{"id":40692,"date":"2025-11-12T10:53:07","date_gmt":"2025-11-12T10:53:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40692\/"},"modified":"2025-11-12T10:53:07","modified_gmt":"2025-11-12T10:53:07","slug":"collinsi-aasta-sonainnovatsioon-peegeldab-janu-pingutusteta-loomingu-jarele-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40692\/","title":{"rendered":"Collinsi aasta s\u00f5nainnovatsioon peegeldab janu pingutusteta loomingu j\u00e4rele | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Collinsi inglise keele s\u00f5naraamatu poolt 2025. aasta s\u00f5nainnovatsiooniks valitud s\u00f5napaar vibe coding peegeldab inimkonna laiemat kollektiivset vaimustust pingutuseta loomingu vastu, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n<p>Digiajastu seletamine vajab uusi s\u00f5nu ja neid s\u00fcnnibki pidevalt juurde. Digiajastu tuumiktunnuseks on lugematud andmekogud ja andmetega manipuleerimise t\u00f5husus. Sestap sobib see keskkond suurep\u00e4raselt j\u00e4tkuvalt uueneva s\u00f5naraamatu pidamiseks. V\u00f5rreldes mitme pika ajalooga paberkataloogidest v\u00e4lja kasvanud s\u00f5naraamatuga on 1979. aastal loodud Collins English Dictionary esimene briti inglise keelt elektroonilisse andmebaasi kogunud teatmeteos.<\/p>\n<p>Otsitavaid s\u00f5nu ja fraase on seal \u00fcle 732 000. Neid selgitava teksti moodustavate s\u00f5nade arv ulatub \u00fcle 20 miljardi. Seletavate s\u00f5nade rohkus toob v\u00e4lja lihtsa t\u00f5e, et s\u00f5nad ei p\u00e4rine meid \u00fcmbritsevast reaalsusest. S\u00f5nad on h\u00e4\u00e4litsused, millega t\u00e4histame \u00fcmbritsevat reaalsust.<\/p>\n<p>Selleks, et neist h\u00e4\u00e4litsustest \u00fchiselt aru saada, on vaja nende selgitamiseks suurt hulka teisi, juba sisustatud ja t\u00e4psustatud t\u00e4hendusega s\u00f5nu, kuni t\u00e4henduslikkuse saavutanud h\u00e4\u00e4litsusest formeerub uus s\u00f5na. \u00dches keeles \u00f6eldakse sama reaalsuse elemendi kohta \u00fchtemoodi ja teises teistmoodi. Maailma kajastavate s\u00f5nade arv keelte vahel erineb. T\u00e4nu s\u00f5nade rohkusele peegeldub maailm l\u00e4bi ingliskeelse seletuse \u00fcpris n\u00fcansirikkalt.<\/p>\n<p>Sel aastal tuli nende s\u00f5navarasse uusi s\u00f5nu juurde. Collinsi toimetajad valisid nende seast aasta s\u00f5naks m\u00f5iste, millele vastandi leidmine n\u00f5uab teistes keeltes paljude s\u00f5nade kasutamist. Siit ka osutus s\u00f5navara t\u00e4iendamise vajadusele. Eks iga\u00fcks ole tuttav olukorraga, milles vestluskaaslane p\u00fc\u00fcab hakkama saada s\u00f5nadega vaata, see, seal, kuidas sa aru ei saa?. Pikalt seletamine on kulukas, mist\u00f5ttu natukene pikemat selgitust vajava n\u00e4htuse kokku surumiseks leiutatakse l\u00f5puks uus s\u00f5na.<\/p>\n<p>Seoses tehisintellekti kiire rakendamisega kommenteeris valdkonnas h\u00e4sti tuntud <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Andrej_Karpathy\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Andrej Karpathy<\/a> sel kevadel arvuti programmeerimise valdkonnas arenevat trendi, milles kasutaja loob rakenduse v\u00f5i veebisaidi pelga kirjelduse p\u00f5hjal, mitte k\u00e4sitsi programmeerimiskoodi kirjutades. Programmi loov kirjeldus on tavalises k\u00f5nekeeles. Sellegi n\u00e4htuse jaoks on juba uudne s\u00f5na prompt. Seega \u00fcmber \u00f6elduna, Karpathy t\u00e4histas promptip\u00f5hist programmeerimist s\u00f5napaariga vibe coding.