{"id":40642,"date":"2025-11-12T09:51:09","date_gmt":"2025-11-12T09:51:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40642\/"},"modified":"2025-11-12T09:51:09","modified_gmt":"2025-11-12T09:51:09","slug":"poff-i-paevik-numbrituba-kuulub-aasta-parimate-kodumaiste-filmide-hulka-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40642\/","title":{"rendered":"P\u00d6FF-i p\u00e4evik | “Numbrituba” kuulub aasta parimate kodumaiste filmide hulka | Film"},"content":{"rendered":"

“Olivia ja n\u00e4htamatu maav\u00e4rin”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Irene Iborra Rizo<\/p>\n

Euroopa t\u00e4ispika animatsioonist ei tea suurem osa Eesti publikust mitte midagi, sest kui need ka meie kinodesse j\u00f5uavad, siis eestikeelse dublaa\u017eiga, mis l\u00f5ikab enamik t\u00e4iskasvanud vaatajad automaatselt \u00e4ra. Hea n\u00e4ide on hiljuti levist l\u00e4bi jooksnud T\u0161ehhi lavastaja Kristina Dufkova “Suurelt elades”, mis esilinastus Annecy’s ja oli nomineeritud Euroopa filmiauhinnale. Meie filmiajakirjanduses see mingit t\u00e4helepanu ei p\u00e4lvinud, suuresti ilmselt dublaa\u017eil t\u00f5ttu \u2013 t\u00f5si, tegu pole ka erilise meistriteosega \u2013, ent faktina on see m\u00e4rgiline. Ehk tasuks panna vahele m\u00f5ned originaalkeelsed seansid?<\/p>\n

Ei saa \u00f6elda, et ka P\u00d6FF sellest patust puhas oleks, sest ka nemad toovad publiku ette mitmeid anima-aasta tippe, kuid noorematele vaatajatele m\u00f5eldes vaid pealelugemisega. \u00d5nneks on m\u00f5ned erandid, \u00fcks neist Katalaani fookusprogrammi raames Just Filmi kavasse j\u00f5udnud “Olivia ja n\u00e4htamatu maav\u00e4rin”, samuti Annecy’s esilinastunud ning Euroopa filmiauhindade l\u00fchinimekirja j\u00f5udnud linateos, mida saab n\u00e4ha originaalkeeles. P\u00f5hjus, miks antud juhul ei ole peale loetud, peitub ilmselt selles, et pisemate kinok\u00fclastajate jaoks v\u00f5ib filmi tume foon isegi veidi k\u00f5hedana m\u00f5juda.<\/p>\n

“Olivia ja n\u00e4htamatu maav\u00e4rin” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Konteksti seadmiseks v\u00f5ib Irene Iborra Rizo animatsiooni k\u00f5rvale tuua n\u00e4iteks “Coraline’i”, Spike Jonze’i “Where the Wild Things Are’i” v\u00f5i isegi “Alice imedemaal”, mis k\u00f5ik tegelevad sama teemaga: kui reaalsus muutub liiga keeruliseks, v\u00f5ib alati p\u00f5geneda v\u00e4ljam\u00f5eldud maailma. Antud juhul sellest k\u00fcll suuremat abi ei ole, sest \u00fche \u00fcksikema ja tema kahe lapse sotsiaalne staatus mureneb p\u00e4ev-p\u00e4evalt ning tuluke tunneli l\u00f5pus muutub \u00fcha tuhmimaks. V\u00f5imalik, et tegu on ka \u00fche k\u00f5ige kriipivalt t\u00f5etruuma pildiga depressiooni laastavast m\u00f5just.<\/p>\n

Napilt \u00fcle tunni kestev linalugu suudab tegeleda korraga paljude erinevate teemadega, aga ei m\u00f5ju kordagi pealiskaudsena. R\u00e4\u00e4gitakse \u00fchiskonna \u00e4\u00e4realadele surutud kogukondadest, endast n\u00f5rgemate toetamisest, kollektiivsest j\u00f5ust ning isegi sellest, et lapsed ei ole tegelikult mingid juhmakad, mida vahel kiputakse arvama. Tegelased on s\u00fcmpaatsed, neile on lihtne kaasa elada, samas ei langeta kordagi ka kli\u0161eede v\u00f5rku, vaid stsenaarium on pidevalt kahe jalaga maa peal. Rohkem selliseid animatsioone meie kinodesse!<\/p>\n

