ERRis<\/a>.<\/p>\nAlustaksin keelest, kuigi see pole minu teema<\/p>\n
1632. aastal oli Academia Gustaviana teaduslik keel ladina keel.<\/p>\n
Kuni teise maailmas\u00f5jani oleks meie Euroopa nurgas loomulik teaduslik suhtlemiskeel olnud saksa keel. Sajand tagasi oli ka f\u00fc\u00fcsikateaduste keel \u00fcle maailma saksa keel; kui mina \u00fclikoolis k\u00e4isin, n\u00f5udis minu alma mater USAs f\u00fc\u00fcsika doktorikraadi saamiseks endiselt saksa v\u00f5i vene keele oskust. T\u00e4na ei ole kumbki n\u00f5utav. Inglise keel on saanud meie lingua franca\u2019ks. V\u00f5ib-olla \u00fchel p\u00e4eval, eriti siis, kui me ei v\u00f5ta kiiresti muutuval geopoliitilisel maastikul vastutust oma tuleviku eest, teeme kohtumisi Tartus mandariini keeles.<\/p>\n
Ma ei r\u00e4\u00e4gi t\u00e4na palju keelest ja akadeemiast. Mul paluti r\u00e4\u00e4kida k\u00f5rghariduse rahvusvahelistumisest \u2013 ja ma keskendun sellele, millised v\u00f5imalused meil on rahvusvahelisemaks muutuda ajal, mil maailmas on palju geopoliitilist \u00e4revust. Mitte sellele, kui keeruline k\u00f5ik on, vaid sellele, kuidas keeruline aeg v\u00f5ib pakkuda uusi v\u00f5imalusi. Vaatan seda veidi teise nurga alt \u2013 kuidas geopoliitilised \u0161okid muudavad akadeemilist maailma ja kuidas me saame neid muutusi enda kasuks p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n
Apokr\u00fc\u00fcfiline nali, milles peitub t\u00f5de<\/p>\n
Alustan t\u00e4iesti apokr\u00fc\u00fcfilise looga 1940. aastate Los Alamosest New Mexicos \u2013 paigast, mis oli teise maailmas\u00f5ja ajal Manhattan Projecti raames eriti salajane tuumarelvade arenduskeskus. F\u00fc\u00fcsikud Edward Teller, John von Neumann, Leo Szilard ja Robert Oppenheimer lahkavad aatomipommi ehitamise probleeme. Ameeriklane Oppenheimer lahkub ja \u00fcks kolmest \u00fctleb selle peale: \u201eHea, n\u00fc\u00fcd saame j\u00e4lle ungari keelt r\u00e4\u00e4kida.\u201c<\/p>\n
Pean siia lisama, et toosama John von Neumann koos Alan Turingiga oli ka \u00fcks arvutiteaduse rajajatest. Oma klassikalise Euroopa hariduse toel l\u00f5id nad m\u00f5iste \u201ek\u00fcberneetika\u201c, mis p\u00e4rineb kreekakeelsest s\u00f5nast kybern\u0113t\u0113s, \u2019t\u00fc\u00fcrimees\u2019. See s\u00fcndis 1940. aastatel. Hiljem l\u00fchendati see kujule cyber, millest on tuletatud t\u00e4nap\u00e4evane \u201ek\u00fcber-\u201c.<\/p>\n
Lugu on v\u00e4ljam\u00f5eldis, kuid t\u00e4hendus on t\u00f5eline ja mitte akadeemilise suhtluskeele m\u00f5ttes, vaid minu meelest hoopis n\u00e4itena sellest, kuidas muutused maailmas m\u00f5jutavad teadust ja akadeemilist elu. Teller, von Neumann ja Szilard ei olnud lihtsalt s\u00e4ravad f\u00fc\u00fcsikatuusad, kes juhtusid olema USAs elavad ungarlased; nad olid pagulased, kes olid p\u00f5genenud 1930. ja 1940. aastatel j\u00e4rjest autoritaarsemast Euroopast.<\/p>\n
Akadeemiline maailm ja teadus ei h\u00f5lju ajaloo kohal. Poliitilised maav\u00e4rinad liigutavad teadlasi, ideid, rahastust ja intellektuaalse v\u00f5imu tasakaalu \u00fcle piiride, sageli \u00fcle ookeani teistele mandritele. L\u00e4bi kogu kaasaegse L\u00e4\u00e4ne ajaloo on poliitilistel ja eriti geopoliitilistel muutustel olnud s\u00fcgav m\u00f5ju \u00fclikoolidele, teadusele ja \u00f5petusele.<\/p>\n
