulle tulevad silme ette kunstnikud, kes ka vajavad loomeaega, aga ka aega, et oma loomingut m\u00fc\u00fca. Kui kogu aeg m\u00fc\u00fca, pole l\u00f5puks aega midagi uut luua.<\/p>\n
Arvamusliider? V\u00f5ib-olla siis, kui teaduslik loomeaeg hakkab muutuma nii v\u00e4ikeseks, et enda poolt loodud uus teadmine on k\u00f5neldavas materjalis kuhtumas.<\/p>\n
Mida\u00a0akadeemiku\u00a0tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei t\u00e4ida?<\/p>\n
Mullateaduse akadeemiku koha loomine iseenesest juba n\u00e4itab, et Eesti Teaduste Akadeemia kolleegid peavad mulda ja mulla uurimist oluliseks. Mullast kui \u00f6kos\u00fcsteemist ja elavast s\u00fcsteemist v\u00f5iksin r\u00e4\u00e4kida pikalt ja teen seda r\u00f5\u00f5muga. Muld on meile k\u00f5igile oluline kriitiline loodusvara, seda on vaja uurida, seirata, v\u00e4\u00e4rtustada.<\/p>\n
Kindlasti on juba see austav, et kolleegid on leidnud minu kandidatuuri akadeemiku kohale oluliseks \u00fcles panna. Samuti on kuuluvus niiv\u00f5rd austusv\u00e4\u00e4rsesse kogusse lihtsalt tore. \u00c4\u00e4rmiselt huvitavana k\u00f5lab v\u00f5imalus naisakadeemikute seltskonnaga tihedamalt koos tegutseda.<\/p>\n
Akadeemiku rolliga kaasneb t\u00f5en\u00e4oliselt veel rohkem tegevusi, mis on seotud teadlase ja teadustegevuse n\u00e4htavaks tegemisega. M\u00f5ndagi ma teen ka praegu, mis akadeemiale m\u00f5ttekas v\u00f5ib olla, nii oma eriala tutvustamise osas kui v\u00e4ga mitmekesise tegevusvaldkonnaga inimeste ja asutuste\/ettev\u00f5tetega koost\u00f6\u00f6, arutelude ja kontaktide loomise osas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maarja \u00d6piku teadust\u00f6\u00f6 keskendub mulla\u00f6kos\u00fcsteemidele, uurides molekulaarsete meetodite abil m\u00fckoriisat moodustavate mullaseente (eriti krohmseente) elurikkust ja rolli. Tema…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40625,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[8985,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,20463,20464,19,25,8909,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-40624","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-akadeemikute-valimised-2025","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maarja-opik","22":"tag-mullateadus","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-teaduste-akadeemia","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115536023032049387","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40624","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40624"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40624\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40625"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40624"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40624"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40624"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}