{"id":40851,"date":"2025-11-12T14:43:27","date_gmt":"2025-11-12T14:43:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40851\/"},"modified":"2025-11-12T14:43:27","modified_gmt":"2025-11-12T14:43:27","slug":"toomas-hendrik-ilves-loome-ameerika-talentidele-kiirtee-eestisse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40851\/","title":{"rendered":"Toomas Hendrik Ilves: loome Ameerika talentidele kiirtee Eestisse"},"content":{"rendered":"<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tartu \u00dclikoolis \u00f5pib kolmandik Eesti \u00fcli\u00f5pilastest, tehakse pool Eesti teadusest ja \u00fclikooliga on seotud pool Eesti ettev\u00f5tlusest. Seep\u00e4rast polegi j\u00e4rgmiseks k\u00fcmnendiks seatud sihid \u00fcksnes \u00fclikooli siseasi ning Eesti teaduse ja k\u00f5rghariduse tuleviku \u00fcle arutlema tulid presidendidki.<\/li>\n<\/ul>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/11\/12-13-arengukonv.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-oeRXFCLO\" data-rl_title=\"Tartu \u00dclikooli arengukonverents \u201eMaailma, Eesti ja meie \u00fclikool\u201c toimus 27.\u00a0oktoobril \u00fclikooli aulas.\" data-rl_caption=\"Foto: Andres Tennus \/ Tartu \u00dclikool\" title=\"Tartu \u00dclikooli arengukonverents \u201eMaailma, Eesti ja meie \u00fclikool\u201c toimus 27.\u00a0oktoobril \u00fclikooli aulas.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/12-13-arengukonv-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-245683\"\/><\/a><\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli arengukonverents \u201eMaailma, Eesti ja meie \u00fclikool\u201c toimus 27.\u00a0oktoobril \u00fclikooli aulas.<\/p>\n<p>Foto: Andres Tennus \/ Tartu \u00dclikool<\/p>\n<p>\u201e\u00dcli\u00f5pilane, kes astub Tartu \u00dclikooli uksest sisse 2035. aastal, \u00f5pib praegu teises klassis ja see paneb meie vastutuse paika,\u201c m\u00e4rkis rektor Toomas Asser 27.\u00a0oktoobril Tartu \u00dclikoolis toimunud arengukonverentsil \u201eMaailma, Eesti ja meie \u00fclikool\u201c. Riigi kohus on anda neile noortele lubadus, et Eesti j\u00e4\u00e4b j\u00e4tkuvalt Euroopa v\u00e4\u00e4rtusruumi ja k\u00f5rgharidus on k\u00e4ttesaadav andekatele ja \u00f5pihimulistele. Kuid riik teeb rahastamisotsused vaid aastase vaatega, \u00fclikooli kohus on aga tagada tudengitele kindlus v\u00e4hemalt viieks aastaks.<\/p>\n<p>Ehkki meie riik on v\u00e4ike, on ootused rahvus\u00fclikoolile v\u00f5rreldavad suurriikide omadega ja lisaks rahvusvahelisel tasemel teadust\u00f6\u00f6le ja \u00f5petamisele tuleb hoida ka eesti keelt ja kultuuri. Toomas Asser koges hiljuti Kyotos maailma \u00fclikoolijuhtide tippkohtumisel, et maailmas tuntakse Tartu \u00dclikooli p\u00e4ris h\u00e4sti. \u00dclikooli v\u00f5imekuse hoidmine ja kasvatamine ongi ka Eesti tuleviku kujundamine.\u00a0<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"759\" height=\"759\" class=\"wp-image-245685\" style=\"width: 150px\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/asser.jpg\" alt=\"\"\/><br \/>\u201cPeaksime seadma eesm\u00e4rgiks Tartu \u00dclikooli kolled\u017ei loomise Ukrainasse.<\/p>\n<p>Toomas Asser<\/p><\/blockquote>\n<p>Kui 35 aastat tagasi l\u00e4ksime arenenud riikidelt \u00f5ppima, kuidas rahvus\u00fclikooli \u00fcles ehitada, siis n\u00fc\u00fcd tahavad paljud meilt \u00f5ppida. Turu ja Uppsala \u00fclikoolide tugi andis meile omal ajal arenguh\u00fcppeks julgust, meenutas Toomas Asser. N\u00fc\u00fcd on meie kord. Peaksime seadma eesm\u00e4rgiks Tartu \u00dclikooli kolled\u017ei loomise Ukrainasse, et aidata neil liituda Euroopa teadus- ja k\u00f5rgharidusruumiga ning laiendada demokraatia ja akadeemilise vabaduse levikut. On ju Eesti akadeemilise vabaduse indeksilt maailmas teisel kohal. USA on aga kukkunud viimaste s\u00fcndmuste valguses tipust p\u00f5hja.