Neli lainet, mis kujundasid kaasaegse \u00fclikooli<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud sajandi jooksul oleme n\u00e4inud nelja arvestatavat vapustust \u2013 m\u00f5nda suuremat, m\u00f5nda v\u00e4iksemat \u2013, mis on toonud kaasa ulatusliku, paradigmat muutva m\u00f5ju meie akadeemilisele, intellektuaalsele, majanduslikule ja kultuurielule. Ja mis veelgi olulisem \u2013 need on m\u00f5jutanud riikide majanduslikku edu, olgu kvalifitseeritud p\u00f5genike kaotajate v\u00f5i vastuv\u00f5tjate hulgas.<\/p>\n
Esiteks, juba viidatud suurim murrang toimus 1930.\u20131940. aastatel Euroopas: sajad tuhanded p\u00f5genesid natside ja N\u00f5ukogude repressioonide eest Ameerika \u00dchendriikidesse. See v\u00e4ljar\u00e4nne muutis Ameerika teadust, humanitaarteadusi ja kunsti.<\/p>\n
See kehtib eriti Kesk-, peamiselt saksakeelse Euroopa kohta, kui eesk\u00e4tt juudi teadlased, \u00f5petlased, kunstnikud ja kirjanikud p\u00f5genesid USAsse, tuues selle riigi intellektuaalsesse ja akadeemilisse ellu hindamatu rikkuse, mille j\u00e4rellainetusi nagu eelnevalt mainitud, n\u00e4eme t\u00e4naseni. Saksamaa seevastu pole ilmselt kunagi intellektuaalselt toibunud oma r\u00e4nkrasketest kaotustest. Nimekiri m\u00f5nest neist k\u00fcmneist tuhandeist, kes leidsid USAs varjupaiga, on lihtsalt h\u00e4mmastav, eriti kui n\u00e4eme nende m\u00f5ju Ameerika arengule.<\/p>\n
Me ei r\u00e4\u00e4gi ainult teadlastest, kes tegid Ameerika esimest korda suureks. Filosoofid nagu Leo Strauss ja Hannah Arendt, kellel m\u00f5lemal oli s\u00fcgav m\u00f5ju 20. sajandi sotsiaalsele ja poliitilisele m\u00f5tlemisele; kirjanikud Thomas Mann, Stefan Zweig ja Vladimir Nabokov p\u00f5genesid samuti Euroopa t\u00fcrannia eest. Muusikas ja kinos v\u00f5ib esile tuua Sergei Rahmaninovi, Igor Stravinski, Otto Klempereri, Billy Wilderi, Fritz Langi, Marlene Dietrichi, Peter Lorre, Josef von Sternbergi, Otto Premingeri, Max Oph\u00fclsi ja Alexander Korda, kes k\u00f5ik panid USA kultuurielu hiilgama. Sotsiaalteaduste kor\u00fcfeed Max Horkheimer, Theodor Adorno, Erich Fromm, Herbert Marcuse ja Albert O. Hirschman kolisid samuti USAsse, et p\u00f5geneda Euroopa repressioonide eest. Viimastest olid mitmed seotud New Yorgi \u00fclikooliga eksiilis, millest hiljem, kui ilmnes, et nad ei naasegi Euroopasse, sai k\u00f5rgkool nimega The New School for Social Research.<\/p>\n
Teine suur exodus, mis algas 1971. aastal, oli N\u00f5ukogude juutide alija Iisraeli p\u00e4rast seda, kui t\u00fchistati juudi \u201erefusenikkude\u201c v\u00e4ljar\u00e4ndekeeld: umbes 150 000 inimest lahkus N\u00f5ukogude Liidust ja suur osa neist l\u00e4ks Iisraeli. Iisraellased \u00fctlevad, et N\u00f5ukogude teadlaste vastuv\u00f5tt ja nende rahastamine pani aluse Iisraeli k\u00f5rgtehnoloogilisele majandusele ja teadustasemele.<\/p>\n