<\/p>\n<p>Fraasi tagumine osa kodeerimine on levinud viide programmikoodile. Vibe on omaette kontsentraat olustikust, milles tajutakse v\u00f5i vahendatakse olukorda v\u00f5i teiste inimeste meeleolu ja m\u00f5tete v\u00f5nkeid. Seletada saaks ka pikemalt, aga miks? \u00dctled lihtsalt, et oli hea vibe ja kes saab aru, tabas vibe&#8217;i.<\/p>\n<p>\u00dcks OpenAI asutaja ja aastaid Tesla TI-\u00fcksust juhtinud Karpathy tunnistas s\u00e4utsus, kuidas temagi edastab keelemudelile s\u00f5nadega, mida \u00fcldiselt soovib. TI p\u00fc\u00fcab siis tema vaibidest aru saada ja loob programmikoodi. Tulemus on tihti v\u00e4ga hea, hoiab k\u00f5vasti aega kokku ja piirdub tavakeelelise dialoogiga.<\/p>\n<p>Kui ta n\u00e4eb vigu v\u00f5i soovib midagi muuta, \u00fctleb v\u00f5i osutab sellele ja ootab uue koodi valmimist. Kuna ta ise pole seda kirjutanud, muutub s\u00fcndiv programmikood \u00fcha keerulisemaks. L\u00f5puks tunnistab ta, et sellest ei saaks ise enam arugi. Sealt edasi muutub vestluse vormis v\u00e4rinate edastamise kaudu programmeerimine juba paratamatuks. Karpathy tunnistab, et see pole k\u00f5ige t\u00f5sisem programmeerimine, aga sobib h\u00e4sti mitmesuguste projektide jaoks. Piisab, kui oskad neid eesm\u00e4rke seletada.<\/p>\n<p>Uudse fraasi tormiline levik kinnitab, et Karpathy polnud ainuke, kes asus sel moel tarkvara looma. Rohkem v\u00f5i v\u00e4hem teadlikult vajas uudne meetod pikka selgitust asendavat s\u00f5na. \u00dcheksa kuud hiljem sai sellest inglise keele 2025. aasta s\u00f5nainnovatsioon.<\/p>\n<p>V\u00f5imalik, et v\u00e4rinaid liidetakse peagi ka graafilise disaini, heliloomise, kokanduse, matemaatiliste ja teaduslike probleemide juurde. S\u00f5nauuendus reedab meie kollektiivset vaimustust pingutuseta loomingu v\u00f5imaluse \u00fcle. See ei pea olema ilmtingimata inglise keel, kuid mistahes k\u00f5nekeel kujuneb \u00fclimaks programmeerimiskeeleks, millega ei looda ainult tarkvara, vaid tuuakse ilmale erinevaid loomevorme. Vibe reedab erialase kompetentsi demokratiseerimise trendi, mis muudab tavainimesi loojateks.<\/p>\n<p>Arusaadavalt on sellel hind. Eriala puristid iseloomustavad vaibimist laisa insenerit\u00f6\u00f6na, otseteena, milles puudub arusaamine, vastutus ja professionaalsus. Loomevaldkonnad kurjustavad inimlikkuse kadumise, maitsetuse vohamise, plagieerimisele kaasaaitamise ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6 oskuste kaotamise p\u00e4rast. Huvitav, kas seda k\u00f5ike ei saaks l\u00fchemalt \u00f6elda. Kas tunnetad vibratsioone, et s\u00f5naliste v\u00e4rinaega programmeerimine on alles algus?<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Collinsi inglise keele s\u00f5naraamatu poolt 2025. aasta s\u00f5nainnovatsiooniks valitud s\u00f5napaar vibe coding peegeldab inimkonna laiemat kollektiivset vaimustust pingutuseta&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40693,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,20501,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-40692","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-vibe-kodeerimine","28":"tag-viimased-uudised","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115536357242922989","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40692","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40692"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40692\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40693"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40692"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40692"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40692"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}