\u00a0<\/p>\n<p>Poliitilised maav\u00e4rinad liigutavad teadlasi<\/p>\n<p>\u201eSelline kriis on Ameerika \u00dchendriikides esimest korda,\u201c iseloomustas USA-s<br \/>toimuvat president Toomas Hendrik Ilves. \u201eN\u00fc\u00fcd on teistel riikidel tohutud v\u00f5imalused pakkuda t\u00f6\u00f6kohti, et inimesed saaksid j\u00e4tkata oma erialal. M\u00f5ned Euroopa \u00fclikoolid ja ka Hiina on juba teinud pakkumisi.\u00a0<\/p>\n<p>Kas Eesti ja Tartu \u00dclikool on seda m\u00e4rganud? See on suur v\u00f5imalus meile. N\u00e4en, et Balti riigid ja P\u00f5hjamaad on olnud aeglasemad v\u00f5imaluste m\u00f5istmisel.\u201c<\/p>\n<p>Toomas Hendrik Ilves, kes on ka \u00fclikooli digiajastu demokraatia k\u00fclalisprofessor, keskenduski oma m\u00f5ttearenduses sellele, kuidas geopoliitilised \u0161okid on teadusmaailma \u00fcmber kujundanud ja mil moel saaksime praegusest murrangust teha oma v\u00f5imaluse.<\/p>\n<p>\u201ePoliitilised maav\u00e4rinad liigutavad teadlasi, ideid, rahastust, v\u00f5imu tasakaalu \u00fcle piiride, geopoliitilistel muutustel on olnud s\u00fcgav m\u00f5ju \u00fclikoolidele,\u201c r\u00e4\u00e4kis Ilves. Viimase saja aasta jooksul on neli lainet kujundanud teadusmaailma \u00fcmber ja toonud majanduslikku edu pagulasi vastuv\u00f5tvatele riikidele.\u00a0<\/p>\n<p>Suurim murrang oli 1930.\u20131940. aastail, mil sajad tuhanded p\u00f5genesid natsi- ja N\u00f5ukogude re\u017eiimi eest Ameerikasse. Teadlased, kirjanikud, kunstnikud, filosoofid t\u00f5id USA ellu meeletu intellektuaalse rikkuse ja tegid Ameerika suureks.\u00a0<\/p>\n<p>Teine suur laine algas 1971. aastal, kui 150\u00a0000 inimest lahkus N\u00f5ukogude Liidust, peamiselt Iisraeli, ja panid seal aluse teaduslikule tipptasemele ja k\u00f5rgtehnoloogiale. Valitsus pakkus laboriruume, seemnekapitali, mentorlust. N\u00f5ukogude teadlased viisidki sealse teaduse maailma tippu.<\/p>\n<p>Kolmas laine aastail 1989\u20131991 oli seotud kommunismi kokkuvarisemisega, kui teadlased lahkusid N\u00f5ukogude Liidust L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse ja USA-sse. Protsess j\u00e4tkus 2000. aastate alguseni. Ka Eestis kannatasime selle lahkumise all.<\/p>\n<p>Neljas laine kestab praegu\u00a0\u2013 kriis USA-s.\u00a0<\/p>\n<p>\u201eEliit\u00fclikoolid ja suured teadusorganisatsioonid kogevad vallandamisi, j\u00e4rsku toetuste t\u00fchistamist. Tuhanded doktorandid ja teadlased on paugupealt vallandatud. Vallandamised puudutasid ka tuumaohutuse agentuuri kogu personali! See on Trumpi viha teadusasutuste vastu,\u201c r\u00e4\u00e4kis Ilves.<\/p>\n<p>Ajalugu soosib neid, kes tegutsevad esimesena. Kui erakordse kaliibriga inimesed on \u00fcmber paigutatud, saavad neid tervitavad riigid eelise laborites ja ka oma majanduses, lausus Ilves. Ta meenutas, et Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pus leidis 75% Tartu \u00dclikooli teadlastest varjupaiga Rootsis ja j\u00e4tkas seal oma karj\u00e4\u00e4ri. Aga Tartu \u00dclikool v\u00f5ttis N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal ka ise vastu senini L\u00e4\u00e4nes enim tsiteeritud sotsiaalteadlase Juri Lotmani, kes juudina ei leidnud Leningradis t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>Kiirtee Ameerika talentidele<\/p>\n<p>Toomas Hendrik Ilves tegi ettepanekuid kiirtee loomiseks Ameerika talentidele. \u201ePeaksime kaaluma oma range poliitika muutmist seoses immigratsiooniga v\u00e4ljastpoolt EL-i ja paluma valitsusel teha pilootprojekti punktip\u00f5hise elamisloa andmiseks, algselt USA teadlastele.