Kaimanisaared on riik, kus ekspankurid k\u00e4ivad golfi m\u00e4ngimas ja riigi maksueeliseid nautimas. Juhuslikult on riiki registreeritud ka hulganisti riskifonde.<\/p>\n
F\u00f6deraalreserv teatas oktoobri keskel, et nende arvestuste kohaselt omavad Kaimanisaartele registreeritud institutsioonid 1,8 triljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses USA riigiv\u00f5lakirju. Neli korda rohkem, kui varasemalt arvati.<\/p>\n
V\u00f5rdluseks \u2013 kogu USA riigiv\u00f5lg ulatub 37 triljoni dollarini. Kogu maailmamajanduse \u00fche aasta kogumaht on umbes 110 triljonit.<\/p>\n
M\u00f5istmaks selle summa mastaapi \u2013 Kaimanisaarte aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) on veidi enam kui 7 miljardit dollarit. Kui panna numbrid \u00fcksikisiku perspektiivi, oleks see sama hea, kui 25 000 euro suuruse aastase sissetulekuga inimene omaks 6,8 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses v\u00f5lakirju (250 korda rohkem, kui on tema aastane sissetulek).<\/p>\n
Sellised absurdsed numbrid aitavad n\u00e4ha, kuiv\u00f5rd ulatuslikuks on muutunud USA riigiv\u00f5la p\u00fcramiidi toetamise meetmed. Loomulikult ei osta USA v\u00f5lga Kaimanisaarte valitsus v\u00f5i keskpank ise. Seda teevad saareriigis registreeritud globaalsed riskifondid.<\/p>\n
Riskifondid on ostmas 10\u2013100-kordse v\u00f5imendusega sadade miljardite dollarite eest USA riigiv\u00f5lakirju. Teisest otsast m\u00fc\u00fcvad fondid omakorda edasi futuure.<\/p>\n
Sisuliselt kasutatakse skeemi<\/p>\n
Osta v\u00f5lakiri praegu + m\u00fc\u00fc sama v\u00f5lakirja futuuri = teeni nende hinnavahe pealt raha (kui k\u00f5ik h\u00e4sti l\u00e4heb). Lisaks kasuta selleks tohutut v\u00f5imendust, mis v\u00f5imaldab osta v\u00f5lakirju triljonite dollarite v\u00e4\u00e4rtuses.<\/p>\n
Probleem selle skeemiga seisneb selles, et riskifondid ostavad l\u00fchiajaliste laenude eest pikaajalisi varasid (pikaajalised v\u00f5lakirjad). Kui intressim\u00e4\u00e4rad peaksid j\u00e4rsult t\u00f5usma ja v\u00f5lakirjade hind kiiresti kukkuma, v\u00e4heneb j\u00e4rsult v\u00f5imenduse tagatiseks oleva alusvara v\u00e4\u00e4rtus. See sunnib riskifonde neid v\u00f5lakirju m\u00fc\u00fcma, mis viib nende hinnad veelgi madalamale. Kuna summad ulatuvad triljonitesse, v\u00f5ib tekkida niinimetatud likviidsusspiraal, mis leviks \u00fcle kogu finantss\u00fcsteemi ja sealt ka reaalmajandusse. Likviidsusspiraal on olukord, kus mingi vara hinnalangus tekitab m\u00fc\u00fcgilaine ja see omakorda s\u00fcvendab hinnalangust.<\/p>\n
BIS: olukord on sarnane 2008. aasta finantskriisi tekitanud kinnisvaraturuga<\/p>\n
Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS), mida nimetatakse ka keskpankade keskpangaks, v\u00f5rdles oma aastaraportis v\u00f5lakirjaturul toimuvat 2008. aasta finantskriisi s\u00fctitanud kinnisvaralaenudega:<\/p>\n
\u201eSuure finantskriisi (GFC) n\u00e4ol oli peamiselt tegemist pangandussektori kriisiga, mille keskmes olid kinnisvara laenuturud. N\u00fc\u00fcd on keskmeks riigiv\u00f5lakirjade turud, kus erinevad varahaldurid tegutsevad v\u00f5tmet\u00e4htsusega vahendajatena. Selle t\u00f5ttu on t\u00e4na peamiseks riskiks likviidsuskriis riigiv\u00f5lakirjade turgudel.\u201c<\/p>\n
\u201eRiskifondidest on saanud peamised ts\u00fcklilise likviidsuse pakkujad riigiv\u00f5lakirjade turul. Tihtipeale kasutavad nad k\u00f5rge v\u00f5imendusega kauplemisstrateegiaid. Kuna riigiv\u00f5lakirju kasutatakse uute v\u00f5lakirjade ostmiseks v\u00f5etavate laenude tagatisena, on need laenu- ja derivatiivide turu ebasoodsate \u0161okkide osas eriti haavatavad. See haavatavus on ajas kasvanud, sest laenutingimusi on j\u00e4rjest l\u00f5dvendatud. Turul n\u00e4gime stressi juba nii 2020. aasta m\u00e4rtsis kui ka 2025. aasta aprillis.\u201c<\/p>\n