Kolmas teadust \u00fcmberkorraldav geopoliitiline vapustus saabus p\u00e4rast 1989. aastat: kommunismi kokkuvarisemine pani madalapalgalised teadlased p\u00f5genema Kesk- ja Ida-Euroopast ning NSVList L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse ja USAsse. V\u00e4ljar\u00e4nne j\u00e4tkus ka 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses. See ei olnud enam repressioonide eest p\u00f5genemine, nagu 1930. ja 1940. aastatel Euroopas v\u00f5i 1960. ja 1970. aastatel N\u00f5ukogude Liidus, vaid pigem ratsionaalne samm t\u00f6\u00f6 ja teadusrahastuse otsingul. Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSVLis olid teadlaste ja teiste akadeemikute palgad ebaloomulikult madalad ning uuringud alakapitaliseeritud. Seega, kui kommunistlik re\u017eiim kokku varises, varises kokku ka nende teadusmaailm. Taas lahkusid helged pead oma kodumaalt, aga seekord mitte poliitilise varjupaiga leidmiseks, vaid selleks, et teenida m\u00f5istlikku palka ja oma valdkonnas tulemuslikult tegutseda. Kurvastusega tuleb t\u00f5deda, et ka meie Eestis \u2013 nagu ka teised Balti riigid \u2013 kogesime osa meie teadlaste lahkumist.<\/p>\n
Neljandaks vapustuseks v\u00f5ime nimetada praegust olukorda: seekordne akadeemiline katastroof on Ameerika \u00dchendriikide poliitiline kriis, mille tunnistajad me hetkel oleme. Suured riiklikud ja avalikud teadusasutused ning eliit\u00fclikoolid kogevad poliitiliselt ajendatud vallandamisi, j\u00e4rske toetuste t\u00fchistamisi ja strateegilist vaenulikkust k\u00f5ige vastu, mida peetakse valitsusele mittesobivaks.<\/p>\n
Tuhandeid doktorikraadiga teadlasi ja j\u00e4reldoktoreid on Ameerika \u00dchendriikides p\u00e4evapealt vallandatud USA Riiklikest Terviseinstituutidest (NIH). Need on \u2013 v\u00f5i ehk oleks paslik \u00f6elda: olid \u2013 maailma suurimad meditsiiniteaduslikud uurimisasutused ja \u00fchtlasi v\u00f5imsaimad meditsiini- ning k\u00e4itumisteaduste uurimist\u00f6\u00f6 rahastajad.<\/p>\n
USA Keskkonnakaitseagentuur (EPA) plaanib vallandada oma uurimisosakonnast \u00fcle tuhande teadlase.
Ameerika Riiklik Ookeani- ja Atmosf\u00e4\u00e4riamet (NOAA) on l\u00f5petanud sadade katseajal olnud t\u00f6\u00f6tajate, sealhulgas teadlaste ja inseneride t\u00f6\u00f6lepingud. Eriti k\u00f5nekas n\u00e4ide olukorra drastilisusest on asjaolu, et kui Energeetikaministeeriumi alla kuuluv riiklik tuumajulgeoleku amet (NNSA) vallandas mituk\u00fcmmend t\u00f6\u00f6tajat, m\u00f5istis valitsus \u00e4kki, et nad olid minema saatnud kogu oma tuumaohutuse personali. Teised valitsuse juhitud teaduskeskused ja veelgi hullem \u2013 teadlased suurtes teadus\u00fclikoolides, nagu Harvard, Columbia ja Stanford, seisavad silmitsi faktiga, et toetused on j\u00e4rsult t\u00fchistatud Trumpi administratsiooni viha t\u00f5ttu Ameerika eliit\u00fclikoolide vastu.<\/p>\n
L\u00fchidalt \u00f6eldes seisab USA teadusringkond silmitsi kriisiga, mida pole kunagi Ameerika ajaloos n\u00e4htud. Selline vapustav areng omakorda annab tohutuid v\u00f5imalusi teistele riikidele ja \u00fclikoolidele, kes pakuvad nendele inimestele t\u00f6\u00f6kohti, kus nad saavad j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6d oma erialal. M\u00f5ni Euroopa \u00fclikool, eesk\u00e4tt Prantsusmaal, Saksamaal ja \u0160veitsis, teritab juba hammast ja teeb pakkumisi. Aga see pole ainult Euroopa, kes neid noolib. Muidugi on ka Hiina punase vaiba lahti rullinud, pakkudes laboreid ja rahastust.<\/p>\n
