{"id":40826,"date":"2025-11-12T13:56:11","date_gmt":"2025-11-12T13:56:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40826\/"},"modified":"2025-11-12T13:56:11","modified_gmt":"2025-11-12T13:56:11","slug":"wolfgang-munchau-euroopa-liidu-sudamik-on-mada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40826\/","title":{"rendered":"Wolfgang M\u00fcnchau: Euroopa Liidu s\u00fcdamik on m\u00e4da"},"content":{"rendered":"

M\u00f5ttekoja Eurointelligence’i juht Wolfgang M\u00fcnchau selgitab<\/a> UnHerdis, kuidas Euroopa Liit n\u00e4eb sihikindlalt vaeva iseenda t\u00fchistamise ja majandusliku ning vaimse n\u00f5truse nimel.\u00a0<\/p>\n

K\u00f5ige sisuks on suhtumine ja talent (attitude and aptitude). Majandusajaloolane Joel Mokyr, kes on \u00fcks t\u00e4navuse aasta Nobeli majanduspreemia saajatest, kirjutab<\/a> 2016. aastal ilmunud raamatus “Kasvu kultuur”: “Tehnoloogilise edenemise ja sellest tulenevate majanduslike saavutuste ajendid olid suhtumine ja talent.”\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Suhtumine ja talent selgitavad, mis Ameerika \u00dchendriigid ja Hiina Rahvavabariik on 21. sajandi ainsad \u00fcliriigid. Samuti p\u00f5hjendavad need kaks omadust, mis l\u00e4ks valesti Euroopaga. Eurooplastel oli talente ja suuremas osas on need alles. Kuid eurooplased kaotasid suhtumise. Eurooplased tahavad t\u00e4na eputada enda v\u00e4idetavate voorustega, mille juures kaotasid nad juba ammu isu teha piire \u00fcletavat teadust.\u00a0<\/p>\n

\u00dcheksak\u00fcmnendate aastate Hiina RV-l oli olemas suhtumine, kuid puudus talentidest. Nii saatis riik parimad \u00fcli\u00f5pilased \u00f5ppima l\u00e4\u00e4nde, eesm\u00e4rgiga puudus tasa teha. Ameerika \u00dchendriikides on olemas nii suhtumine kui talendid ja see j\u00e4\u00e4b maailma valitsevaks j\u00f5uks veel pikaks ajaks.<\/p>\n

\n

Kui majanduskasvu ei saada uuendused ja tootluse suurenemine, siis ainult koost\u00f6\u00f6 eetikale rajatud kasvul saab peatselt v\u00f5hm otsa.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Mokyr kirjutab: “Kui majanduskasvu ei saada uuendused ja tootluse suurenemine, siis ainult koost\u00f6\u00f6 eetikale rajatud kasvul saab peatselt v\u00f5hm otsa.” Ta on nende haritlaste kriitik, keda Euroopa \u00fchiskondades kihutavad tagant maine ja seltskonna tunnustus. Mis on samuti etteheide tema enda erialale ja teistele pseudoteadustele, nagu epidemioloogia, mis ahistasid inimesi kahtlastele mudelitele ja statistikale toetuvate Covidi sulgemistega, mis ei vastanud mitte mingisugustele erialastele p\u00e4devuse m\u00f5\u00f5dikutele. Matemaatik ja majandusvaldkonna p\u00f5him\u00f5tete populariseerija Nassim Nicolas Taleb m\u00f5istis majandusteaduse hukka “tsiteerimise ringm\u00e4nguna”. Seda suuresti samas vaimus kui Mokyr.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kunagi oli aeg kui eurooplastel jagus m\u00f5lemat, nii suhtumist kui talente. Kuid see oli v\u00e4ga ammu. Gottlieb Daimler leiutas 1885. aastal mootoriga auto, mis on t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00f6\u00f6stusajastu k\u00f5ige olulisem toode. Kulus mituk\u00fcmmend aastat kui t\u00e4nu autole toimus inimeste elus p\u00f5hjalik muutus. Autost sai Saksamaa majanduse alus ja see lahendus t\u00f6\u00f6tas kuni k\u00e4esoleva aastak\u00fcmneni. T\u00e4naseks on j\u00f5utud pika innovatsioonits\u00fckli l\u00f5ppu. Saksamaal on j\u00e4tkuvalt suur autot\u00f6\u00f6stus, kuid see ei teeni enam palju raha. Autode tulevik on elektriline, digitaalne ja millele eriti v\u00f5iks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata: hiinalik.<\/p>\n

