Ta lendas kolmteist aastat suurte lennufirmade piloodina piloodi paberiteta. Paljud m\u00e4letavad filmiklassikut “P\u00fc\u00fca kinni, kui suudad”, kus Leonardo DiCaprio teeskles \u0161armantset lennukipilooti.<\/p>\n
Eesti juurtega Thomas Salme tegi aga midagi veel jultunumat: kui Hollywoodi filmis aferist tegelikult lennukit ei juhtinud, siis t\u00e4na 56-aastane v\u00e4liseestlane lendas \u00fcle k\u00fcmne aasta lennufirmade palgal ja transportis sadu tuhandeid reisijaid ilma ametipiloodi paberiteta. Libakapteni juhtum t\u00f5mbas \u00fcleilmset t\u00e4helepanu ja sellest t\u00f5usis l\u00f5puks ka kasu lennuohutusele.<\/p>\n
Mai 2009. Liinilend Antalya\u2013Amsterdam maandub Schipholi lennuv\u00e4ljal. Keegi peale tema enda, k\u00f5ige v\u00e4hem 160 reisijat Boeing 737 pardal ei tea, et mees lennuki juhtkangi juures on sisuliselt petis. Thomas Salme on andekuse, jultumuse ja kontrolli l\u00fcnkade najal rajanud valeidentiteedi ja eduka karj\u00e4\u00e4ri, mis selleks hetkeks kestnud juba \u00fcle k\u00fcmne aasta.<\/p>\n
“Ma olen siiani h\u00e4mmastunud, et suutsin sellega kolmteist aastat nii paljudes valdkondades vahele j\u00e4\u00e4mata tegutseda,” \u00fctles Thomas Salme.<\/p>\n
“See on igal juhul unikaalne ja ka uskumatu,” nentis lennukoolitaja T\u00f5nis Lepp.<\/p>\n
“H\u00e4mmastav on see, et \u00fchel inimesel on nii palju julgust, et selline temp \u00e4ra teha. \/\u2026\/ Ma l\u00e4hen lennuki piloodiks, reisilennuki piloodiks ja l\u00e4hen seda selliselt, et ma ise v\u00f5ltsisin endale paberi,” r\u00e4\u00e4kis Thomase sugulane Siim Salme.<\/p>\n
Isegi ilma rahvusvahelise lennundusaf\u00e4\u00e4rita v\u00e4\u00e4riks Salmede pere saatus omaette filmi. Tallinnas elanud Salmede isa, Harri sundmobiliseeriti 1940 Punaarmeesse ja sattus Siberisse. Kui punav\u00e4ed teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pus 1944 taas Eestisse j\u00f5udsid, pages pere, kuhu kuulusid ema Klara ja lapsed Maria ning Heiki, \u00fcle mere Rootsi. Toona kaheksane Heiki ei teadnud isa saatusest midagi.<\/p>\n
“K\u00f5ik me arvasime, et Harri on surnud. Ja siis sain teada, et Harri elab, oli 54 v\u00f5i 55,” meenutas Thomase isa Heiki Salme.<\/p>\n
S\u00f5jast eluga naasnud Harri ei teadnud, kuhu ta pere kadus, ja l\u00f5i N\u00f5ukogude Eestis uue kooselu, kuhu s\u00fcndisid kaks last. Neist \u00fche poeg, Harri lapselaps, on Siim Salme.<\/p>\n
“Mu isa ka, sellest ajast saati, kui nad \u00e4ra p\u00f5genesid, ei olegi oma poolvenda n\u00e4inud,” \u00fctles Siim.<\/p>\n
Pere kaks haru teine teisel pool raudset eesriiet teadsid \u00fcksteisest, aga suhtlus oli n\u00f5ukogude ajal minimaalne.<\/p>\n
1969 s\u00fcndis Stockholmis Heikil ja tema rootslannast abikaasal poiss, kes sai nimeks Thomas Harry Salme.<\/p>\n