“Olivia ja n\u00e4htamatu maav\u00e4rin” linastub 12. novembril kell 13.30 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Vulkaani varjus”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Gianfranco Rosi<\/p>\n

Kaks tundi itaallaste eneseimetlust. Kas on \u00fcldse vaja midagi tingimata rohkem \u00f6elda? Dokumentalist Gianfranco Rosi v\u00e4rske dokfilm, mis v\u00f5itis Veneetsia filmifestivalil ka \u017e\u00fcrii eripreemia, k\u00f5lab paberil v\u00e4ga huvitavalt \u2013 kompassi n\u00f5el asetatakse Vesuuvi tippu ja hakatakse siis vaatama, kas ja kuidas on vaikselt podisev katel \u00fcmbritsevat eluolu aastasadade jooksul m\u00f5jutanud. Enamv\u00e4hem sellise h\u00fcpoteesiga on Rosi tuhisenud l\u00e4bi Napoli t\u00e4navate, k\u00e4inud maa-alustes k\u00e4ikudes, muuseumide tagatubades, kiirabi k\u00f5nekeskuses ning filminud t\u00f5epoolest linna seest- ja v\u00e4ljaspoolt, alt ja \u00fclevalt. Kas sellest moodustub kokk ka film? Selles ma p\u00e4ris kindel ei ole.<\/p>\n

Vaataja peab pea kahetunnise ekraaniaja jooksul sellest vaatlevast pildireast ise filmi \u00fcles leidma, sest Rosi meile erilist niidiotsa k\u00e4tte ei anna. Ta j\u00e4\u00e4b mustvalge pildikeelega arutult ilulema, maalilised kaadrid, mille t\u00e4hendusv\u00e4li avaneb esimese kahe sekundiga, j\u00e4\u00e4vad meie silme ette loksuma minutiteks ning kui esimesel m\u00f5nek\u00fcmnel minutil v\u00f5ime selles id\u00fcllis mediteerida, siis peagi j\u00e4\u00e4b nii silmale kui ajule sellest stimulatsioonist v\u00e4heks. Film ei taba hetkekski mingit r\u00fctmi, mis on \u00fche toimiva vaatleva doki aluseks, k\u00f5ik seisab paigal ning keskne motiiv \u2013 nagu eestikeelne pealkirigi \u00fctleb, vulkaani vari \u2013 ununeb \u00fchel hetkel sootuks.<\/p>\n

“Vulkaani varjus” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Ma ei v\u00e4ida, et siit pole mitte midagi kaasa v\u00f5tta, humoorikaid hetki t\u00f5epoolest leidub \u2013 v\u00f5tame n\u00e4iteks mehe, kes helistab pidevalt h\u00e4daabinumbrile, et k\u00fcsida kellaaega \u2013, kuid saalisistujale on raske \u00e4ra p\u00f5hjendada, miks peab seda k\u00f5ike vaatama kaks tundi j\u00e4rjest. N\u00e4gin ka vist seansilt lahkujate rekordit: poolt\u00fchjast Artise saalist l\u00e4ks enne l\u00f5ppu \u00e4ra umbes pool publikust. Ise \u00f5\u00f5tsusin lihtsalt suurema osa ajast kuskil une ja \u00e4rkveloleku vahealas. \u00c4kki peaks teinekord ikkagi toimetaja sedalaadi filmi juurde kaasama? Sama loo saanuks vabalt \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida 60 minutiga ning sellisel kujul v\u00e4\u00e4riks see materjal ka kordades rohkem t\u00e4helepanu.<\/p>\n

Seega t\u00e4navuse festivali k\u00f5ige suurem hoiatus seni, aga mis ma niisama ikka hoiatan, annan k\u00f5rvale kohe ka soovituse: las need itaallased unelevad seal omaette, minge parem vaatama meie oma vaatleva doki meistri Vladimir Loginovi uut \u00f6\u00f6elufilmi. Ta kasutab samu v\u00f5tteid \u2013 sealgi n\u00e4eb 112 k\u00f5nekeskuses toimuvat \u2013, ka visuaalselt on need filmid \u00fcksteisele \u00fcsna sarnased, kuid “\u00d6\u00f6\u00e4\u00e4r” on kordades tugevam t\u00f6\u00f6.<\/p>\n