\n

Arvuti on teine ainus toode, mis on j\u00f5udnud autoga m\u00f5ju poolest samale tasemele \u2013 ja selle \u00fcletanud.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Arvuti on teine ainus toode, mis on j\u00f5udnud autoga m\u00f5ju poolest samale tasemele \u2013 ja selle \u00fcletanud. Seda just majandusliku m\u00f5ju osas. Kuid seegi v\u00f5ttis pikki aastaid. Arvutitest polnud tootluse jaoks suuremat tolku kuni suhteliselt hiljutise ajani. T\u00e4na v\u00f5ib mingites t\u00f6\u00f6turu valdkondades n\u00e4ha suurenemas tehisaru m\u00f5ju. Kunstm\u00f5istus t\u00e4hendab halbu uudiseid kui keegi on pulmafotograaf, vabakutseline kirjanik elik juristi abi. Tehisoid v\u00f5tab l\u00f5puks t\u00f6\u00f6 miljonitelt keskimisi tehnilisi oskusi n\u00f5udvaid ameteid pidavatelt inimestelt ja teistes valdkondades loob uusi t\u00f6\u00f6kohti.<\/p>\n

Kui Hiina RV v\u00f5ttis kaheksak\u00fcmnendatel Deng Xiaopingi juhtimisel k\u00e4sile riigi ajakohastamise, siis viis see ellu ekspordile toetuva majanduskasvu strateegia ja investeeris saadud tulu uuendamisse ning kaasajastamisse. L\u00e4\u00e4s sai Hiina RV strateegiast valesti aru ja arvas, et see liigub l\u00e4\u00e4ne stiilis demokraatia elik kapitalismi poole. Tegelikkuses on Hiina RV majanduse arendamise n\u00e4ol alati olnud tegemist kommunistliku s\u00fcsteemi j\u00f5ulisemaks, edukamaks ja vastupidavamaks muutmisega, seda isegi Dengi ajal.\u00a0\u00a0<\/p>\n

\n

Kui Hiina Kommunistliku Partei XX keskkomitee neljas t\u00e4iskogu istung kinnitas oktoobri l\u00f5pus 15. viisaastakukava, siis pole enam kellelgi naljatuju.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Hiina RV trotsis teistki l\u00e4\u00e4ne majanduspoliitilist reeglit: valitsused ei peaks mitte kunagi valima v\u00f5itjaid. Pisut vanemad inimesed peaksid m\u00e4letama, kuidas l\u00e4\u00e4nes naerdi N\u00f5ukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) viisaastaku plaanide \u00fcle. Kui Hiina Kommunistliku Partei XX keskkomitee neljas t\u00e4iskogu<\/a> istung kinnitas oktoobri l\u00f5pus 15. viisaastakukava, siis pole enam kellelgi naljatuju. Niisuguste viisaastakukavade toel suutis Hiina RV t\u00f5ugata troonilt Saksamaa autot\u00f6\u00f6stuse ja haarata enda valdusesse (monopoliseerida) tehnoloogiad, mis muudavad haruldased muldmetallid suure j\u00f5udlusega mootorite asendamatuteks magnetiteks. Kui eurooplased \u00fcritasid v\u00f5itjaid valida, siis enamasti l\u00f5ppes see panustamisega kaotajatele.<\/p>\n

Mulle meenub 2000-ndate algusest kohtumine tuntud majandusteadlase Edmund Phelpsiga, kes v\u00f5itis 2006. aastal Nobeli majanduspreemia. Ta esitas toona ulja ennustuse: Saksamaa k\u00e4ib \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma ja -Euroopa suhtes alla. Tema s\u00f5nul on selle p\u00f5hjuseks Saksamaa sundm\u00f5tteline panustamine vanadele tehnoloogiatele, nagu n\u00e4iteks autodele. Tema toonane ennustus k\u00e4is tavatarkuse vastu, mida levitasid Saksamaad teistele riikidele eeskujuks toovad majandusv\u00e4ljaanded. Phelpsil oli \u00f5igus, kuid selleks l\u00e4ks kaks aastak\u00fcmmet kui Saksamaa allak\u00e4ik v\u00f5ttis k\u00f5igile n\u00e4htava kuju. Samuti kulus aastak\u00fcmneid Nobeli komisjonil, et see saaks aru uuenduste ja katkestuste olulisusest.\u00a0\u00a0<\/p>\n

\n

Euroopast leiab t\u00e4naseni h\u00e4id insenere, kuid see on digitaalne k\u00f5rb.<\/p>\n<\/blockquote>\n

