Riigikohus arutas kaasust<\/a>, mis puudutas sotsiaalmeediakeskkonnas TikTok tehtud otse\u00fclekannet, kus inimesi m\u00f5nitati, solvati ja lubati tappa.<\/p>\nKorrakaitseseaduse paragrahv 54 kohaselt on avalik koht m\u00e4\u00e4ratlemata isikute kasutada olev maa-ala, ehitis, ruum v\u00f5i selle osa, samuti \u00fchiss\u00f5iduk. Selline s\u00f5nastus seob avaliku koha m\u00f5iste riigikohtu hinnangul selgelt f\u00fc\u00fcsilise ja piiritletud paiga v\u00f5i objektiga, mida sotsiaalmeediakeskkond ei ole.<\/p>\n
Vandeadvokaadi ja \u00f5ppej\u00f5u Carri Ginteri s\u00f5nul on see riigikohtult v\u00e4ga \u00f5ige otsus ning avaliku koha m\u00f5istet ei peaks venitama v\u00e4ga laiaks.<\/p>\n
“Me \u00fchiskond v\u00e4ga tahab koguaeg, et k\u00f5ike lahendataks l\u00e4bi karistuste, aga tegelikult ei pea ilmtingimata igale valele k\u00e4itumisele karistusega reageerima. On ka selline asi nagu sotsiaalne hukkam\u00f5ist. Kui inimene k\u00e4itub halvasti, siis teda ei v\u00f5eta s\u00f5braks ja nii edasi. Praegu ma ei n\u00e4e, et siin oleks mingi t\u00f5sine seaduse l\u00fcnk,” r\u00e4\u00e4kis Ginter.<\/p>\n
Ka vandeadvokaat Karmen Turk \u00fctles, et riigikohus ei saanudki kuidagi teistmoodi otsustada, kuid tema hinnangul oleks vaja sotsiaalmeedia avalikkuse temaatikat rohkem arutada.<\/p>\n
“Midagi on kindlasti vaja teha, selles ei ole k\u00fcsimust. Kas on vaja muuta seda, kuidas me t\u00e4na oma olemasolevaid seadusi rakendame, kas on vajalik luua eraldi norm, mis k\u00e4sitleks sellist kavatsetud pahatahtlikku teadvalt valeinfot v\u00f5i teadvalt kellelegi k\u00e4ttemaksuks alasti piltide jagamine, mis on meil t\u00e4na, kui me vaatame keskkoolis, p\u00f5hikoolis k\u00e4ivate laste p\u00e4ris suur igap\u00e4evane probleem,” r\u00e4\u00e4kis Turk.<\/p>\n
“Selliste olukordade puhuks piirataks info levikut kuidagi niimoodi, et riik tuleb appi, mitte, et riik \u00fctleb, et mine tsiviilkohtusse. Midagi oleks seal vaja meil timmida, aga kuidas, see peaks olema laiem arutelukoht,” s\u00f5nas Turk.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli info\u00f5iguse nooremteadur Lee Raudsepp t\u00f5i v\u00e4lja, et \u00fchiskond \u00fcldiselt juba tunnetab internetti avaliku ruumina, kuid see kaasus on hea n\u00e4ide sellest, kuidas seadusandja ei suuda alati k\u00f5ike ette n\u00e4ha ja \u00fchiskonna arengutega kaasas k\u00e4ia.<\/p>\n
Raudsepa s\u00f5nul oleks \u00fcks v\u00f5imalus muuta seaduseid, kuid sel on ka omad ohud ning nagu ka mitu aastat menetluses oleva vaenuk\u00f5ne seadusega tekib oht v\u00e4ljendusvabaduse piiramiseks.<\/p>\n
Pigem on tema hinnangul k\u00fcsimus, kas sotsiaalmeedias solvamine peaks olema kellelgi \u00f5igus. “Ei pea. Isikutel on t\u00e4nap\u00e4eval ka v\u00f5imalik enda \u00f5iguste eest seista. Kui sind ikkagi laimatakse v\u00f5i \u00e4hvardatakse, siis sul on v\u00f5imalik enda kasuks mingisuguseid toiminguid teha. Aga see t\u00e4nane lahend on oluline seet\u00f5ttu, et politsei ja kohtud ei saa n\u00fc\u00fcd vastutusele v\u00f5tta avaliku korra rikkumise eest. Need k\u00f5ik muud \u00f5iguskaitsevahendid isikule s\u00e4ilivad. Ega siin mingit head ja kiiret lahendust ei ole ja selleks muutmiseks peab olema ka poliitiline tahe,” \u00fctles Raudsepp.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikohus avalikustas kolmap\u00e4eval otsuse, mille kohaselt ei ole sotsiaalmeedia seaduse m\u00f5ttes avalik koht. Juristide hinnangul ei saagi korrakaitseseadusest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":39819,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[20730,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,397,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-41264","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-avalik-ruum","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-sotsiaalmeedia","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115540847692420444","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41264","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41264"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41264\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/39819"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41264"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41264"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41264"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}