Olenemata igan\u00e4dalastest pealkirjadest on netom\u00f5ju selge: tuhanded k\u00f5rgelt v\u00e4lja\u00f5ppinud teadlased ja \u00f5petlased kaaluvad ja otsustavad, kus nad saavad oma elut\u00f6\u00f6d edasi teha. Euroopa tegutseb, Hiina on v\u00f5imalust m\u00e4rganud. K\u00fcsimus on, kas meie siin Eestis ja Tartu \u00dclikoolis oleme.<\/p>\n
Meie v\u00f5imalus, kui me otsustame selle \u00e4ra kasutada<\/p>\n
Olen selle l\u00fchikese aja jooksul t\u00e4heldanud, et P\u00f5hjamaade ja Balti piirkond on olnud uute v\u00f5imaluste m\u00f5istmisel tavap\u00e4raselt aeglasem. Me oleme v\u00e4hem paindlikud kui teised, m\u00f5nikord kardan, et ka natuke provintslikumad ja ettevaatlikumad. Me hindame \u00fcle k\u00f5ige kvaliteeti ja protsessi. Kuid ajalugu, nagu me teame omaenda kogemustest 1990ndail, olgu selleks Euroopa Liit v\u00f5i digiteerimine, soosib just neid, kes kasutavad nende ees olevaid v\u00f5imalusi esimesena (ingl first mover advantage). Kui hulk erakordse kogemusepagasiga inimesi on uute elukohtade otsingul, saavad neid tervitavad riigid p\u00fcsiva eelise \u2013 laborites, klassiruumides, stuudiotes ja l\u00f5puks oma majanduses.<\/p>\n
Lisaksin, et me oleme juba ajalooliselt olnud k\u00fclalislahked inimeste suhtes, kes p\u00f5genevad r\u00f5humise eest. Rootsi v\u00f5ttis vastu suure hulga esimese ja teise p\u00f5lvkonna Balti pagulasi, kes leidsid koha Rootsi \u00fclikoolides. Professor Hain Rebas on kunagi arvutanud, et p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da leidis Rootsis varjupaiga 75% Tartu \u00dclikooli teadlastest. Ka Eestil on p\u00f5genike aitamisel oma ajalugu: meie esimesed pagulas\u00f5petlased ja kirjanikud tulid siia p\u00e4rast bol\u0161evike terrorit Venemaal 1918.\u20131920. aastal. Ja hiljemgi, paradoksaalsel kombel N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal v\u00f5ttis Tartu \u00dclikool vastu L\u00e4\u00e4ne teadusmaailma tuntuima N\u00f5ukogude sotsiaalteadlase \u2013 filosoofi ja semiootiku Juri Lotmani, kes ei saanud stalinismi ajal juudina Leningradis t\u00f6\u00f6d. T\u00e4naseni kannab terve semiootika koolkond tema nime ning tema t\u00f6\u00f6 Tartus tegi \u00fclikooli mittekommunistlikus maailmas tuntuks juba 1960. ja 1970. aastatel. <\/p>\n
Nagu Lotmani n\u00e4ide kinnitab, ei peaks me mitte ainult teadlasi vastu v\u00f5tma, vaid v\u00e4ltima ka 20. sajandil tehtud vea kordamist: me ei peaks keskenduma ainult loodusteadustele, tehnoloogiale, inseneriteadustele ja matemaatikale (STEM). Ameerika 1940. ja j\u00e4rgmiste aastate renessanss ei s\u00fcndinud mitte ainult f\u00fc\u00fcsikute, matemaatikute ja keemikute, vaid ka filosoofide (Hannah Arendt, Leo Strauss), sotsiaalteoreetikute (Max Horkheimer, Theodor Adorno, Erich Fromm, Herbert Marcuse), kirjanike (Thomas Mann, Stefan Zweig, Vladimir Nabokov), kunstnike, filmitegijate (Igor Stravinski, Victor Klemperer, Billy Wilder, Fritz Lang, Marlene Dietrich) ja paljude teiste toel. \u00d6kos\u00fcsteemid \u00f5itsevad intellektuaalse mitmekesisuse najal.<\/p>\n