Mis t\u00e4psemalt toimub?<\/p>\n
Kuna USA valitsus kulutab igal aastal umbes kaks triljonit dollarit rohkem, kui laekub maksutuludena, tuleb neil puuduj\u00e4\u00e4v raha laenata. Selleks emiteeritakse riigiv\u00f5lakirju.<\/p>\n
Neid riigiv\u00f5lakirju ei osta mitte ainult pensionifondid v\u00f5i v\u00e4lismaised keskpangad (n\u00e4iteks ka Eesti Pank), kes maksavad v\u00f5lakirja eest kogu summa enda kontolt USA valitsusele.<\/p>\n
Suure osa nendest v\u00f5lakirjadest ostavad riskifondid ja muud investeerimisfondid. Nemad aga ei kasuta omaenda raha. Selle asemel kasutatakse v\u00f5imendust. Raha laenatakse l\u00fchiajaliselt laenuturult (repo-turg). Tavaliselt laenatakse raha vaid \u00fcheks-kaheks p\u00e4evaks. Kui laen tagasi makstud, v\u00f5etakse uus.<\/p>\n
Uute laenude tagatisena kasutatakse aga neidsamu riigiv\u00f5lakirju. See v\u00f5imaldab investeerida 10\u2013100 korda suurema summa, kui fondidel endal tegelikult olemas on. Nii on v\u00f5imalik n\u00e4iteks 10 000 dollari suuruse omafinantseeringuga osta miljoni dollari eest v\u00f5lakirju.<\/p>\n
Miks triljonid dollarid?<\/p>\n
Aga miks seda \u00fcldse tehakse? Siinkohal tuleb m\u00e4ngu niinimetatud basis trade, millega teenitakse turu hetke- ja tulevikuhindade vahelt kasumit.<\/p>\n
Esiteks ostab riskifond v\u00f5imendust kasutades turult USA riigiv\u00f5lakirju (nagu eelnevalt kirjeldasin). Samaaegselt m\u00fc\u00fcakse vastava v\u00f5lakirja futuuri (tulevikutehing).<\/p>\n
Futuuride hinnad (n\u00e4iteks j\u00e4rgmise kuu futuur) on hetkehinnast tavaliselt k\u00f5rgemal. Futuuri t\u00e4htaja saabudes hinnad aga reeglina \u00fchtlustuvad. Selle liikumise pealt riskifondid h\u00f5lptulu teenivadki. Seda muidugi seniks, kuni kehtivad \u201etavap\u00e4rase turuolukorra\u201c m\u00e4ngureeglid.<\/p>\n
Tavap\u00e4rases turuolukorras on futuuride hinnad alusvara hetkehinnast k\u00f5rgemad. P\u00f5hjus on selles, et kui s\u00f5lmite lepingu millegi ostmiseks tulevikus, siis ei pea raha kohe \u00e4ra maksma ja vahendeid saab senikaua kasutada muudel eesm\u00e4rkidel. Olgu selleks laenamine v\u00f5i m\u00f5ne muu vara ostmine. Teisis\u00f5nu, raha saab samal ajal teenida mujal tootlust. K\u00f5ik toimib aga vaid seni, kuni kestab tavap\u00e4rane turuolukord.<\/p>\n
Kas v\u00e4ikesest saareriigist v\u00f5iks alguse saada j\u00e4rgmine finantskriis, mille keskmes saab olema USA v\u00f5lakirjaturg? Kui riskifondidid hakkavad v\u00f5imendatud panustega tehingutelt suuri kaotusi saama, v\u00f5ib doominoefekt destabiliseerida kogu riigiv\u00f5lakirjaturgu. Just riigiv\u00f5lakirjade turg on aga praeguse rahas\u00fcsteemi vundamendiks. Hoian lugejaid arengutega kursis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaimanisaared on riik, kus ekspankurid k\u00e4ivad golfi m\u00e4ngimas ja riigi maksueeliseid nautimas. Juhuslikult on riiki registreeritud ka hulganisti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40727,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-40726","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115536546036647091","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40726","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40726"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40726\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40727"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40726"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40726"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40726"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}