\u201c\u00a0<\/p>\n<p>K\u00f5rgem kraad, tsiteeringud, auhinnad v\u00f5iks anda punkte juurde. Tuleks teha nii, et kohe ei pea n\u00f5udma t\u00f6\u00f6lepingut. Ilves soovitas luua suunatud talendifondi, kaasrahastada k\u00e4ivitusprojekte, anda teadlastele laboritele juurdep\u00e4\u00e4su, eesti keele \u00f5ppeks tuge.<\/p>\n<p>Teadlaste riiki lubamise otsused tuleks teha kiirelt, kuue n\u00e4dalaga. Taotleda tuleks laiahaardelisust ja m\u00f5elda eri teadusvaldkondadele. Kerkib keelek\u00fcsimus, aga teaduskeel on inglise keel ja luua saab eesti keele intensiivkursusi.\u00a0<\/p>\n<p>\u201eMuide, Hannah Arendt ei osanud s\u00f5nagi inglise keelt, kui tuli Ameerikasse, aga mis oleks filosoofia ilma temata?\u201c k\u00fcsis Ilves. \u201eSaame pakkuda stabiilsust, suurep\u00e4rast infrastruktuuri uuringuteks, odavat ja kvaliteetset tervishoidu. T\u00f6\u00f6tul inimesel pole ju USA-s<br \/>enam tervishoidugi! Meil on s\u00f5bralik akadeemiline kogukond. Meil on v\u00f5imalus teha meditsiinis ja geenitehnoloogias suur h\u00fcpe maailma tippudega Ameerikast.\u201c<\/p>\n<p>Toomas Hendrik Ilves osutas ajakirjale Nature, kus juba m\u00e4rtsis kirjutati, et 1200 k\u00fcsitletud teadlasest kolmveerand kaalub USA-st emigreerumist. The Guardiani andmetel v\u00f5ib lahkujate koguarv k\u00fc\u00fcndida 275\u00a0000 teadlaseni.\u00a0<\/p>\n<p>\u201eAvagem uksed, v\u00e4hendagem takistusi. Ajalugu ei oota, meie ei tohiks seda ka teha!\u201c kutsus Ilves \u00fcles.<\/p>\n<p>Erapanus kasvab<\/p>\n<p>President Kersti Kaljulaid, kes oli aastail 2012\u20132016 Tartu \u00dclikooli n\u00f5ukogu esimees, arutles, kuidas viia teadus \u00fclikoolidest ettev\u00f5tetesse. Geenitehnoloogia ja majandusharidusega Kaljulaid on teinud p\u00e4rast ametist lahkumist koost\u00f6\u00f6d mitmesuguste idu- ja suuremate ettev\u00f5tetega Eestist ja mujalt Euroopast ning USA-st, valdavalt kaitset\u00f6\u00f6stuse, roheenergia, tehisintellekti ja pilveteenuse pakkujatega. Ta on ettev\u00f5tjaid n\u00f5ustanud, aga \u00f5ppinud ka ise, kuidas teadusmahukas ettev\u00f5te toimib.\u00a0<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"714\" height=\"714\" class=\"wp-image-245687\" style=\"width: 150px\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/kaljulaid.jpg\" alt=\"\"\/><br \/>\u201cTeadmussiire on v\u00e4hemalt kahesuunaline maantee. Avalik panus j\u00e4rjest kahaneb ja erapanus kasvab.<\/p>\n<p>Kersti Kaljulaid<\/p><\/blockquote>\n<p>Kui sajandivahetusel vajasid teadusasutuste juurde tekkinud spin-off-ettev\u00f5tted veel tuge ja loodeti, et p\u00e4rast ostab keegi need \u00e4ra, siis n\u00fc\u00fcd on teistsugune maailm, m\u00e4rkis Kersti Kaljulaid.<\/p>\n<p>Ta vaatles makromajanduse n\u00e4itajaid ning v\u00f5rdles USA f\u00f6deraaleelarvet ja USA b\u00f6rsi suurima ettev\u00f5tte k\u00e4ivet kolmel aastal. Kui aastal 1980 oli valitsuse eelarve 20 korda suurem tollal suurima ettev\u00f5tte IBM-i k\u00e4ibest, siis 2000. aastal oli see juba 78 korda suurem kui suurimal ettev\u00f5ttel Microsoftil, kusjuures valitsussektoril oli eelarve \u00fclej\u00e4\u00e4k. 2024. aastaks oli pilt riigi jaoks aga palju nukram: valitsussektori eelarve oli s\u00fcgavas defitsiidis ja ainult 16 korda suurem kui praeguse suurima ettev\u00f5tte Apple\u2019i k\u00e4ive.<\/p>\n<p>\u201eRabavad on numbrid, mida vaba ettev\u00f5tlus on suutnud. Nende p\u00e4ralt on olnud terve maailm ja riigid pole neid piiranud,\u201c lausus Kaljulaid.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks kosmosetehnoloogia ettev\u00f5tted on saanud miljardites NASA tellimusi. Ka kaitset\u00f6\u00f6stuses k\u00e4ib kogu arendusega seotud tegevus erasektoris, kes v\u00f5tab ka riskid ja tulu, ning riigid ja s\u00f5jav\u00e4gi peavad \u00f5ppima kasutama tehnoloogiaid, mida nad ei ole taibanud tellidagi.