\u0160to delatj ehk mida teha, k\u00fcsis \u00fcks teine t\u00fcrannia eest pagenu, meil vist v\u00e4hem armastatud, aga tol ajal Z\u00fcrichis elanud Vladimir Iljit\u0161 Lenin.<\/p>\n
Meie \u00fclikooli \u00fclesanne on teha t\u00e4nap\u00e4evastele von Neumannidele, Adornodele, Arendtidele, Mannidele ja Wilderitele selgeks, et neil v\u00f5ib olla kodu ja t\u00f6\u00f6 siin, Tartus. Me peame aduma Ameerika akadeemilise, teadusliku ja \u00fcha enam ka kultuurikogukonna ees seisva katastroofi ulatust. Veel ei m\u00f5ista me seda t\u00e4ielikult. <\/p>\n
Me peame kaaluma oma \u00fcsna range sisser\u00e4ndepoliitika muutmist nende suhtes, kes tulevad v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu. T\u00f5epoolest, alates enamasti oskusteta t\u00f6\u00f6j\u00f5u massiivsest 2015. aasta immigratsioonilainest L\u00e4his-Idast ja Aafrikast on meie poliitika muutunud palju rangemaks. Aga praegu ei r\u00e4\u00e4gi me oskusteta v\u00f5\u00f5rast kultuurist tulnud immigrantidest, vaid erakordselt kvalifitseeritud inimestest.<\/p>\n
Mida siis konkreetselt muuta?<\/p>\n
Et mitte j\u00e4\u00e4da vaid \u00fcldiste heietuste tasemele, pakuksin m\u00f5ne konkreetse sammu, mis tuleks astuda.<\/p>\n
1) Talendile tuleks luua kiirtee<\/p>\n
Valitsusele tuleks teha ettepanek katsetada punktip\u00f5hist elamisloa saamise korda, mis puudutaks Euroopa Liidu v\u00e4liseid teadlasi ja loojaid demokraatlikest liitlasriikidest (esmajoones USAst), ilma et nendega oleks eelnevalt t\u00f6\u00f6leping s\u00f5lmitud. Punkte tuleks anda j\u00e4rgmise skeemi j\u00e4rgi: k\u00f5rgeim kraad; tsiteeringud v\u00f5i portfoolio (loovinimeste puhul); suuremad auhinnad; rahastatud projektide juhtimine; panus valdkondadesse, kus formaalne doktorikraad on haruldane (heliloojad, filmitegijad, romaanikirjanikud, uurivad ajakirjanikud). Protsessi tuleks kaasata abikaasad ja lapsed.<\/p>\n
2) Riik peaks rahastama teadlaste j\u00f5udmist Eestisse<\/p>\n
Luua tuleks talentide sihtfond, et kaasrahastada 3\u20135 aasta jooksul vastuv\u00f5tvate asutuste t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid, ligip\u00e4\u00e4su laboritele, j\u00e4reldoktorantide tegevust ja keele\u00f5pet. Fond tuleks kujundada konkurentsip\u00f5hiseks, kuid kiirelt toimivaks: taotlusi vaadatakse pidevalt l\u00e4bi, otsused tehakse kuue n\u00e4dalaga ja raha saab k\u00e4tte kaheteistk\u00fcmne n\u00e4dalaga.<\/p>\n
3) Toetused peavad haarama paljusid valdkondi<\/p>\n
V\u00e4hemalt 40% toetustest tuleks suunata sotsiaalteadustesse, humanitaaraladesse ja kunstidesse \u2013 valdkondadesse, kus paljud USA teadlased tunnevad praegu survet \u2013, ning 60% loodus-, meditsiini- ja inseneriteadustesse. Peamiseks kriteeriumiks olgu tipptase, kindlustuspoliisiks aga laiap\u00f5hjalisus. <\/p>\n
4) Seal, kus on otstarbekas, tasub kasutada inglise keelt<\/p>\n
Uurimisr\u00fchmades ja ingliskeelsetes \u00f5ppekavades olgu teadlase kohaliku keele oskus esimese lepinguperioodi jooksul eelis, mitte takistus. Siia j\u00f5udnutele tuleb pakkuda tasuta intensiivkursusi ja seada realistlikud eesm\u00e4rgid keeleoskuse arendamiseks hiljem. Meeles tasub pidada, et Arendt ja Mann ei saabunud USAsse inglise keele oskusega!<\/p>\n
