Euroopa Komisjoni raport<\/a> kinnitab, et kaupade eksport riikidesse, millega Euroopa Liidul on vabakaubandusleping, kasvas 2024. aastal kaks korda rohkem kui riikidesse, millega meil selliseid lepinguid ei ole. Teenuste puhul r\u00e4\u00e4gime veel suuremast, ligi kolmekordsest vahest.<\/p>\nV\u00e4liskaubanduspoliitika viimastel aastatel muutunud palju enamaks kui pelgalt juriidiline majandusteema. Me ei r\u00e4\u00e4gi enam \u00fcksnes kaupade ja teenuste liikumisest, vaid aina enam kasutatakse seda strateegilise relvana, millega riigid oma v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitilisi huvisid realiseerivad.<\/p>\n
Euroopa Liit on pidanud olukorraga kohanema ning kaubanduspoliitikat j\u00e4rjest enam politiseerima. Sisuliselt v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida neljast sambast.<\/p>\n
Esiteks, turgusid avav sammas, n\u00e4iteks l\u00e4bi vabakaubanduslepingute s\u00f5lmimise. Teiseks, strateegiliste partnerluste loomise sammas, mis v\u00e4ljendub muu hulgas l\u00e4bi majandussidemete tugevdamise, mis suurendavad omakorda vastastikust usaldust ja toovad uued v\u00f5i vanad liitlased Euroopa Liidule l\u00e4hemale. Kolmandaks, kaitsev sammas, n\u00e4iteks l\u00e4bi kaitsetollide ja tariifikvootide ning neljas on r\u00fcndav sammas, n\u00e4iteks EL-i tollid Venemaa ja Valgevene kaupadele seoses Venemaa agressioonis\u00f5jaga Ukraina vastu.<\/p>\n
\u00a0Maailma suurima vabakaubanduspiirkonna loomine<\/p>\n
Palju on r\u00e4\u00e4gitud USA uuest kaubanduspoliitikast, kuid v\u00e4hem sellest, kuidas see on pannud teisi riike otsima uusi kaubandusv\u00f5imalusi. Meie jaoks t\u00e4hendab see, et jalad on k\u00f5hu alt v\u00e4lja v\u00f5tnud ka Euroopa Liit. Seni toppama j\u00e4\u00e4nud vabakaubanduslepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised on taas hoo sisse saanud ning mitmel rindel on n\u00e4ha reaalseid tulemusi.<\/p>\n
N\u00e4iteks Euroopa Liidu vabakaubanduslepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Mercosuri riikidega, mis on veninud juba \u00fcle 25 aasta, on n\u00fc\u00fcd l\u00e4henemas l\u00f5pule. Selle moodustavad pea 300 miljoni elanikuga Argentiina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Kui leping aasta l\u00f5pus j\u00f5ustub, saab sellest maailma suurim vabakaubanduspiirkond.<\/p>\n
Samuti on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised l\u00f5petatud v\u00f5i lepinguid uuendatud Mehhiko, Indoneesia, Ukraina ja Moldovaga. Viimase kahe puhul p\u00f5imuvad majanduslikud ja poliitilised argumendid eriti tihedalt. Juba praegu moodustab EL \u00fcle poole m\u00f5lema riigi kaubavahetusest. Meie eesm\u00e4rk on tuua Ukraina ja Moldova Euroopale l\u00e4hemale ning kaubanduspoliitika on \u00fcks vahend, kuidas seda teha. Eesti majandus saab sellest kasu ja samuti tugevneb Ukraina majandus, mis aitab neil omakorda s\u00f5jas edukamalt vastu pidada.<\/p>\n
Pooleli on veel mitmed olulised lepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, sealhulgas Indiaga, millega l\u00f5pule j\u00f5udmine on saanud t\u00f5en\u00e4olisemaks kui aasta tagasi. K\u00f5ik see on seotud Eesti ja Euroopa kaubanduspartnerite ja tarneahelate mitmekesistamise, s\u00f5ltuvuste v\u00e4hendamise ning uute strateegiliste partnerlussuhete loomisega.<\/p>\n
Kahepoolsed lepingud ja Eesti v\u00f5imalused<\/p>\n
