![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/11\/156-WEB-_1440x800px_Ajaleht-tegi-ahvist-informeeritud-ahvi_Mark-Alexander-Ummelas_1.jpg\")
<\/a><\/p>\n17.\u201318. sajandil Hamburgis tr\u00fckitud Nordischer Mercuriuse vinjett. Foto: Bremeni \u00fclikooli raamatukogu digitaalarhiiv<\/p>\n
V\u00fcrst Soprano ehk Keskaja viimased p\u00e4evad<\/p>\n
Kasutagem keskaegse infomaastiku lahtiseletamiseks illustreeriva n\u00e4itena \u201eSopranosid\u201d. V\u00fcrst Tony Soprano alluvuses on m\u00f5isnik Paulie. Tema peab v\u00fcrst Sopranot rahulolevana hoidma ja kick\u2019ib talle iga m\u00f5ne aja tagant k\u00fcmnist. M\u00f5isnik Paulie vastutab haritud p\u00f5llu, rohke viljasaagi ja talupoegade kuulekuse eest. Rehepeksu innustavat ihupeksu ei teosta m\u00f5isnik ise, seda teevad lojaalsed bar\u00f5ga\u2019dest kupjad. Feodaal\u00fchiskond on paikne, mist\u00f5ttu seesugused maakonnad kujunevad isoleeritud klaaskuulideks, kus elur\u00fctm k\u00e4ib aastaaegade, viljats\u00fcklite ja piitsal\u00f6\u00f6kide taktis. K\u00f5ik on oma koha peal ja keskenduvad sellele, et \u00fclemus oleks rahul. Tajutav maailm l\u00f5peb otsese \u00fclemuse maavaldusega, olgu selleks kihelkond, New Jersey v\u00f5i Kuramaa v\u00fcrstiriik. Info liigub \u00fchest klaaskuulist teise ainult siis, kui v\u00fcrst Soprano tahab naaberriigi aadlikule m\u00f5ne olulise s\u00f5numi saata. \u201eHertsog Sacrimoni, selle piiskopiga peaks midagi ette v\u00f5tma.\u201d<\/p>\n
\n\u201eSajanditega kujuneb v\u00e4lja s\u00fcsteem, kus igas maakonnas on kindlaksm\u00e4\u00e4ratud postiljon-kuller. Tema \u00fclesandeks on viia kiri maakonna teise otsa, kust j\u00e4rgmine postiljon selle vastu v\u00f5tab ja edasi viib.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n
Keskaegse maffia klaaskuulimaailmad suhtlesid omavahel k\u00e4skjalgade vahendusel. V\u00fcrst Tony erakorralise kirja v\u00f5tab enda k\u00e4tte k\u00e4skjalg Silvio ja h\u00fcppab hobuse selga. Aga hobune pole Cadillac, ta tahab vahepeal puhata ja s\u00fc\u00fca. Ja Silviol j\u00e4\u00e4b m\u00f5nek\u00fcmne kilomeetri j\u00e4rel kann kangeks. Info liikumine v\u00f5tab sellisel viisil v\u00e4ga kaua aega. Erinevalt \u201eSopranodest\u201d ei l\u00f5pe keskaeg j\u00e4rsu cliffhanger\u2019iga, vaid j\u00e4rkj\u00e4rgulise protsessiga. Sajandite jooksul pannakse killustunud klaaskuulimaailmad omavahel kokku, seda nii n\u00f5u kui ka j\u00f5uga. Maffiad muutuvad aina suuremaks, kiviheitemasinate asemele tulevad kahurid, kirveste asemele p\u00fcssid. Piltlikult \u00f6eldes on teistele inimestele lihtsam tuupi teha, sellest tulenevalt ka v\u00f5imu teostada.\u00a0<\/p>\n
Riikide tsentraliseerumise ja kaubandusv\u00f5rgustike laienemise k\u00e4igus kujuneb sajanditega v\u00e4lja s\u00fcsteem, kus igas maakonnas on kindlaksm\u00e4\u00e4ratud postiljon-kuller. Tema \u00fclesandeks on viia kiri maakonna teise otsa, kust j\u00e4rgmine postiljon selle vastu v\u00f5tab ja edasi viib. Erinevalt k\u00e4skjalg Silviost, kes on sunnitud kappama oma teekonnal l\u00e4bi 500 kilomeetrit, peab kohalik postiljon liikuma 20 kilomeetrit. Kirja antakse edasi nagu teatepulka ja info liigub sama kiirelt kui hobune, kes kunagi ei puhka. Teatepulgas\u00fcsteemidest kasvavad omakorda v\u00e4lja postiv\u00f5rgustikud, mis varauusajaks Euroopa eri piirkondi \u00fchenduses hoiavad.1<\/a>\u00a0<\/p>\n
Sirged teed viisid apelsinimaale<\/p>\n