5) Koost\u00f6\u00f6sidemeid tuleb luua ka v\u00e4ljaspool akadeemilist maailma.<\/p>\n
Programm tuleks siduda inkubaatorite, haiglate, kultuuriasutuste ja t\u00f6\u00f6stusega, et saabuv talent ei panustaks mitte ainult teaduspublikatsioonidesse ja h-indeksitesse, vaid ka idufirmadesse, kliinilistesse uuringutesse, galeriidesse ja \u00fchiskondlikku arutellu.<\/p>\n
Kindlasti tuleb mu ettepanekutele vastuv\u00e4iteid. Oskan neid juba loetleda<\/p>\n
\u201eMe ei saa v\u00f5istelda USA palkadega.\u201c<\/p>\n
See on t\u00f5si, kuid paljude jaoks teisej\u00e4rguline, eriti neile, kes on kaotanud oma t\u00f6\u00f6koha v\u00f5i peavad iga p\u00e4ev rinda pistma vaenuliku \u00f5hkkonnaga. Kui valik on t\u00f6\u00f6tus oma valdkonnas v\u00f5i perspektiivitus, kui poliitiline \u00f5hkkond muutub aina ebameeldivamaks, otsustavad paljud emigreeruda, nagu tehti varasematel aegadel. Saame siin meie maailmaosas pakkuda stabiilsust, vabadust uurida, suurep\u00e4rast infrastruktuuri, sealhulgas \u00e4\u00e4rmiselt odavat, aga samas kvaliteetset tervishoidu ja ka s\u00f5bralikku akadeemilist kogukonda. Kui teadlased otsustavad, kus oma karj\u00e4\u00e4ri uuesti \u00fcles ehitada, kaaluvad need tegurid sageli k\u00f5rge palga \u00fcles.<\/p>\n
\u201eInglise keel ei ole meie keel.\u201c<\/p>\n
Inglise keel on siin juba suuresti teaduse, tehnoloogia ja t\u00f6\u00f6stuse t\u00f6\u00f6keel. Oleme pragmaatilised: esmalt tervitame, siis \u00f5petame keelt.<\/p>\n
\u201eEelarve on napp.\u201c<\/p>\n
Sama kehtis ka Iisraeli kohta 1990. aastatel. 1991. aastal alustas Iisrael tehnoloogiliste inkubaatorite programmi ja laiendas Iisraeli majandusministeeriumi juures tegutseva Innovatsiooniameti (endine Office of the Chief Scientist) kaudu antavaid toetusi. Iisraeli SKT elaniku kohta oli sel ajal 14 346 USA dollarit, mis on m\u00e4rksa v\u00e4iksem kui Eestis praegu. Mitut inkubatsioonimeeskonda juhtisid isegi immigrandid; valitsuse programmi toel pakuti laboriruume, stardikapitali ja juhendamist, mis muutis N\u00f5ukogude koolis omandatud teadmised ja oskused idufirmadeks, eriti algoritmide, signaalit\u00f6\u00f6tluse, meditsiiniseadmete ja materjalit\u00f6\u00f6stuses.<\/p>\n
Just see tipptasemel teadlaste ja inseneride ning mitmekesiste institutsioonide \u2013 inkubaatorite, teadusgrantide s\u00fcsteemi ja \u00fclikoolide \u2013 koosm\u00f5ju muutiski N\u00f5ukogude inimeste immigreerumise Iisraeli silmapaistvaks ja p\u00fcsivaks eelisseisundiks sellistes valdkondades nagu tarkvara, k\u00fcbertehnoloogia, elektrooptika ja s\u00fcvatehnoloogia. Me saame sama teha nt meditsiinis ja geenitehnoloogias.<\/p>\n
Israeli kogemus kordas v\u00e4iksemas mastaabis seda massiivset m\u00f5ju, mida avaldas pagulaste sissevool 1930. ja 1940. aastatel s\u00f5jaj\u00e4rgsele USA teadusele, humanitaarteadustele, kunstile ja kultuurile.<\/p>\n
L\u00fchidalt \u00f6eldes: sihtotstarbeline rahastus, mida toetavad \u00fclikoolide enda strateegilised prioriteedid, v\u00f5ib anda erakordselt suure pikaajalise tulu nii talentide koondumise, teadusgrantide kaasamise kui ka innovatsiooni vallas.<\/p>\n