“Olime nagu Eesti kogukond. Sa ei saa kunagi v\u00f5tta \u00e4ra seda, kust sa p\u00e4rit oled. Nii et minu eesti nimi ja veri on minu sees ja ma olen v\u00e4ga uhke, et see on v\u00e4ike riik ja v\u00f5itleb suurte vastu. Mu isa r\u00e4\u00e4gib siiani oma vennaga eesti keeles. Kahjuks mina ei \u00f5ppinud seda kunagi \u00e4ra,” r\u00e4\u00e4kis Thomas.<\/p>\n
“Thomas oli huvitatud spordist ka. Ta m\u00e4ngis jalgpalli ja m\u00e4ngis j\u00e4\u00e4hokit, aga see suur huvi, mis tal oli, see oli lennukid ja lendamine,” \u00fctles Heiki.<\/p>\n
“Alustasin vist kaheksa- v\u00f5i \u00fcheksa-aastaselt ja m\u00e4letan, et k\u00e4isin isaga Stockholmi Arlanda lennujaamas. Pidime pilte tegema, ta oli poolprofessionaalne fotograaf, ja kui me seal olime ja ma n\u00e4gin k\u00f5iki neid erinevat v\u00e4rvi lennukeid t\u00f5usmas ja maandumast \u2013 sellest hetkest alates tahtsin saada piloodiks. Tahtsin n\u00e4ha maailma ja tahtsin lennata,” lisas Thomas.<\/p>\n
1990. aastal k\u00e4is Thomas \u00fcksi ja esimesena oma suguv\u00f5sast taasiseseisvunud Eestis, kohtus isa poolvennaga ja hoidis isegi v\u00e4ikest Siimu s\u00fcles, aga tema suur unistus oli lendamine. Kui Thomase ema varakult v\u00e4hki suri, j\u00e4ttis ta pojale v\u00e4ikese p\u00e4randuse, mille noormees kulutas erapiloodi koolitusele, aga ei suutnud litsentsi uuendada, veel v\u00e4hem j\u00e4tkata ametipiloodi koolitusega. Ta luges erialaajakirjandust ja kuulas lennujuhtide raadiosidet, kuni \u00fchel \u00f5htul\u2026<\/p>\n
“Hull idee, ma ei m\u00f5elnud sellele, aga helistasin \u00fchel \u00f5htul SAS-i lennuakadeemiasse. Ma teadsin, et piloodid \u00f6\u00f6sel ei treeni, aga seal olid simulaatorite tehnikud. Neil olid suured simulaatorid, mida nad pidid hooldama. Helistasin neile ja \u00fctlesin: “Tere, minu nimi on Thomas, ma olen piloot, mul pole t\u00f6\u00f6d, kas ma v\u00f5in tulla\u2026” Ta \u00fctles: “Ah, okei, tule kohale.” Teate, see on Rootsi, v\u00e4ga turvaline, see oli enne 11. septembrit. Ma l\u00e4ksin sinna Stockholmi ja nad \u00fctlesid: “Ma panen su siia, sest ma pean teiste simulaatorite juurde t\u00f6\u00f6le minema. Mis lennujaama sa tahad? Tahad Stockholmi, Arlandat, Kopenhaagenit, Oslot?” Ma \u00fctlesin: “Ei, pange mind John F. Kennedy, New York,”” kirjeldas Salme.<\/p>\n
“Tema ise raamistab seda niiviisi, et mis teda sellele pettusele t\u00f5ukas, oli see, et tal oli hirmus kirg lennu ja lendamise vastu, aga raha ei olnud. Selles m\u00f5ttes see on t\u00e4iesti \u00f5ige, et meil Eestis on erakordne v\u00f5imalus tasuta riigi kulul \u00f5ppida piloodiks. \u00dclej\u00e4\u00e4nud maailmas see niimoodi kindlasti ei ole. Seal on ikkagi sajad tuhanded eurod,” \u00fctles endine lennukikapten Jaanus Orusalu.<\/p>\n
\u00dcle 20 aasta lennanud kapten Jaanus Orusalu ning \u00fcle 40 aasta lennanud kapten ja koolitaja T\u00f5nis Lepp \u00fchtaegu tunnustavad ja taunivad Salmet. Simulaatoris lendamise selgeks \u00f5ppimine pole nende s\u00f5nul p\u00f5him\u00f5tteliselt midagi v\u00f5imatut, kuid seda omap\u00e4i teha on ikkagi uskumatu.<\/p>\n
