Kui SEB ennustas Eesti t\u00e4navuseks majanduskasvuks 0,7 protsenti, siis peamegi unustama ajad, kus majandus kasvas aastas pidevalt viis protsenti v\u00f5i rohkem, ja harjuma aeglasema kasvuga ning n\u00e4iteks keskmine kasv 2,5 protsenti aastas oleks suurep\u00e4rane n\u00e4itaja, \u00fctles “Esimeses stuudios” SEB panga \u00f6konomist Mihkel Nestor.<\/p>\n
Praeguse olukorra kohta Eesti majanduses on “vindumine” hea s\u00f5na, sest kuigi majandus n\u00e4itajate poolest kasvab, siis pole majanduse kasvutempo see, millega oleme aastaid tagasi harjunud ning millega rahul oleks, m\u00e4rkis Nestor.<\/p>\n
Samas tuleb aru saada, et mida k\u00fcpsemaks Eesti majandus saab ja mida j\u00f5ukamaks Eesti riik ja \u00fchiskond, siis seda keerulisem on saavutada aastast majanduskasvu, mis oleks viis protsenti v\u00f5i rohkem, lisas ta.<\/p>\n
“Harjume aeglasema kasvuga, sest nii hakkabki olema. Kui m\u00f5elda, kus me 10 aastat tagasi olime, siis (majanduse) k\u00fcpsus t\u00e4hendab ka seda, et \/…\/ olles niiv\u00f5rd j\u00f5ukas riik, siis enamiku maailma riikidega v\u00f5rreldes oleme heaolu\u00fchiskond \u2013 meie ettev\u00f5tetel l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti, siin on j\u00f5ukad inimesed, rikkad ettev\u00f5tted. Mida l\u00e4hemale sa laele j\u00f5uad, seda aeglasem (majandus)kasv on. Unistada, et selles olukorras kasvame\u00a0 viis protsenti aastas \u2013 m\u00f5ni aasta v\u00f5ib-olla isegi kasvame \u2013 aga suures plaanis meie kasvutempo, kui suudame 2,5 protsenti aastas keskmiselt kasvada, see oleks suurep\u00e4rane,” lausus Nestor.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, et millal Eesti majandus j\u00f5uab tagasi aasta 2019 ehk Covidi-eelse aja tasemele, vastas Nestor, et seal me oleme juba ammu tagasi ja n\u00e4iteks keskmine palk on Eestis selle ajaga v\u00f5rreldes kasvanud pea 50 protsenti ning isegi sama aja inflatsiooni arvestades (47 protsenti) on “midagi n\u00e4ppude vahele j\u00e4\u00e4nud”.<\/p>\n
SEB klientide kontode statistikat vaadates on n\u00e4ha, et hoiused eri j\u00f5ukusega klientidel kasvavad protsentuaalselt suhteliselt \u00fchtlaselt; hoiuste kasv aga n\u00e4itab, et inimestel raha justkui on, kuid tarbida ei julgeta, sest keskkond on siiski ebakindel, m\u00e4rkis Nestor.<\/p>\n
“Ma ei tea, kas see on hea v\u00f5i halb, aga poliitika m\u00f5ju Eesti majandusele on suhteliselt marginaalne. Mis ei t\u00e4henda, et m\u00f5ju ei ole \u2013 see suunab ikka. Kui r\u00e4\u00e4gime maksupoliitikast \u2013 viimasel kahel aastal on k\u00e4ibemaks t\u00f5usnud \u2013ilmselgelt sellel tarbimisele m\u00f5ju on,” lausus Nestor.<\/p>\n
Eestis on vaieldud ja tehtud kampaaniat selle nimel, et p\u00f5hitoiduainetel v\u00f5iks k\u00e4ibemaksu langetada. Nestori s\u00f5nul saab ta aru nii selle idee vastaste kui ka pooldajate argumentidest, kuid vaesemate toetamiseks on t\u00f5en\u00e4oliselt siiski olemas paremad viisid.<\/p>\n
“Ajalooliselt on riigid sellega katsetanud \u2013 Poolas oli kunagi isegi null protsenti toiduainete k\u00e4ibemaks. Sellises keskkonnas, kus toiduainete hinnad v\u00e4ga kiiresti t\u00f5usevad, oli m\u00f5ju hetkeks. \/…\/ J\u00e4rgmine kuu on toit soodsam, m\u00f6\u00f6dub pool aastat, toiduhinnad j\u00e4tkavad maailmaturul t\u00f5usu, see efekt kaob t\u00e4iesti \u00e4ra,” \u00fctles Nestor.<\/p>\n
“Ma ei saa \u00f6elda, et \u00fcks v\u00f5i teine valik oleks vale, aga kahtlemata oleks sellel v\u00e4ga suur hinnalipik Eesti riigi eelarvet silmas pidades. Ja kuskilt see raha peab tulema. Arvestades, et rahval on maksut\u00f5usudest villand, siis ma ei n\u00e4e \u00fchtegi valitsust, kes l\u00e4heks m\u00f5nda teist maksu t\u00f5stma selle nimel, et saada toiduained korraks soodsamaks,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui SEB ennustas Eesti t\u00e4navuseks majanduskasvuks 0,7 protsenti, siis peamegi unustama ajad, kus majandus kasvas aastas pidevalt viis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":41243,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,1283,2198,6691,6207],"class_list":{"0":"post-41242","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kaibemaks","16":"tag-majanduskasv","17":"tag-mihkel-nestor","18":"tag-toiduained"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115540619593876596","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41242","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41242"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41242\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/41243"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41242"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41242"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41242"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}