“Tahtsin v\u00e4ga endale \u00f5de v\u00f5i venda ja suur oli minu r\u00f5\u00f5m, kui ma sain endale 11-aastasena \u00f5e Hellika, kes \u00f5pib EMTA-s laulmist. Lapsep\u00f5lves veetsime palju aega vanaema ja vanaisa juures, k\u00f5ik p\u00fchap\u00e4eva\u00f5htud, kui ema ja isa olid segakoor Hilaro proovis,” meenutas n\u00e4itleja Lauli Koppelmaa, kellel endal on kolm last.<\/p>\n
T\u00fctar Lydia on viieaastane ja kaksikud Felix ja Agnes pooleteistaastased.<\/p>\n
Lauli ema Silja Otsar s\u00f5nas, et kui ta saaks teha \u00fche asja oma elus teisiti, siis oleks ta oma esimese lapse Lauliga tahtnud rohkem kodus olla. “Panin ta lasteaeda, kui ta oli pooleteistaastane, aga mulle meeldis v\u00e4ga t\u00f6\u00f6, mida ma tegin ja teen siiamaani, olen koolis muusika\u00f5petaja.”<\/p>\n
Laval olemine on Silja s\u00f5nul kogu nende perele v\u00e4ga loomulik olnud. “7. klassis hakkas Laulil see jutt, et tahab n\u00e4itlejaks saada. Oma l\u00e4hedase kohta, keda sa v\u00e4ga h\u00e4sti tunned, on v\u00e4ga raske aru saada, kas ta sobib n\u00e4itlejaks v\u00f5i mitte. Oma laps on ikka lava peal k\u00f5ige armsam, aga seda ei saa t\u00f5siselt v\u00f5tta,” meenutas Silja.<\/p>\n
Ei saanud esimesel katsel laste muusikakooli sisse<\/p>\n
Silja s\u00f5nul olid tema vanemad \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f6\u00f6kad ja k\u00f5ige olulisem oli, et k\u00f5ik oleks kenasti \u00f5pitud. “Vitsa olen vist saanud, aga mille eest, ei m\u00e4leta.”<\/p>\n
Lapsest peale tahtis Silja arstiks saada, kuigi kogu tema pere tegeles isa eeskujul muusikaga. “Keskkooli l\u00e4ksin ka meditsiini eriklassi. Kui me haiglas ja polikliinikus praktikal olime, sain aru, et see mulle v\u00e4ga ei sobi, sest mul hakkas halb, kui kellelegi s\u00fcsti tehti. Isegi hambaarsti juures palun alati nuuskpiirituse valmis panna, viimati minetasin verd andes \u00e4ra,” meenutas Silja, miks see unistus luhtus.<\/p>\n
Esimesel korral ei saanud Silja laste muusikakooli sisse. “V\u00e4ga raske laulu v\u00f5tsin ja ega ma korralikult viisi ka ei pidanud, aga mu isa ei j\u00e4tnud jonni ja j\u00e4rgmisel aastal sain sisse.”<\/p>\n
Silja on v\u00f5rukeelse laulu- ja rahvapeo “Uma pido” looja, mis sai alguse 2008. aastal ja on siiamaani selle peoga seotud.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rt n\u00f5uanne: “\u00c4rge unustage, et lapsevanemad on ka inimesed.”<\/p>\n
Lauli s\u00fcndimist ja kasvamist meenutades \u00fctles Silja, et lugesid abikaasaga Benjamin Spocki lastekasvatusraamatut “Teie laps” ja leidsid sealt v\u00e4ga t\u00e4htsa lause, mis aitas last kasvatades. “\u00c4rge unustage, lapsevanemad on ka inimesed.””<\/p>\n
“Hellika puhul ma nimetan end abivanemaks, ja ma olen t\u00e4nulik, et sain selle kogemuse, n\u00e4gin juba t\u00e4iesti adekvaatses eas, mis on beebi kasvatamine,” meenutas Lauli, kes on enda s\u00f5nul keskmisest tundlikum ja emotsionaalsem inimene.<\/p>\n
“Alles t\u00e4na hommikul \u00fctles mu t\u00fctar mulle: “Emme, \u00e4ra reageeri kogu aeg, mulle ei meeldi, et sa kogu aeg reageerid.” Ma arvan, et see on tugevalt tulnud mu emalt,” t\u00f5des Lauli.<\/p>\n
Koolis k\u00e4is Laul matemaatika ol\u00fcmpiaadidel ja nuputamisv\u00f5istlustel. “Oma n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6s ei saa ma seda absoluutselt kasutada. Kui minu klassi\u00f5ed, kellega me koos ol\u00fcmpiaadidel k\u00e4isime ja kes on n\u00fc\u00fcd geoloogid, keemikud, arstid, oma doktorit\u00f6\u00f6dest r\u00e4\u00e4givad, siis mina r\u00e4\u00e4gin, et k\u00e4in laval ja laulan ja tantsin,” muheles Lauli, kes \u00f5ppis g\u00fcmnaasiumis matemaatika ja f\u00fc\u00fcsika eriklassis.<\/p>\n
“Mul oli arvamus, et reaalklassis on k\u00f5ik intelligentsed \u00f5pilased ja tahtsin olla osa neist, aga ma olen kogu aeg olnud ka humanitaarhuvidega.”<\/p>\n
Kodus ei r\u00e4\u00e4gitud hingelistel teemadel<\/p>\n
Lapsep\u00f5lves ja noorp\u00f5lves on mingi valu Lauli s\u00f5nul seotud sellega, et tal ei olnud p\u00f5hikoolis v\u00e4ga l\u00e4hedasi s\u00f5pru. “Ei leidnud oma klassi\u00f5dedega m\u00f5ttekaaslust. Kui \u00fcks mu unistus, saada \u00f5de v\u00f5i vend, t\u00e4itus, siis mu j\u00e4rgmine unistus oli leida endale parim s\u00f5ber, aga \u00f5nneks see k\u00f5ik muutus, kui ma l\u00e4ksin Tartusse Miina H\u00e4rma g\u00fcmnaasiumisse,” meenutas Lauli.<\/p>\n