“Simulaatoris \u00f5pibki t\u00e4ielikult lendama. Sellep\u00e4rast et simulaator \u2013 kui me r\u00e4\u00e4gime full flight simulaatorist, mis on nagu kanajalgade peal ja mis liigub, selline kallis aparaat \u2013 siis selle kokpitis sees olles on p\u00e4ris lennuki tunne. See ei erine praktiliselt mitte milleski sellest, mis on p\u00e4ris lennukis,” selgitas Lepp.<\/p>\n
“Loll ta kindlasti ei olnud. See on fakt, et kui sa \u00f5pid seal need asjad selgeks, see ei ole nii lihtne ja isegi tavainimene, kui ta v\u00f5tab need manuaalid ette ja l\u00e4heb sinna simulaatorisse, ta ei saa mitte millestki aru. See n\u00f5uab v\u00e4ga-v\u00e4ga suurt p\u00fchendumist, mida tal t\u00f5en\u00e4oliselt oli,” lisas Orusalu.<\/p>\n
Salme s\u00f5nul kuluski kuid enne, kui midagi v\u00e4lja tulema hakkas, aga ligemale aastaga oli asi k\u00e4pas. Enda v\u00e4itel pooleldi naljana otsustas ta kandideerida kuulutusele, kus v\u00e4hetuntud Itaalia lennufirma Air One otsis teist pilooti ehk kapteni abi.<\/p>\n
“Ma ei arvanud, et see \u00f5nnestub. N\u00e4gin ajakirjas kuulutust, et Itaalias otsitakse piloote. Olgu, kandideerime! Siis see CV oli muidugi t\u00e4iesti v\u00f5ltsitud. V\u00e4ga naiivne, mul polnud litsentsi, tegin litsentsi (imiteerib tr\u00fckkimist) v\u00e4ga halvasti, l\u00f5ikasin v\u00e4lja, polnud templit ega allkirja. T\u00f5eliselt rumal poiss. K\u00fcsimusele, kas ta leiutas oma CV-sse lennufirmasid, n\u00e4iteks Aladdin? Jah. Ma m\u00f5tlesin, et kui panen SAS-i v\u00f5i midagi, v\u00f5ivad nad seda kontrollida. Ma leiutasin Aladdin Airlinesi. Polnud kunagi olemas,” r\u00e4\u00e4kis Salme.<\/p>\n
Kas asi oli rohkem selles, et Salme l\u00e4bis lennufirma korraldatud simulaatoritesti eeskujulikult v\u00f5i Itaalia ametnikud ei s\u00fcvenenud tema tausta, kuid haleda v\u00f5ltsingu najal k\u00e4ivitus karj\u00e4\u00e4r, mis kestis l\u00f5puks aastaid.<\/p>\n
“T\u00f5en\u00e4oliselt tuligi sellest, et need Euroopa riigid omavahel ei suhelnud. Ja t\u00f5en\u00e4oliselt see lennufirma ei kontrollinud seda \u00fcle, nii et selline turvaauk seal t\u00f5en\u00e4oliselt oli,” \u00fctles Orusalu.<\/p>\n
“Tundsin kahte asja: tundsin, et olen \u00f5nnelik, helistasin isale, s\u00f5pradele \u2013 sain siin t\u00f6\u00f6! Samal ajal tundsin end v\u00e4ga \u00fcksikuna. See on minu saladus. Ma tean, et teen midagi halba. See ei ole hea. Aga oma unistuse nimel ma tegin seda. V\u00f5tsin riski,” lisas Salme.<\/p>\n
Salme esimene lend kokpitis toimus Milaano\u2013Napoli liinil 1997. Kui osa vilumust oli v\u00f5imalik kuivalt omandada, siis enamiku lennufirma protseduure \u00f5ppis ta t\u00f6\u00f6kohal. Seda enam, et algul lendas Salme teise piloodina k\u00f5rval.<\/p>\n
