Riigieelarvesse laekus septembris ligi 1,28 miljardit eurot makse, mis on \u00fcle 10 protsendi rohkem kui eelmisel aastal, teatas rahandusministeerium.<\/p>\n
“Tulu kasvu m\u00f5jutasid maksum\u00e4\u00e4rade t\u00f5usud, palgakasv ja paranenud majandususaldus. T\u00e4psemalt suurendas k\u00e4ibemaksu tasumist enim hinnat\u00f5us ja jaekaubanduse mahu kasv, tulumaksu laekumist palkade 5,3-protsendiline kasv,” \u00fctles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.<\/p>\n
Augustiga v\u00f5rreldes kasvas kindlustunne k\u00f5igis peamistes sektorites \u2013 t\u00f6\u00f6stuses, ehituses ja teenustes \u2013 ning samuti muutusid tarbijate hinnangud oma majandusliku olukorra suhtes optimistlikumaks, lisas Klaos.<\/p>\n
Valitsussektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k koosneb nii sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondist.\u00a0<\/p>\n
Sotsiaalkindlustusfondid kokku l\u00f5petasid septembri 32 miljoni eurose puuduj\u00e4\u00e4giga, mis on sarnane viimaste kuude tulemusega. Sealhulgas tervisekassa puuduj\u00e4\u00e4k oli 51 miljonit eurot. “Nende eelarve mahtu arvestades ei ole tegemist v\u00e4ga suure miinusega, lisaks on see tulemus tuntavalt parem kui viimases prognoosis oodatud,” \u00fctles Klaos.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tukassa oli septembri l\u00f5puks 19 miljoni euro suuruses \u00fclej\u00e4\u00e4gis. Suveprognoosiga v\u00f5rreldes oli see parem tulemus, sest aasta l\u00f5pus oodati eelarve tasakaalu, m\u00e4rkis Klaos. Olukord t\u00f6\u00f6turul p\u00fcsib rahuldav \u2013 registreeritud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r oli 6,1 protsenti, mis on viimase nelja aasta madalaim n\u00e4itaja, lisas ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon j\u00f5udis septembri l\u00f5puks t\u00e4nu suuremale tulumaksu ning maamaksu laekumisele 23 miljoni eurose \u00fclej\u00e4\u00e4gini, mis \u00fcletas eelmise aasta sama perioodi tulemust 19 miljoni euroga. Septembris eelarvepositsioon halvenes kulude kasvutempo kiirenemise t\u00f5ttu.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
Keskvalitsuse, peamiselt riigieelarve eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k ulatus septembri l\u00f5puks 358 miljoni euroni, mis on eelneva aastaga v\u00f5rreldes siiski 356 miljoni euro v\u00f5rra v\u00e4iksem. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, \u00e4ri\u00fchingud ja avalik-\u00f5iguslikud institutsioonid.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Riigieelarve maksutulu t\u00e4itmise osakaal ulatus 76 protsendini. Peamisteks maksutulu m\u00f5jutavateks teguriteks olid palgakasv, k\u00e4ibemaksu- ja tulumaksum\u00e4\u00e4ra muutused, majandususalduse positiivne v\u00e4ljavaade ning tanklate hinnalangetused.\u00a0<\/p>\n
Palgad kasvasid septembris 5,3 protsenti, t\u00f6\u00f6kohtade arv on sarnaselt esimesele poolaastale v\u00e4ikeses languses. Palgakasv m\u00f5jutab t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksude \u2013 sotsiaalmaksu ja f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu \u2013 laekumist.<\/p>\n
Sotsiaalmaks kasvas septembris veidi kiiremini kui palgafond. F\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu kasv septembris oli 16 protsenti. Septembris kasvas palgafond k\u00f5ige rohkem finants- ja kindlustussektoris \u2013 12,5 protsenti.\u00a0<\/p>\n
Erasektori ettev\u00f5tted on alates veebruarist jaotanud v\u00e4hem kasumit kui m\u00f6\u00f6dunud aastal. Vaatamata k\u00f5rgemale tulumaksum\u00e4\u00e4rale v\u00e4henes juriidilise isiku tulumaksu laekumine septembris 3,4 protsenti. Krediidiasutuste kasumi kahanemise t\u00f5ttu v\u00f5rreldes eelmise aastaga laekus ka avansilist tulumaksu septembris v\u00e4hem. Suurima panuse andsid kaubandusettev\u00f5tted, t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus ja kinnisvarasektor. Erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaksu \u00fcheksa kuu kasv v\u00f5rreldes eelmise aasta sama ajaga ulatub 175 miljoni euroni.\u00a0<\/p>\n
Septembri kahekohalise k\u00e4ibemaksutulu kasvu tingis suvel j\u00f5ustunud k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5us ja jaekaubanduse mahu suurenemine, \u00fctles Klaos.\u00a0Maksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5us t\u00f5i lisalaekumist olemasolevalt tarbimiselt, tarbimise mahu kasv suurendas maksustatavat k\u00e4ivet.\u00a0<\/p>\n