Lisaks Euroopa Liidu tasandile j\u00e4tkame t\u00f6\u00f6d erinevate kahepoolsete lepingutega. N\u00e4iteks kirjutasin septembris alla Eesti ja Saudi Araabia koost\u00f6\u00f6lepingule ning investeeringute soodustamise memorandumile. See on esimene samm tagamaks Eesti ettev\u00f5tjatele parem juurdep\u00e4\u00e4s Saudi Araabias avanevatele v\u00f5imalustele, sealhulgas riiklikele projektidele.<\/p>\n
\u00dche v\u00f5imalusena n\u00e4evad meie ettev\u00f5tjad 2030. aastal Riyadhis toimuvat EXPO-t. Seet\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tame juba praegu selle nimel, et Eestil oleks seal oma paviljon ning et meie ettev\u00f5tted saaksid osaleda maailman\u00e4ituse ettevalmistamisel.<\/p>\n
\u00dcldjoontes v\u00f5ib meie kaubanduspoliitikat kokku v\u00f5tta p\u00f5him\u00f5ttega, et mida vabam on kaubandus, seda paremini l\u00e4heb Eesti majandusel.<\/p>\n
Samal ajal tuleb teatud juhtudel oma turgu ja ettev\u00f5tteid ka kaitsta. Ausa konkurentsi tagamiseks peame Euroopa Liidus rakendama kaitsemeetmeid nende riikide ja toodete suhtes, mis satuvad meie turule vastuolus rahvusvaheliselt kokku lepitud subsiidiumide, riigiabi v\u00f5i muude reeglitega.<\/p>\n
Teine pool rehkendusest on \u00e4ridiplomaatia<\/p>\n
Samav\u00f5rd oluline on v\u00e4lisministeeriumi jaoks ka \u00e4ridiplomaatia ehk ettev\u00f5tete v\u00e4listurgudel toetamine. T\u00f5si, enamus ettev\u00f5tted saavad hakkama omal j\u00f5ul, aga rahvusvahelises konkurentsis t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5ik riigid selle nimel, et nende ettev\u00f5tted edukad oleksid.<\/p>\n
Seega on turge, sektoreid ja v\u00f5imalusi, kus on oluline roll ka riigiesindajatel ja diplomaatidel. Seda eriti kui r\u00e4\u00e4gime kaugematest turgudest v\u00f5i n\u00e4iteks kaitset\u00f6\u00f6stusest ja e-riigi lahenduste eksportimisest. Ainu\u00fcksi sel aastal oleme kaitset\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tetega k\u00e4inud rohkem kui k\u00fcmnes erinevas riigis.<\/p>\n
Seni on \u00e4ridiplomaatia p\u00f5hinenud paljuski eurorahadel, kuid 2026. aasta riigieelarvet planeerides tegime valitsuses otsuse, et ettev\u00f5tete toetamine on meie prioriteet ka v\u00e4lisrahastuse l\u00f5ppedes.<\/p>\n
Eesm\u00e4rk on iga panustatud euro l\u00e4bi ettev\u00f5tete ekspordikasvu ja investeeringute kordades suuremas mahus Eestisse tagasi tuua. Kaugematest ja kasvavatest turgudest huvitatud ettev\u00f5tjatele soovime tuge pakkuda ka regioonides, kus me seda varem pole teha saanud.<\/p>\n
Aasta jooksul k\u00e4ib meie \u00e4ridelegatsiooniga visiitidel, majandusn\u00f5unike n\u00f5ustamiselt v\u00f5i ekspordiseminaridelt l\u00e4bi \u00fcle tuhande ettev\u00f5tte.<\/p>\n
N\u00e4iteks just septembris juhtisin \u00e4ridelegatsiooni visiiti Omaani, kus tutvustasime Eesti ettev\u00f5tteid ja tehnoloogiaid. Tuleb v\u00e4lja, et v\u00e4ga h\u00e4sti tutvustasime, sest k\u00f5igest m\u00f5ned n\u00e4dalad hiljem tuli Omaani energia- ja mineraalide minister Salim Al Aufi l\u00e4hemalt tutvuma meie visiidil osalenud ettev\u00f5tete Stargate Hydrogeni ja Zero Terrainiga. Ettev\u00f5tjate positiivset tagasisidet v\u00e4\u00e4rtuslike kontaktide loomise ja ekspordi arendamisel oleme saanud ka teistelt turgudelt ning just ettev\u00f5tjate huvidest l\u00e4htuvalt valime ka oma sihtturgusid.<\/p>\n
Ukraina v\u00f5imalused<\/p>\n
Eraldi tegevussuund on meie jaoks ka Ukraina \u00fclesehitamine. Ettev\u00f5tete jaoks on Ukraina ebatavaline turg, sest riskid on suured, kuid sama kehtib ka v\u00f5imaluste kohta. Kindel on see, et varajane sisenemine loob pikaajalise eelise ning paljud v\u00f5imalused on seotud rahvusvahelise toetusega rekonstrueerimisprojektidega.<\/p>\n