T\u00e4naseks neli aastak\u00fcmmet on Euroopa j\u00e4\u00e4nud \u00fcha rohkem maha k\u00f5iges, mis puudutab digitehnoloogiat, nii Ameerika \u00dchendriikidest kui n\u00fc\u00fcd lisaks Hiina RV-st. Allak\u00e4ik algas andmekaitse regulatsioonidega 2010. aastatel ja hiljuti on see laienenud kunstm\u00f5istuse ning kr\u00fcptovara valdkonda. [Vastutavad eurokomissarid olid Viviane Reding ja V\u011bra Jourov\u00e1.] Lisaks \u00fcritab Euroopa Liit kontrollida Ameerika \u00dchendriikide suurte tehnoloogia- ja \u00fchismeediaettev\u00f5tete tegevust ning tsenseerida ilmav\u00f5rgu sisu. Euroopast leiab t\u00e4naseni h\u00e4id insenere, kuid see on digitaalne k\u00f5rb.<\/p>\n

Mida Hiina RV varakult m\u00f5istis ja mida eurooplased t\u00e4naseni pea t\u00e4ielikult eiravad, on side innovatsiooni ja maailmapoliitilise t\u00e4htsuse vahel. Huvitav on j\u00e4lgida, kuidas kapitalistlik USA ja Kommunistlik Hiina RV n\u00f5ustuvad m\u00f5lemad Mokyri maailmavaatega, samas kui pahemliberaalses m\u00f5ttekrambis Euroopa riigid ning Kanada on vastupidisel arvamusel ehk kaotajate poolel. Ideoloogilise keskp\u00f5randa traagika on asjaolus, et poliitikaspektri m\u00f5lemad \u00e4\u00e4rmused on m\u00e4rksa innovatsioonis\u00f5bralikumad.<\/p>\n

Kus kohast sellised seosed v\u00e4lja paistavad?\u00a0 Ameerika \u00dchendriigid ja selle liitlased valitsevad tipptasemel pooljuhtide valda. Hiina RV k\u00e4sutab haruldasi muldmetalle ja nendest tehtavaid materjale-tooteid. M\u00f5lemal \u00fcliriigil on nii v\u00f5malus maailmapoliitikas \u00fcksteist k\u00e4gistada. Hiljuti Xi Jinpingi ja Donald Trumpi vahel s\u00f5lmitud leping on ainult vaherahu j\u00e4tkuvas k\u00fclmas s\u00f5jas.\u00a0<\/p>\n

Kuid k\u00f5ige suuremas mahus paistab innovatsiooni ja maailmapoliitilise m\u00f5ju suhe v\u00e4lja s\u00f5jav\u00e4es. Ameerika \u00dchendriikide maailmapoliitikas v\u00f5imutsemine algas peale Teist Maailmas\u00f5da kui relvaj\u00f5ud hakkasid tegema koost\u00f6\u00f6d teadlastega. S\u00f5jaj\u00e4rgsel ajal sai relvaj\u00f5ududest elektroonilise ajastu tormiliste inseneeriavaldkonna arengute suurim toetaja ja tellija. Ilmav\u00f5rgu aluseks on Ameerika \u00dchendriikide s\u00f5jav\u00e4e tarbeks arendatud sideprotokoll, mis kujutab endast andmeedastuslahedust puhuks, kui \u00fche kanali side f\u00fc\u00fcsiliselt takistatakse, v\u00f5imaldab andmed suunata teistesse. XX sajandi k\u00f5ige t\u00e4htsam algoritm on mittepidev Fourieri teisendus (Discrete Fourier transform), ilma milleta poleks kaasaegsed digiseadmed v\u00f5imalikud. Osutatud teisenduse vajadus m\u00f5eldi v\u00e4lja Valge Maja koosolekul kui teadlased otsustasid, et neil on vaja NSVL-i maaaluste tuumakatsetuste signaalide tuvastamiseks kiiremat lahendust.<\/p>\n