“Suure t\u00f5en\u00e4osusega ta tegi \u00e4ra rohkem t\u00f6\u00f6d kui m\u00f5ni teine piloot, sest ta teadis, et tal ei ole seda v\u00f5imalust eksida,” leidis Siim.<\/p>\n
“Ma ei tea, kas see oli sellep\u00e4rast, et tahtsin midagi varjata, aga mul oli alati esmane tunne, et tahan seda ohutult teha,” \u00fctles Salme.<\/p>\n
“See on sama, et kui sul autol n\u00e4iteks \u00fclevaatust ei ole, siis sa t\u00f5en\u00e4oliselt s\u00f5idad v\u00e4ga h\u00e4sti selle autoga (naerab), nii et t\u00e4idad k\u00f5iki liikluseeskirju filigraanselt,” muigas Orusalu.<\/p>\n
Juba pooleteise aastaga t\u00f5usis end kabiini valetanud mees Air One’i kapteniks. Piloodi prestii\u017e ja sellega kaasnev palk aitasid luua Itaalias perekonna ning Thomas sai isaks. K\u00f5ik piloodid pidid regulaarselt l\u00e4bima katsed, mis t\u00f5estavad p\u00e4devust ja kus lihvitakse just nimelt valmisolekut riketeks ja h\u00e4daolukordadeks.<\/p>\n
“Et selleks eriolukorraks valmis olla, t\u00e4hendabki see seda, et piloot k\u00e4ib kaks korda aastas j\u00e4lle samas simulaatoris eriolukordi l\u00e4bi lendamas. Eriolukorrad t\u00fc\u00fcpiliselt on mootoririkked, tulekahjud, hermetisatsiooni kadu, teise piloodi teov\u00f5imetuks muutumine,” selgitas Lepp.<\/p>\n
Siin on n\u00e4iteks 2004 toimunud testi tulemus, mille kapten Salme l\u00e4bis 100-protsendiliselt. Kord n\u00e4gi ette, et selline t\u00f5end tuli saata piloodi koduriigi (antud juhul Rootsi) lennuametisse, aga\u2026<\/p>\n
“Ma leidsin s\u00fcsteemist augu. Tegin lennufirma simulaatoris katse, v\u00e4ga h\u00e4sti. Nad t\u00e4idavad vormi: \u00fcks mulle, \u00fcks firmale ja \u00fcks litsentsi jaoks, Rootsi lennuametile. Nad peaksid selle Rootsi saatma. Aga kuna ma \u00fctlesin Itaalias: “Kuulge, ma v\u00f5in seda ise teha, andke see mulle, ma l\u00e4hen niikuinii Rootsi,” siis nad andsidki. Ja ma ei saatnud seda kunagi \u00e4ra,” tunnistas Salme.<\/p>\n
Nii Salme ise kui asjatundjad \u00fctlevad, et pettus \u00f5nnestus t\u00e4nu sellele, et ta t\u00f6\u00f6tas v\u00e4ljapool Rootsit ja asjaajamine k\u00e4is toona peamiselt paberil.<\/p>\n
“Jah, tagantj\u00e4rele k\u00fcll. Praegu need asjad l\u00e4hevad juba nii elektrooniliseks, et seda oleks v\u00e4ga-v\u00e4ga-v\u00e4ga raske v\u00f5ltsida,” n\u00f5ustus Orusalu.<\/p>\n
“Kui ta oleks mingilgi moel mingigi dokumendi sinna Rootsi lennuametisse saatnud, et talle tehti n\u00e4iteks sellise ja sellise masina kontroll, siis Rootsi lennuamet loomulikult vaatab, et \u2013 oot \u2013 kas meil \u00fcldse selline inimene on, kas tal on selline p\u00e4devus. Ma v\u00e4idan, et Rootsi lennuamet ei saanud mitte midagi teada, et selline inimene lendas,” \u00fctles Lepp.<\/p>\n
“Minu moraalne seisukoht on kogu selle aja olnud see, et ma l\u00e4bisin alati ettev\u00f5tete simulaatorikontrolli. Asi pole selles, et ma arvan, et olen hea. Ma l\u00e4bisin selle,” kinnitas Salme.<\/p>\n