Kuna ukrainlaste liikumine on piiratud, siis nende v\u00f5imaluste kasutamiseks tuleb aga turul kohal olla juba praegu, luua suhteid ja sidemeid ning leida kohapealsed partnerid. \u00dcks paremaid viise selleks on osaleda meie \u00e4rivisiitidel, mis toimuvad pea iga kuu.<\/p>\n
Eesti kinnitas valmisolekut korraldada 2027. aastal Tallinnas Ukraina taastekonverents.”<\/p>\n
27. oktoobril kohtusin oma Ukraina kolleegi Andrii S\u00f5bihaga ning allkirjastasime koost\u00f6\u00f6memorandumi, millega Eesti kinnitas valmisolekut korraldada 2027. aastal Tallinnas Ukraina taastekonverents. Muuhulgas v\u00f5imaldab see meil \u00fcle kogu maailma tuua kokku just need rahvusvahelised ettev\u00f5tted, organisatsioonid ja doonorid, kellega meie ettev\u00f5tetel on huvi Ukraina \u00fclesehitamisel koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Saatkond kui ressurss<\/p>\n
Usaldusv\u00e4\u00e4rset ja esinduslikku keskkonda ning tuge \u00e4rikohtumisteks pakuvad Eesti saatkondade juurde loodud ettev\u00f5tluskeskused. Praegu on need avatud Londonis, Pariisis, Riias, Washingtonis, Soulis ja Singapuris ning sel n\u00e4dalal avame uue Berliini ettev\u00f5tluskeskuse. Eksportiva ettev\u00f5tte jaoks on saatkonnad kui ressurss, mida saab suhete arendamisel kasutada.<\/p>\n
Lisaks saatkondadele, mis p\u00e4ris k\u00f5iki piirkondi maailmas ei kata, on meil \u00fcle maailma ka \u00fcle 200 aukonsuli, kes on asukohariigis hea v\u00f5rgustiku ning paljudel juhtudel ka \u00e4ritaustaga. Samuti aitab ettev\u00f5tjaid Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ekspordi ja investeeringute n\u00f5unike v\u00f5rgustik.<\/p>\n
Majandus, julgeolek, kaubandus ja diplomaatia on omavahel aina rohkem seotud. Selles olukorras on oluline, et nii Eesti valitsus kui ka ametnikud ja v\u00e4lisministeeriumi diplomaadid \u00fcle maailma seisavad selle eest, et meie ettev\u00f5tetel l\u00e4heks eksporditurgudel v\u00f5imalikult h\u00e4sti. Julgustan k\u00f5iki eksportivaid ettev\u00f5tteid maksimaalselt riigi tuge kasutama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alustame kaubanduspoliitikast. Eesti huvides on, et meie ettev\u00f5tted saaksid oma tooteid ja teenuseid m\u00fc\u00fca v\u00f5imalikult lihtsalt ning v\u00f5imalikult…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":41372,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,20772,130,13105,37,33,35,20751,34,36,590,20769,20773,1131,20770,20771,262,325,10036,2486,96],"class_list":{"0":"post-41371","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-aridiplomaatia","10":"tag-business","11":"tag-diplomaatia","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-saatkonnad","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-euroopa-liit","19":"tag-expo","20":"tag-kaubanduspoliitika","21":"tag-margus-tsahkna","22":"tag-mercosur","23":"tag-saatkonnad","24":"tag-ukraina","25":"tag-usa","26":"tag-valiskaubandus","27":"tag-valisministeerium","28":"tag-venemaa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115541571266593459","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41371","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41371"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41371\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/41372"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41371"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41371"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41371"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}