“Vulkaani varjus” linastub 12. novembril kell 17.30 Apollo Kino Plazas ja 22. novembril kell 15.15 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Rendipere”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Hikari<\/p>\n

Ma pingutasin k\u00f5igest v\u00e4est, et “Rendipere” mulle korda l\u00e4heks, aga… tulutult. Siin-seal on seda nimetatud aasta parimaks ning suurima s\u00fcdamega kom\u00f6\u00f6diaks ja m\u00f5istan igati, millest need vaatajad r\u00e4\u00e4givad: Jaapani ja USA filmikunsti kokteilina on tegu t\u00f5esti m\u00f5nusalt lobeda meelelahutusega, kus saab naerda ja nutta, moraalsed k\u00fcsimused on erksates neoonv\u00e4rvides v\u00e4lja joonistatud ning selle k\u00f5ige keskel seisab oma karj\u00e4\u00e4ri parimas vormis Brendan Fraser, kelle tagasituleku \u00fcle peame k\u00fcll ainult r\u00f5\u00f5mu tundma. Kahjuks m\u00f5jub see tervik liiga konstrueerituna, otsekui oleks tehisaru pannud kokku \u00fcdini funktsionaalse ning veatu kassahiti.<\/p>\n

\u00c4rge n\u00fc\u00fcd arvake, et ma l\u00e4heks alati Hollywoodi popkornikinole roosade prillidega peale ja arvaks, et seal taga peitub meeletu s\u00fcgavus, kuid re\u017eiss\u00f6\u00f6r Hikari Netflixile toodetud “Beef” oli t\u00f5eline tipptase, mis sai selle kultuuride segamisega veenvalt hakkama, pannes kokku karakterdraama ja absurdi, \u017eanrikino motiivid ning arthouse’i vormim\u00e4ngud. Praegusel juhul aga ei paista siit \u00fchelgi hetkel v\u00e4lja autorit, v\u00e4rvitoonid on h\u00e4irivalt kirkad, otsekui vaataks kahetunnist telereklaami, karakterid on modelleeritud tasapindseteks ning ATH-ajastule kohaselt h\u00fcpatakse \u00fche teema juurest teiseni n\u00fcristava kiirusega.<\/p>\n

“Rendipere” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“Rendipere” on s\u00fcmptomaatiline n\u00e4ide sellest, mida hakkame ilmselt l\u00e4hiajal \u00fcha rohkem n\u00e4gema: nooremate vaatajate jaoks on Aasia kultuur \u00fcha olulisem, anime-auditoorium kasvab pidevalt ning sellest faktist \u00fcritab kasu l\u00f5igata ka Ameerika kinot\u00f6\u00f6stus. Praegusel juhul saame aga kiirnuudlid, kus paki peale on kirjutatud m\u00f5ni jaapanikeelse s\u00f5na, kuid seest vaatab teravate maitsete asemel vastu l\u00e4\u00e4ne publikule sobivalt \u00fcsna lahja puljong. Siin on potentsiaali, samast stsenaariumist saaks ilma USA nivelleeriva j\u00f5uta ilmselt korraliku linaloo, hetkel on see lihtsalt lihtsakoeline esimene samm Jaapani kino poole. Aga oma v\u00e4\u00e4rtust on ilmselt sellelgi?<\/p>\n

“Rendipere” linastub 12. novembril kell 20.15 Apollo Kino Solarises ja 23. novembril kell 15.15 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Numbrituba”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Silvia Lorenzi<\/p>\n

Kui \u00fcsna kollektiivselt on t\u00e4navuse Eesti filmiaasta \u00fcheks tipuks tituleeritud T\u00f5nis Pilli “Fr\u00e4nk”, siis \u00f5nneks ei v\u00e4si ka teised noored tegijad \u00fcllatamast. Itaalia juurtega, aga aastaid siinmail \u00f5ppinud ja t\u00f6\u00f6tanud Silvia Lorenzi v\u00f5ttis ette oma aastate taguse l\u00fchijutu ja vormis sellest stsenaariumi, mis teeb silmad ette paljudele t\u00e4navustele kodumaistele t\u00e4ispikkadele filmidele. Eriti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on tegelikult sild eelmisena mainitud “Rendiperega”, sest kui hiideelarvega kassahitt k\u00f5mmutas p\u00f5hiliselt Aasia kultuuri kli\u0161eede suunas, siis Lorenzi p\u00f6\u00f6rab pilgu sealse autorikino poole ning leiab koos operaator Fideelia Regina Randm\u00e4ega selle kultuuride-miksi puhul t\u00e4pselt \u00f5ige tasakaalu.<\/p>\n