\n

Teoorias peaks Euroopal veel olema v\u00f5imalus. Praktikas see nii ei ole.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Euroopal pole ilmselt lootustki v\u00f5ita tagasi koht \u00fcliriikide seas, kuid kindlasti on olemas paremuselt teisi strateegiaid. Tehisaru suurim kasu saadakse selle kasutamisest, mitte mudelite koostamisest ja treenimisest. Hulk kunstm\u00f5istuse algoritme on avatud l\u00e4htekoodiga. Teoorias peaks Euroopal veel olema v\u00f5imalus. Praktikas see nii ei ole. Selle tehnoloogiavaldkonna regulatsioonid ei peleta mitte ainult tehism\u00f5istuse iduettev\u00f5tteid, vaid takistavad lisaks kunstaru laiemat kasutamist. T\u00e4pselt seda m\u00f5tles Mokyr “suhtumise ja talentide” all. Eduks on vaja m\u00f5lemat. Euroopa suhtumine on uuenduste vaenulik. Keegi ei tohiks lasta ennast lollitada \u00fclehaibitud Horizon Europe<\/a> programmist, mis kujutab endast ainult rahapotti teisej\u00e4rgulistele \u00fclikoolidele. Eurooplastele meeldib endast m\u00f5elda kui “teadusesse uskujatest” ja uuendajatest, kuid Hiina RV-st ning Ameerika \u00dchendriikidest j\u00e4\u00e4dakse \u00fcha kaugemale maha. Euroopa esimusteks on t\u00f6\u00f6tajate ja olemasolevate t\u00f6\u00f6stuste kaitsmine.<\/p>\n

Euroopa Liidust v\u00e4ljaspool paistavad asjad pisut roosilisemad. K\u00f5ige suurem Euroopa riik, mis viidatud kategoorias v\u00f5ib edukaks osutuda, on t\u00f5en\u00e4oliselt \u00dchendkuningriik. Tehisaru investeeringute poolest on \u00dchendkuningriik Euroopa Liidust kaugel ees. Peale Brexitit ei j\u00e4rginud \u00dchendkuningriik Euroopa Liitu viimase tehnoloogiasektori vastu suunatud usus\u00f5jas. \u00dchendkuningriigis on rohkem teadus\u00fclikoole, mis tegelavad 21. sajandi oluliste valdkondadega. \u00dcheks k\u00f5ige paljulubavamaks projektiks on Oxfordi- ja Cambridge’i \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6s rajatav “teaduskoridor”. Selle loomisele v\u00f5ib kuluda pikk aeg, kuid edasiliikumiseks on valitud \u00f5ige tee.<\/p>\n

Innovatsiooniajaloost alates 19. sajandist leiab mitmeid olulisi \u00f5ppetunde. Esiteks: innovatsiooni kasud on tohutud ja v\u00f5ivad kesta \u00fcle saja aasta. Euroopa 19. ja 20. sajandi alguse suurte leiutiste taga ei olnud \u00f5nnelik juhus, vaid suhtumine ning talent. Teine \u00f5ppetund, mida hetkel on Saksamaa sunnitud l\u00e4bi h\u00e4da ja viletsuse \u00e4ra \u00f5ppima, seisneb t\u00f5gas, et kui uuendamisega ei j\u00e4tkata, saavad asjad \u00fchel hetkel otsa.<\/p>\n

\n

Nii nagu teab iga aednik, tuleb asjadel lubada \u00e4ra surra, et oleks v\u00f5imalik kasvatada midagi uut.<\/p>\n<\/blockquote>\n

See on samuti koht, kus r\u00e4\u00e4givad kaasa t\u00e4navuse Nobeli majanduspreemia kaks teist laureaati Philippe Aghion ja Peter Howitt, kes p\u00e4lvisid tunnustuse “loova h\u00e4vitamise” (creative destruction) majandusmudeli eest. “Loova h\u00e4vitamise” m\u00f5iste v\u00f5ttis 1942. aastal kasutusele majandusteadlane Joseph Schumpeter ja kirjeldab mehhanismi, kuidas uuendamine asendab vana. Nii nagu teab iga aednik, tuleb asjadel lubada \u00e4ra surra, et oleks v\u00f5imalik kasvatada midagi uut. Peavoolu majandusteoorias k\u00f5lab selline v\u00e4ide vastuolulisena. Euroopa poliitikas on tegemist Hitleriga v\u00f5rreldava teemaga.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Stuttgarti muuseumis v\u00f5ib t\u00e4naseni vaadata Daimleri masinav\u00e4rki. See on koht, kus v\u00f5ib n\u00e4ha osutust ammusele suhtumisele ja talendile. Muuseumid ja erakordset huvi v\u00e4\u00e4rivad (Grade A) ehitised on valdkond, milles Euroopa j\u00e4tkuvalt \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma edestab.<\/p>\n

Toimetas Karol Kallas<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5ttekoja Eurointelligence’i juht Wolfgang M\u00fcnchau selgitab UnHerdis, kuidas Euroopa Liit n\u00e4eb sihikindlalt vaeva iseenda t\u00fchistamise ja majandusliku ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40827,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-40826","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115537076799632408","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40826","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40826"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40826\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40826"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40826"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40826"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}