N\u00f5o traagiline juhtum<\/a>, kus hukkus kaks inimest ja haiglaravile viidi \u00fcks, pani taas k\u00fcsima, kas v\u00e4givalda saaks kiiremini ja paremini l\u00f5petada. Kuna toimepanija oli oma eelmise s\u00fc\u00fcteo t\u00f5ttu ka v\u00e4rske kriminaalhooldusalune, on oluline r\u00e4\u00e4kida, kuidas saab ka k\u00e4itumiskontrolli v\u00f5imalusi v\u00e4givalla \u00e4rahoidmiseks tulevikus veel paremini rakendada.<\/p>\nPraegu on kriminaalhooldusametnike j\u00e4relevalvele allutatud 370 inimest, kelle kuriteod on seotud l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga. Lisaks neile on meil arvel umbes sada inimest, kelle puhul teame v\u00f5i kahtlustame, et v\u00e4givald on osa nende elust.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides meetmetest, mida kohtul on v\u00f5imalik karistuse m\u00e4\u00e4ramisel kriminaalhoolduse “t\u00f6\u00f6riistakastist” kasutada, n\u00e4eme, et n\u00e4iteks ohvri kaitset tugevdavat elektroonilist valvet kasutatakse endiselt v\u00e4he, see on praegu m\u00e4\u00e4ratud ainult kaheksale l\u00e4hisuhtes kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemise eest karistatud kriminaalhooldusalusele. Meil on aga v\u00f5imekus seda oluliselt enam rakendada, nii vahistamise asendamisel kui ka lisakohustusena v\u00f5i l\u00e4henemiskeelu tagamiseks.<\/p>\n
Enamik v\u00e4givallatsejaid j\u00f5uab kriminaalhooldusametnikeni mitu kuud p\u00e4rast v\u00e4givallajuhtumit. Selleks ajaks on olukord sageli juba muutunud ning toimepanija ei pruugi enam h\u00e4sti m\u00f5ista, mis t\u00e4pselt oli kuritegu ja mis vaid t\u00fcli.<\/p>\n
Enamasti on ka algselt kannatanust eraldatud toimepanija selleks ajaks kannatanu juurde elama naasnud. Kriminaalhoolduses leiame, et t\u00f6\u00f6 v\u00e4givallatsejaga peaks algama juba teo menetluse varases faasis. Selleks saab prokur\u00f6r tellida kriminaalhooldusamentikult kohtueelse ettekande, mis annab \u00fclevaate s\u00fc\u00fcdistatava elust, taustast ja ka kannatanu vajadustest. Nii saab kohus teha p\u00f5hjendatud otsuse ja kui inimene m\u00e4\u00e4ratakse kriminaalhooldusametniku j\u00e4relevalve alla, saame viivituseta t\u00f6\u00f6le hakata.<\/p>\n
Kui kohtueelset ettekannet ei ole, alustab ametnik t\u00f6\u00f6d p\u00e4rast kohtuotsuse j\u00f5ustumist algusest, ta selgitab karistuse tingimused, tutvub hooldusaluse taustaga ja hindab riske. Samuti v\u00f5etakse \u00fchendust kannatanuga. Riskihinnangu p\u00f5hjal tehakse koos kriminaalhooldusalusega plaan, mis toetab tema k\u00e4itumise muutumist ja v\u00e4givallavaba elu.<\/p>\n
N\u00f5o juhtumis m\u00e4\u00e4ras kohus toimepanijale kaks lisakohustust: p\u00f6\u00f6rduda ravile ja l\u00e4bida sotsiaalprogramm. Need on meetmed, millel on ka reaalselt potentsiaal aidata inimese probleemide lahendamisele kaasa ja toetada k\u00e4itumise muutmist.<\/p>\n
“Paraku s\u00f5ltub ravi tulemus palju inimese motivatsioonist ja toimepanija v\u00f5imekusest.”<\/p>\n
Sageli pole inimesed oma s\u00f5ltuvuse v\u00f5i vaimse tervise probleemide t\u00f5ttu ammu arsti juurde j\u00f5udnud ega tea, millist abi on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imalik saada. Paraku s\u00f5ltub ravi tulemus palju inimese motivatsioonist ja toimepanija v\u00f5imekusest. Kriminaalhooldaja \u00fclesanne on teda selles toetada ja aidata tal j\u00f5uda muutusteni, mis aitavad v\u00e4givallast loobuda.<\/p>\n
Kohtud m\u00e4\u00e4ravad sageli ka muid kohustusi, n\u00e4iteks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu, t\u00f6\u00f6 v\u00f5i hariduse otsimise kohustuse v\u00f5i keelu teatud inimestega suhelda. M\u00f5nel juhul tuleb kannatanule tekitatud kahju heastada v\u00f5i loobuda relvade omamisest v\u00f5i kasutamisest.<\/p>\n
Kriminaalhoolduse eesm\u00e4rk on tagada, et inimene t\u00e4idaks oma kohustusi ja \u00f5piks elama \u00f5iguskuulekalt ka siis, kui j\u00e4relevalve l\u00f5peb. Aitame tal m\u00f5ista, mis viis v\u00e4givallani ning leida viise, kuidas oma k\u00e4itumist ja m\u00f5tteviisi muuta. See t\u00e4hendab t\u00f6\u00f6d nii hoiakute, tunnete juhtimise kui ka igap\u00e4evaoskustega.<\/p>\n
Kui kriminaalhooldusalune rikub seatud tingimusi ja ohustab teisi, saame teha kohtule ettepaneku muuta kohustusi (n\u00e4iteks lisada elektrooniline valve) v\u00f5i saata inimene vanglasse. Sel aastal on juhtumeid, kus kohus on karistuse kriminaalhooldaja ettepanekul t\u00e4itmisele p\u00f6\u00f6ranud, olnud ligi 30. See t\u00e4hendab, et inimene, kes oma elu ja k\u00e4itumise eest vastutust ei v\u00f5ta, j\u00f5uab siiski l\u00f5puks sageli vanglasse.<\/p>\n
75 protsenti hooldusalustest ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. See t\u00e4hendab, et need inimesed ei ole vanglas meie k\u00f5igi kulukal \u00fclalpidamisel, vaid saavad k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l ja kompenseerida menetluse v\u00f5i kuriteoga tekitatud kahju nii riigile kui ka kannatanutele.<\/p>\n
Seadus v\u00f5imaldab juba praegu kohandada kriminaalhooldust iga l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla toimepanija puhul individuaalselt. Meie \u00fchine v\u00e4ljakutse on alustada t\u00f6\u00f6d varem, kaasata kriminaalhooldusametnik kohtueelset ettekannet koostama ning kasutada senisest enam meetmeid nagu elektroonilise j\u00e4relevalve, mis tagavad kannatanu turvalisuse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f6\u00f6 v\u00e4givallatsejaga peaks algama juba teo menetluse varases faasis. Selleks saab prokur\u00f6r tellida kriminaalhooldusamentikult kohtueelse ettekande, mis annab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":41584,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,20846,1752,20845,20848,1200,20847,9011,159,158,7439,20844],"class_list":{"0":"post-41583","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-jako-salla","14":"tag-kohus","15":"tag-kriminaalhooldajad","16":"tag-kriminaalhooldus","17":"tag-kuritegevus","18":"tag-kuritegevus-rootsis","19":"tag-lahisuhtevagivald","20":"tag-sport","21":"tag-sports","22":"tag-vagivald","23":"tag-vanglateenistus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115542605507343178","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41583"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41583\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/41584"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}