Miks see on just meile oluline?<\/p>\n
Me ei saa oma tulevikku v\u00e4ljast sisse osta. Kui oleme passiivsed, neelavad teised talendi alla ja l\u00f5ikavad sellest kasu. Kui me tegutseme, ei tugevda me mitte ainult oma \u00fclikooli, vaid kiirendame kogu Eesti teaduslikku, kultuurilist ja majanduslikku metabolismi.<\/p>\n
Samal ajal kahaneb Ameerika \u00dchendriikides nii koondamiste ja k\u00e4rbete kui ka Ameerika majanduse \u00fcldise languse t\u00f5ttu kiiresti just nende inimeste t\u00f6\u00f6kohtade arv, keda me siin vajame ja siia tahame. Juhtivas teadusajakirjas Nature kirjutati juba 27. m\u00e4rtsi numbris \u2013 ammu enne viimase seitsme kuu massilisi vallandamisi ja rahastuse katkestamist: \u201eUSA teaduses toimuvad massiivsed muutused, mille toob kaasa president Donald Trumpi uus administratsioon, panevad paljud teadlased Ameerika \u00dchendriikides oma elu ja karj\u00e4\u00e4ri \u00fcmber m\u00f5testama. Rohkem kui 1200 teadlast, kes vastasid Nature\u2019i k\u00fcsitlusele \u2013 kolm neljandikku k\u00f5igist vastajatest \u2013 kaaluvad Ameerika \u00dchendriikidest lahkumist p\u00e4rast Trumpi p\u00f5hjustatud vapustusi. Peamiste \u00fcmberasumiskohtade hulgas olid Euroopa ja Kanada.\u201c<\/p>\n
27. septembril avaldas Guardian artikli \u201eUSA ees seisavad ajaloo suurimad massivallandamised, kuna Trump j\u00e4tkab suuri k\u00e4rpeid.\u201c Selles on \u00f6eldud: \u201eKokku on oodatav lahkujate arv \u2013 hilisema t\u00f6\u00f6lt lahkumise, vabatahtliku t\u00f6\u00f6lt lahkumise programmide, t\u00f6\u00f6j\u00f5u loomuliku v\u00e4henemise ja varajase pensionile j\u00e4\u00e4mise kaudu \u2013 umbes 275 000. Need inimesed j\u00f5uavad n\u00f5rgenevale t\u00f6\u00f6turule, sest 2025. aasta augustis t\u00f5usis t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r 4,3%ni \u2013 see on k\u00f5rgeim n\u00e4itaja alates 2021. aastast. Samal ajal loodi juurde vaid 22 000 t\u00f6\u00f6kohta, sest Trumpi kehtestatud tollimaksud p\u00f5hjustasid majanduses segadust ja ebakindlust.\u201c<\/p>\n
Mu daamid ja h\u00e4rrad! Meie vastus peaks olema lihtne: avagem uks, v\u00e4hendagem takistusi ja v\u00f5istelgem v\u00f5itmiseks.<\/p>\n
Ajalugu ei oota. Meie ka ei tohiks.<\/p>\n
Vaata ettekande videot<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president aastatel 2006\u20132016 Arvamuslugu p\u00f5hineb Tartu \u00dclikooli arengukonverentsil \u201eMaailma, Eesti ja meie \u00fclikool\u201c…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":41366,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-41365","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115541531850209380","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41365","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41365"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41365\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/41366"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41365"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41365"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41365"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}