{"id":40706,"date":"2025-11-12T11:11:18","date_gmt":"2025-11-12T11:11:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40706\/"},"modified":"2025-11-12T11:11:18","modified_gmt":"2025-11-12T11:11:18","slug":"pereterapeut-lapsed-on-peredes-indikaatorid-kes-naitavad-suhteprobleeme-raadio-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40706\/","title":{"rendered":"Pereterapeut: lapsed on peredes indikaatorid, kes n\u00e4itavad suhteprobleeme | Raadio 2"},"content":{"rendered":"<p>Pereterapeut Kristel P\u00e4ll r\u00e4\u00e4kis saates &#8220;R2 Hommik!&#8221;, et lapsed on tihtipeale need indikaatorid, kes toovad v\u00e4lja probleemid peres. P\u00e4lli s\u00f5nul pelgavad paljud inimesed muutusi paarisuhtes ja seet\u00f5ttu j\u00e4tkavad oma sisseharjunud k\u00e4itumismustreid.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dcksikult elavate inimeste hulk on Eestis oluliselt kasvanud. Eesti perede p\u00f5hjal tehtud statistika \u00fctleb, et k\u00f5ige enam on kasvanud \u00fcksikult elavate \u00fcle 65-aastaste naiste ja \u00fcksikult elavate alla 65-aastaste meeste hulk,&#8221; \u00fctles pereterapeut ja Eesti Pereteraapia juhatuse esinaine Kristel P\u00e4ll.<\/p>\n<p>Naiste hulgas v\u00f5ib p\u00f5hjus olla selles, et naised elavad kauem. &#8220;Suurt rolli m\u00e4ngib siin ka see, millised on varasemad suhted olnud, suhtemustrid. Inimesed on palju rohkem iseendast teadlikumaks saanud ja hakkavad \u00fcmber hindama ka oma suhteid, oma suhtev\u00e4\u00e4rtust,&#8221; t\u00f5i P\u00e4ll v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Kasvab ka lasteta perede arv. &#8220;K\u00f5rgharidusega naisterahvaid on Eestis oluliselt rohkem kui mehi ja need naised tahavad enda k\u00f5rvale v\u00f5rdseid partnereid. Kui sellist partnerit pole, otsustavadki nad pigem j\u00e4\u00e4da \u00fcksinda.&#8221;<\/p>\n<p>Paljud probleemid peredes saavad alguse siis, kui paar saab lapse. &#8220;Erinevad arusaamised lapse kasvatamisest, erinevad t\u00f5ekspidamised ja hoiakud, milline on inimese taust, kuidas meid on kasvatatud, milliseid v\u00e4\u00e4rtusi on meile kaasa antud. Lapsed on tihtipeale need indikaatorid, kes toovad v\u00e4lja probleemid peredes.&#8221;<\/p>\n<p>Pereteraapias k\u00e4imine on t\u00e4nap\u00e4eval muutunud aina populaarsemaks ja P\u00e4lli s\u00f5nul on sageli meespool see, kes on andnud signaali, et omavahel tekkinud murekohtadest v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida kellegi kolmandaga. &#8220;Pereteraapia tegeleb suhtemustrite n\u00e4htavale toomisega, uurime, kust \u00fcks v\u00f5i teine k\u00e4itumismuster tuleb ja toetame inimesi, et vajalik muutus saaks aset leida ning tekiks v\u00f5imalus suhelda teisel viisil,&#8221; selgitas P\u00e4ll pereterapeudi igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d. &#8220;Teraapia toimib siis, kui k\u00f5ikidel osapooltel on \u00fcks ja sama eesm\u00e4rk.&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Inimesed pelgavad muutusi, ja seep\u00e4rast kipuvad osad inimesed teraapiast kaduma. Et muutused t\u00f5esti toimiksid, on vaja neid ka kinnistada. Mul on pere, kellega oleme t\u00f6\u00f6tanud seitse aastat. On neid, kel piisab paarist kohtumisest.&#8221;<\/p>\n<p>P\u00e4ll t\u00f5i v\u00e4lja, et alguses, kui k\u00f5ik suhte kitsaskohad avalikuks tulevad, v\u00f5ib omavaheline olukord minna keerulisemakski, aga see tuleb \u00e4ra taluda.<\/p>\n<p>&#8220;Tihtipeale tulevad raskused muutustega. Kui s\u00fcnnivad lapsed, kui lapsed l\u00e4hevad kooli, hakkavad iseseisvuma, l\u00e4hevad kodust \u00e4ra. Need on kohad, kus fookuses on laps, aga fookuse alt v\u00e4lja j\u00e4\u00e4b paarisuhe.&#8221;<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3085629\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3085629h3d9ct24.png\"\/>Kristel P\u00e4ll Autor\/allikas: Terviseteraapia O\u00dc<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pereterapeut Kristel P\u00e4ll r\u00e4\u00e4kis saates &#8220;R2 Hommik!&#8221;, et lapsed on tihtipeale need indikaatorid, kes toovad v\u00e4lja probleemid peres.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40707,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,20507,28,29,19,1564,20506,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-40706","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kristel-pall","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-paarisuhe","23":"tag-pereterapeut","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115536427968454656","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40706","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40706"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40706\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40707"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40706"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40706"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40706"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}