Salme v\u00e4itel m\u00f5tles ta enda legaliseerimisele, aga ei leidnud varianti, kuidas seda teha nii, et keegi liigseid k\u00fcsimusi ei k\u00fcsiks. K\u00f5ige l\u00e4hemale tabamisele sattus libakapten 2005, kui keegi Air One’ist v\u00f5ttis siiski Rootsi v\u00f5imudega \u00fchendust ja selgus, et Thomas Salmel pole kodumaal kehtivat piloodi litsentsi. Kuid sellest saadi aru nii, et litsents on aegunud, mitte et seda pole \u00fcldse olemas olnud.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas Itaalia firma laskis tal skandaali v\u00e4ltimiseks minna, vastas Salme: “T\u00e4pselt.” Ja k\u00fcsimusele, et kui nad oleksid s\u00fcvenenud, oleks nad avastanud, et teil polnudki litsentsi, aga skandaali v\u00e4ltimiseks lasti teil vaikselt minna ja maksti lahkumish\u00fcvitist? “T\u00e4pselt.”<\/p>\n
Siin oleks v\u00f5inud asi l\u00f5ppeda, kuid Salme sai lennufirmadelt uusi t\u00f6\u00f6pakkumisi ja k\u00f5ik j\u00e4tkus isegi parema palga peal n\u00e4iteks T\u00fcrgi kompaniis Corendon Airlines, kust p\u00e4rineb ka l\u00fchike klipp, millega lugu alustasime.<\/p>\n
“L\u00f5puks ma… ma ei tahtnud vahele j\u00e4\u00e4da. Aga l\u00f5puks ma valetasin lihtsalt nalja p\u00e4rast. Lihtsalt, et n\u00e4ha, mida nad \u00fctlevad. Lisasin, et olin Rootsi eriv\u00e4gedes h\u00e4vituslendur, kuigi ma ei tea s\u00f5jav\u00e4elennukitest midagi. Sinus on pinge, kui sa elad sellise suure valega. Sellega ei ole l\u00f5bus elada,” r\u00e4\u00e4kis Salme.<\/p>\n
“See on igal juhul lubamatu temp. Lennundus on ohtlik. Igasugune maast \u00f5hku t\u00f5usmine on ohtlik, inimene ei ole loodud lendama. Me lendame oma m\u00f5istuse, f\u00fc\u00fcsika, dokumentide, k\u00f5ige selle toel. Ehk me teeme k\u00f5ik v\u00f5imaliku, et see oleks v\u00f5imalikult ohutu, kui inimene l\u00e4heb \u00f5hku. Tema n\u00e4ite puhul on see, et ta ei teinud k\u00f5ike, mis v\u00f5imalik. Ta sai lendamisega hakkama, ta oskas raadiosidet, ta tundis reegleid, ta sai k\u00f5ige sellega hakkama. Aga selle k\u00f5ige juurde k\u00e4ib alusharidus,” \u00fctles Lepp.<\/p>\n
“Hea, et midagi ei juhtunud. Tal vedas!” leidis Orusalu.<\/p>\n
“L\u00f5puks m\u00f5tlesin, et lendan veel \u00fche v\u00f5i kaks aastat, kogun raha ja siis (n\u00e4itab \u00e4ra hiilimist),” s\u00f5nas Salme.<\/p>\n
Tagantj\u00e4rele on ebaselge, kes ja kus vilet puhus, kuid m\u00e4rtsis 2010, vahetult enne kui ta pidi startima j\u00e4rjekordsele lennule Amsterdamist Ankarasse, ilmus politsei ja kontrollis dokumente otse kokpitis.<\/p>\n
“See on see osa, kus see juhtus, meil oli see tuli ja ta tegi niimoodi (imiteerib paberi vaatamist) ja siis ta \u00fctles, et siin on midagi valesti. Sel hetkel ma teadsin, et nad said aru. Ma \u00fctlesin neile: “Kas me saame r\u00e4\u00e4kimiseks kontorisse minna?” Nad n\u00f5ustusid. Nad ei pannud mul kunagi k\u00e4eraudu. L\u00e4ksin kontorisse, kaks lennupolitseinikku. Nad \u00fctlesid: “Kapten Salme, me usume, et teie litsents ei kehti.” Sel hetkel ma \u00fctlesin: “Tead, mis, ma r\u00e4\u00e4gin neile k\u00f5ik \u00e4ra.” Ma lihtsalt (hingab v\u00e4lja). Ja ma \u00fctlesin neile, et lendasin kolmteist aastat ilma litsentsita. Ja nad vaatasid: “Mida?!”” meenutas Salme.<\/p>\n