<\/p>\n<p>\u201eSee ongi suurim erinevus,\u201c s\u00f5nas Kaljulaid. \u201eVarem riik teadis, mida tahab, tellis ja kontrollis arendusprotsessi. Omandas tulemuse ja hiljem kas vabastas selle tulemuse erasektori kasutusse\u00a0\u2013 nagu interneti puhul\u00a0\u2013 v\u00f5i siis m\u00f5nikord ei vabastanud ka\u00a0\u2013 n\u00e4iteks tuumarelva puhul.\u201c<\/p>\n<p>Kaljulaid k\u00fcsiski, mida siis teha, kui teadmussiire ei toimu enam otse, vaid m\u00f6\u00f6da ringi: tehnoloogiad j\u00f5uavad \u00fclikoolidest erasektorisse ning riigid ostavad neid tagasi.\u00a0<\/p>\n<p>Kaljulaid on olnud rahvusvahelistes t\u00f6\u00f6r\u00fchmades, kus arutatakse AI \u00fcle kontrolli v\u00f5tmist. Arutelusid kuulates on ta kogenud, et teadlased maalivad seinale varjud, mida ettev\u00f5tetes tegelikult pole, ja asuvad siis nendega v\u00f5itlusse.<\/p>\n<p>\u201eTulin t\u00f6\u00f6r\u00fchmast \u00e4ra, sest tundus jabur arutleda asjade \u00fcle, mida me ei tea. Kardan, et maailmas v\u00f5ib olla selliseid t\u00f6\u00f6r\u00fchmi palju,\u201c s\u00f5nas Kaljulaid. \u201eInimesed pole aru saanud, et asi on teistpidi kui veerand sajandit tagasi, mil tuli julgustada teadlasi spin-off-projektideks, et kiiremini oma teadusele rakendust leida. N\u00fc\u00fcd peavad riigid, \u00fclikoolid, EL ja NATO p\u00fcsima arendustel saba peal, et neid m\u00f5ista ja kontrollida, et me inimkonda erasektori hoogsa arenduse k\u00e4igus ei likvideeriks.<\/p>\n<p>Seega mul pole \u00f5rna aimugi, kuidas viia teadus \u00fclikoolidest ettev\u00f5tetesse. See on v\u00e4hemalt kahesuunaline maantee. Ma ei tea, kuidas uues maailmas teadmussiire peaks k\u00e4ima. Aga n\u00e4en, et avalik panus j\u00e4rjest kahaneb ja erapanus kasvab.\u201c<\/p>\n<p>Kaljulaid pakkus, et \u00fclikoolide tulevane roll v\u00f5ikski olla aidata riiki: on turvalisuse huvides uutest tehnoloogiatest paremini aru saada. V\u00f5iks aidata ka laial hulgal kodanikel j\u00f5uda nende tehnoloogiate m\u00f5istmiseni, et kiirendada nende \u00fcldkasutatavateks tehnoloogiateks muutumist. V\u00f5i on teadlastel vaja teha kiire h\u00fcpe \u00fchiskonnateadustes? Tehnoloogiad l\u00f5huvad \u00fchiskonna toimimisstruktuure, me ei toetu enam autoriteetidele, kadunud on toimetatud ajakirjandus ja faktikontrollitud infoedastus. Ehk on siin \u00fclikoolide roll?<\/p>\n<p>\u201eArvan, et \u00fclikoolide roll on teadmussiirdes veelgi kriitilisem ja kui j\u00e4\u00e4me kinni eelmise sajandi mudelisse, siis ei suuda me v\u00f5tta vastutust,\u201c t\u00f5des Kaljulaid. \u201eIsegi kui saame aru \u00fclikoolide uuest rollist, on ikkagi k\u00fcsimus, kust raha tuleb. Klassikaline meetod enam ei toimi. Erasektor on valmis v\u00f5tma j\u00e4rjest suuremat akadeemilist riski ja see pole halb.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikoolis \u00f5pib kolmandik Eesti \u00fcli\u00f5pilastest, tehakse pool Eesti teadusest ja \u00fclikooliga on seotud pool Eesti ettev\u00f5tlusest. Seep\u00e4rast&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40852,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,20560,28,29,95,19,25,6136,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-40851","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kl-peatoimetaja-valik","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-slaider","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115537261690411966","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40851","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40851"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40851\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40852"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40851"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40851"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40851"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}