“Keskmise palga kasv \u00fcletas septembris veidi hinnat\u00f5usu, mis aitas s\u00e4ilitada leibkondade \u00fcldist ostuj\u00f5udu ja toetas tarbimist. Samas ei kajastu see trend k\u00f5igis majapidamistes \u00fchtlaselt ning osa leibkondi v\u00f5ib siiski kogeda reaalse ostuj\u00f5u v\u00e4henemist,” m\u00e4rkis Klaos.<\/p>\n
Majandususalduse tase septembris paranes, toetades j\u00e4rgmiste kuude maksulaekumisi. Augustiga v\u00f5rreldes kasvas kindlustunne t\u00f6\u00f6stuses, ehituses ja teenustes ning tarbijad hindasid oma majanduslikku olukorda optimistlikumaks.\u00a0<\/p>\n
Piiri\u00fclese e-kaubanduse kasv j\u00e4tkub. V\u00e4lismaistest e-poodidest ostlemine suurenes ning k\u00e4ibemaksu laekus ligi kolmandiku v\u00f5rra rohkem. Piiri\u00fclene e-kaubandus moodustab n\u00fc\u00fcd juba 6,5 protsenti kogu k\u00e4ibemaksutulust, mis on aastaga kasvanud \u00fche protsendipunkti v\u00f5rra.\u00a0<\/p>\n
Tanklate hinnas\u00f5da ja muutunud piirikaubandus t\u00f5id riigieelarvesse t\u00e4iendavat k\u00fctuseaktsiisi tulu.<\/p>\n
Septembris olid mootorik\u00fctuste hinnad mullusega v\u00f5rreldes ligi 10 protsenti madalamad, mis elavdas turgu \u2013 jaem\u00fc\u00fck kasvas kaheksa protsenti ning sama tempoga suurenes ka hulgim\u00fc\u00fck.<\/p>\n
Kuna diislik\u00fctus on Eestis sel aastal olnud Baltikumi soodsaim, p\u00f6\u00f6rdus piirikaubandus Eesti kasuks, \u00fctles Klaos. Teises kvartalis ostsid siinsed ettev\u00f5tted teistes EL-i riikides k\u00fctust ligi neljandiku v\u00f5rra v\u00e4hem, samal ajal kui L\u00e4ti ja Leedu ettev\u00f5tete tankimine Eestis kasvas peaaegu kolm korda.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Mittemaksuliste tulude laekumine \u00fcletas eelmise aasta taset 32 protsendi v\u00f5rra, mida toetas v\u00e4listoetuste ning kaupade ja teenuste m\u00fc\u00fcgitulu kasv. Kasvu p\u00f5hjuseks oli muuhulgas s\u00f5idukite registreerimistasu kehtestamine selle aasta algusest.\u00a0<\/p>\n
Riigieelarve kogukulude maht j\u00e4i septembris eelneva aastaga samale tasemele, v\u00e4henedes 0,1 protsendi v\u00f5rra \u2013\u00a01,448 miljardilt 1,437 miljardini.<\/p>\n
Riigieelarve kogukulude t\u00e4itmise osakaal ulatus septembri l\u00f5puks ligi 69 protsendini, eelmise aasta sama perioodi tulemus oli 64 protsenti. Suuremad erinevused tulenesid v\u00e4lisvahendite ja kaitsekulude kasvust.<\/p>\n
K\u00e4esoleval aastal on v\u00e4lisvahendite kasutus olnud kiirem \u2013 2025. aasta septembri l\u00f5puks oli kasutatud juba 48 protsenti eelarvest, samas kui 2024. aastal oli vaid 28 protsenti.\u00a0Ilma v\u00e4lisvahenditest tehtud kuludeta ning edasiantava maksutuluta v\u00e4henes kulude maht aastases v\u00f5rdluses 6,5 protsenti.<\/p>\n
Ka investeeringute eelarve t\u00e4itmine on k\u00e4esoleval aastal kiirenenud. Septembri l\u00f5puks oli t\u00e4idetud 70 protsenti eelarvest, samas kui 2024. aasta septembriks oli t\u00e4idetud vaid 50 protsenti. Kasvanud on eelk\u00f5ige kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi investeeringud p\u00e4\u00e4ste- ja kaitsev\u00f5imesse.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigieelarvesse laekus septembris ligi 1,28 miljardit eurot makse, mis on \u00fcle 10 protsendi rohkem kui eelmisel aastal, teatas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40681,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,2700,37,2989,33,35,34,36,778,11007,2702,1016,69],"class_list":{"0":"post-40680","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-defitsiit","11":"tag-ee","12":"tag-eelarvepuudujaak","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-maksud","18":"tag-maksulaekumine","19":"tag-rahandus","20":"tag-riigieelarve","21":"tag-skp"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115536286381811541","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40680","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40680"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40680\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40681"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40680"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40680"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40680"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}