Filmilik lugu piloodist, kes juhtis kolmteist aastat ja 10 000 tundi suuri liinilende ilma paberiteta, oli uudis, mida kajastati \u00fcle ilma. \u00dcllataval kombel oli aga karistus leebe. Salme sai trahvi sisuliselt ainult dokumendi v\u00f5ltsimise eest ning tal keelati lennuki juhtimine aasta jooksul. Lennufirmad ei esitanud tema vastu isegi tsiviilhagi, sest ei tahtnud ilmselt skandaali v\u00f5imendada.<\/p>\n
“Kahe n\u00e4dala p\u00e4rast ma vabanesin ja veel kahe n\u00e4dala p\u00e4rast tuli karistus 2000 eurot. Muidugi olin \u00f5nnelik,” \u00fctles Salme.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas ta p\u00e4rast vahelej\u00e4\u00e4mist veel suurt lennukit juhtis: “Mitte kunagi! Simulaatoris jah, intervjuudeks ja l\u00f5bu p\u00e4rast, aga mitte kunagi… Mitte kunagi enam.” Kas kiusatust pole? “Ei. Simulaatorid, m\u00e4ngimine, aga p\u00e4rast 10 000 tundi tunnen, et aitab k\u00fcll (naerab).”<\/p>\n
Thomas Salme elab j\u00e4tkuvalt Itaalias, kuhu kolis ka tema isa, abiellus teist korda, kirjutas elulooraamatu ning tegeleb praegu dokumentaalfilmidega. \u00dchelt poolt aitas see, et temast meedias kirjutati, taas leida kontakti sugulastega Eestis, teisalt karmistati tema t\u00f5ttu lennunduse reegleid ja sellist tempu enam teha ei saa.<\/p>\n
“Kui k\u00f5ik teeksid nagu mina, siis \u00fchiskond ei toimiks. Tekiks segadus. Aga m\u00f5nikord, teatud aspektides, v\u00f5ib-olla kord saja aasta jooksul, on vaja \u00fcht Thomas Salmet, et n\u00e4idata, et s\u00fcsteem ei t\u00f6\u00f6ta,” l\u00f5petas Salme.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ta lendas kolmteist aastat suurte lennufirmade piloodina piloodi paberiteta. Paljud m\u00e4letavad filmiklassikut “P\u00fc\u00fca kinni, kui suudad”, kus Leonardo…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":41048,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,20631,20629,25,20632,23,24,22,20,20630,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-41047","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-piloodipaberid","23":"tag-piloot","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-thomas-salme","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-valiseestlane","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115538370447939706","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41047","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41047"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41047\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/41048"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}