Lapsena tahtis Lauli kogu aeg olla vanemate inimeste seltskonnas, sest ta tundis, et sai lastelt haiget. “Lapsed olid julmad. Ma ei r\u00e4\u00e4gi koolikiusamisest, pigem t\u00fcdrukute omavaheliste suhete kehtestamisest. T\u00fcdrukud salvavad.”<\/p>\n
Seda ei m\u00f5istnud Lauli toona ega m\u00f5ista ka praegu, miks t\u00fcdrukud peavad selle l\u00e4bi tegema. “Tahaksin oma t\u00fctreid selle eest kaitsta, aga samas saan aru, et see tuleb ikkagi l\u00e4bi teha,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Emaga Lauli omal ajal selliseid teemasid ei jaganud. “Mu \u00f5de on palju lahtisem ja r\u00e4\u00e4gib emaga rohkem sellistel teemadel.”<\/p>\n
Silja t\u00f5des, et ka temal ei olnud oma emaga hingelistel teemadel ega naiseks olemisest mingisuguseid vestlusi. “Ma ei oskagi neil teemadel r\u00e4\u00e4kida. Meie peres pole tunnetest r\u00e4\u00e4gitud. Kui sa ise pole seda l\u00e4bi teinud, siis sa ei m\u00f5ista seda.”<\/p>\n
On olnud rajalt maas<\/p>\n
Esimese lapsega ei olnud Laulil mingeid probleeme, Lydia oli ideaalne laps. Kaksikutega oli k\u00f5ik teisiti. “Maht oli j\u00e4rsku nii suur, see v\u00f5tab inimese rajalt \u00e4ra. Ma ei tundnud r\u00f5\u00f5mu, ei tundnud midagi, kogu aeg oli halb olla, nutsin, elasin end abikaasa peale v\u00e4lja, k\u00f5ik v\u00e4ljendus emotsioonides. Kui inimene ei maga aasta aega normaalselt, siis loomulikult see m\u00f5jutab inimest.”<\/p>\n
Lauli s\u00f5nul on tal \u00fcmberringi v\u00e4ga tugev tugistruktuur, aga nad on lihtsalt kolme tunni kaugusel.<\/p>\n
Kui kaksikud hakkasid s\u00fcndima, kolis Lauli pere Viljandist Tallinnasse \u00e4mma juurde, kes maadles samal ajal v\u00e4higa ja vajas hoolitsemist. “Kui on mitu perenaist majas, siis on ikka natuke keeruline,” lisas ta.<\/p>\n
Lauli abikaasa on lavastaja Karl Koppelmaa, kellega ta tutvus lavakunstikoolis ja kolmandal kursusel hakkasid nad k\u00e4ima. “Olen oma parima s\u00f5bra leidnud.”<\/p>\n
“Kui Hellika oli aastane ja ema karjus meie peale, ma ei saanud aru, miks,” jagas Lauli m\u00e4lupilti lapsep\u00f5lvest, mis hiljem ise emaks saades end meelde on tuletanud.<\/p>\n
“Ma tundsin, et mina ei taha oma emotsioone niimoodi laste peal v\u00e4lja elada. Aga kui ma sain kaksikud, siis sain aru, et see ongi emale keeruline olukord – hakkama saada iseenda ja oma emotsioonidega. Kui ma enne olin hinnanguline oma ema suhtes, siis ma enam ei ole. Ma ei suuda oma last s\u00e4\u00e4sta k\u00f5ikidest lapsep\u00f5lvetraumadest. Ta korjab need kuskilt ikka k\u00fclge. Ja kui ma \u00fche korra k\u00e4rgatan ja see on tema lapsep\u00f5lvetrauma, siis ma \u00fctleks, et see on juba p\u00e4ris h\u00e4sti ikkagi.”<\/p>\n
“Mul oli v\u00e4ga ilus lapsep\u00f5lv,” lisas Lauli. “Mul ka,” t\u00e4iendas Silja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Tahtsin v\u00e4ga endale \u00f5de v\u00f5i venda ja suur oli minu r\u00f5\u00f5m, kui ma sain endale 11-aastasena \u00f5e Hellika,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40641,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[240,37,33,35,173,34,36,2063,241,20472,140,20471],"class_list":{"0":"post-40640","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-celebrities","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kabi-ei-kuku","16":"tag-kuulsused","17":"tag-lauli-koppelmaa","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-silja-otsar"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115536097604667289","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40640","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40640"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40640\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40641"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40640"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40640"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40640"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}