Esmapilgul v\u00f5ib ehk isegi tunduda, et “Numbrituba” on lihtsakoeline koopia Hong Kongi kinolegendi Wong Kar-wai stiilist, kuid erinevalt k\u00fcmnetest teistest, kes on sama kokteili \u00fcritanud varem kokku segada, on Lorenzi puhul vorm selgelt ka loo teenistuses. Ta ei l\u00e4he lihtsalt oma lemmikult vaba k\u00e4ega asju \u00fcle v\u00f5tma, vaid teab t\u00e4pselt, mida tal on enda n\u00e4gemuse teostamiseks vaja. Ta on k\u00f5ik k\u00fcsimused, mis vaatajal ekraani ees tekkida v\u00f5ivad, ise juba k\u00fcmme korda eri nurga alt lahti muukinud ja midagi ei ole j\u00e4etud juhuse hooleks: k\u00f5ik karakterid on t\u00e4pselt paika joonitud, kuid mitte kuidagi raamivalt ega n\u00e4mmutavalt, vaid ta on suutnud ka n\u00e4itlejate puhul saavutada sellise fokusseerituse, et \u00fchest kaugusesse suunatud pilgust tabame hetkega k\u00f5iki neid s\u00fcgavaid muresid ning piirituid unistusi, mis sealt vastu vaatavad.<\/p>\n

“Numbrituba” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Lorenzi ei \u00fcrita selle veerandtunni jooksul meile kordagi tingimata mingit lugu r\u00e4\u00e4kida, pigem piilub ta l\u00e4bi lukuaugu korraks lihtsalt erinevate inimeste eludesse. M\u00e4rk tugevast ja l\u00e4bitunnetatud stsenaariumist on see, et nendest s\u00e4hvatavatest pildikestest tuleb justkui muuseas mosaiik kokku, need veidi r\u00e4\u00e4mas hotellis peatuvad inimesed ei ole seal mitte juhuslikult, vaid hakkame l\u00f5puks siiralt uskuma, et see \u00f6\u00f6, mille jooksul kogu tegevus toimub, ongi kuidagi t\u00e4henduslik, suurem ja erilisem kui k\u00f5ik teised \u00f6\u00f6d enne ja p\u00e4rast seda.<\/p>\n

“Numbrituba” teab, millisel hetkel tuleb asjad \u00fctlemata j\u00e4tta ning oskab paotada ust just piisavalt palju, et vaataja peas hakkavad iseenesest jooksma ka need lood, mida ekraanil kordagi lahti ei r\u00e4\u00e4gita. Nii tugevaid l\u00fchifilme tehakse Eestis harva ning loodan v\u00e4ga, et ka p\u00e4rast P\u00d6FF-i on seda v\u00f5imalik laiemal publikul n\u00e4ha.<\/p>\n

“Numbrituba” linastub 14. novembril kell 18.00 kinos Artis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Olivia ja n\u00e4htamatu maav\u00e4rin”Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Irene Iborra Rizo Euroopa t\u00e4ispika animatsioonist ei tea suurem osa Eesti publikust mitte midagi,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40643,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[82],"tags":[37,33,35,173,34,36,208,209,20478,20479,20477,140,207,20326,20476,6619,2870,20475,20473,20474],"class_list":{"0":"post-40642","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-filmid","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-film","15":"tag-filmid","16":"tag-gianfranco-rosi","17":"tag-hikari","18":"tag-irene-iborra-rizo","19":"tag-meelelahutus","20":"tag-movies","21":"tag-numbrituba","22":"tag-olivia-ja-nahtamatu-maavarin","23":"tag-pimedate-oode-filmifestival","24":"tag-poff","25":"tag-rendipere","26":"tag-silvia-lorenzi","27":"tag-vulkaani-varjus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115536113528693347","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40642","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40642"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40642\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40643"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40642"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40642"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40642"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}