Varauusaegne ettev\u00f5tja kaupmees Oleg istub oma kontoris ja tahab linnarahvale kangesti limonaadi m\u00fc\u00fca, aga ega elu talle niisama sidruneid anna. Sidrunid tuleb laevaga kaugelt sidrunimaalt kohale tuua. Teatepulgas\u00fcsteemi kaudu j\u00f5uab temani kiri usaldusv\u00e4\u00e4rselt informandilt, milles kirjeldatakse suurt s\u00f5da sidrunimaal: k\u00f5ik kasvandused on sodiks pekstud, sadamad maha p\u00f5letatud. Oleg teab, et sidrunibisness on praegu riskantsev\u00f5itu. Ehk saadab ta oma kaubalaevad teise ilmakaarde, rahuliku apelsinimaa sadamalinnadesse? Olegi lauale maandub j\u00e4rgmine kiri: \u201eM\u00f6\u00f6da sirgeid postiteid on j\u00f5udnud teated riukalikest merer\u00f6\u00f6vlitest, kes apelsinimaa l\u00e4histel laevu kaaperdavad.\u201d Oleg p\u00fchib suu sidrunitest ja apelsinidest puhtaks ja saadab oma laevad hoopis laimide j\u00e4rele, kirjade j\u00e4rgi on laimimaal rahulik ja sealsed r\u00f6\u00f6vlid on ammu v\u00f5lla t\u00f5mmatud. Oleg saab t\u00e4nu informantidele kindel olla, et tema investeeringud ja kaup ei l\u00f5peta merep\u00f5hjas, et m\u00f5ni isehakanud Jack Sparrow ei p\u00f5ruta tema kaubalaevastikuga Kanaaridele puhkama. Olegi tengelpung t\u00e4itub ja j\u00e4rgmisel aastal saab ta enesele all-linna uhkeima kaariku osta. Kirjadest kujuneb \u00e4ritegevuse lahutamatu osa, infost saab m\u00fc\u00fcgiartikkel.\u00a0<\/p>\n
Info liigub, m\u00fcndid k\u00f5lisevad. N\u00fc\u00fcd on vaja merkantilistlikku initsiatiivi! Idufirma rolli m\u00e4ngib meie jutukeses varauusaegne postmeister Aleksander, kes m\u00f5istab informatsiooni rahalist v\u00e4\u00e4rtust. Ta palkab informante ja l\u00e4hetab neid eri linnadesse kuulujutte ja teateid kirja panema. Kirjapandu j\u00f5uab postiv\u00f5rgustike teatepulgas\u00fcsteemi kaudu Aleksandrini tagasi, tema vaatab tekstid \u00fcle, vajaduse korral toimetab ja laseb tr\u00fckipressile h\u00e4\u00e4led sisse panna. J\u00e4rgmisel hommikul on ukse taga j\u00e4rjekord. K\u00f5ige ees on kaupmees Oleg, m\u00fcndid peos ja n\u00e4gu naerul. Tema lasi oma informandid ammu lahti, tal pole nende kirju enam vaja. See, mis apelsinimaal toimub, on ju ajalehes kirjas! Kaanelugu kuulutab r\u00f5\u00f5msalt: \u201eApelsinimaa hertsog kiidab Jumalat! K\u00f5ik merer\u00f6\u00f6vlid on katku surnud. Sellest tulenevalt kuulutatakse v\u00e4lja t\u00e4nup\u00fcha ja tehakse kahuripauku.\u201d Pidu v\u00f5ib alata, limonaadid Olegi kulul!\u00a0<\/p>\n
T\u00fcri kaudu Hollandi \u2013 17. sajandi reaalsus<\/p>\n
Ajaloolasena pean kahjuks t\u00f5dema, et apelsinimaa ja sidrunimaa on fiktiivsed. Aga meie oma L\u00e4\u00e4nemere \u00fcmber kujunesid seesugused postiv\u00f5rgustikud ja uudisekaubandus v\u00e4lja 16.\u201317. sajandil. Selle v\u00f5rgustiku s\u00fcdameks oli Hamburgi linn, t\u00e4htis kaubanduskeskus, kuhu j\u00f5udsid uudised kogu Euroopast. Hamburgi lehtedes kirjutati nii Prantsuse kuningast kui ka T\u00fcrgi sultanist, nii Ameerika kolooniatest kui ka L\u00fc\u00fcbekis arreteeritud varastest. Need ajalehed j\u00f5udsid samasuguse teatepulgas\u00fcsteemi kaudu Riia linna, kus oli palju uudishimulikke ja finantsiliselt motiveeritud kaupmehi. Aga Riia postmeister tahtis ka raha teenida. Ta tellis Hamburgi lehti, kirjutas nende sisu t\u00fchjale paberile \u00fcmber ja tr\u00fckkis copy-paste-meetodil Riias ajalehte, mida ta kaupmeestele ja teistele huvilistele edasi m\u00fc\u00fcs. \u00dcks huvilistest oli Tallinna postmeister, kes Riiast tellitud lehe baasil omakorda Tallinnas ajalehte tr\u00fckkis. K\u00f5ige varasem Revalische Post-Zeitung (Revali postileht) p\u00e4rineb aastast 1689, sellest leiab huviline uudiseid Madalmaadest Indiani. Tallinna postmeistrist sai infomagnaat, ajalehti t\u00e4itis plagiaat.2<\/a><\/p>\n
M\u00f5elda vaid, Tallinna, Tartu, P\u00e4rnu, Narva ja Kuressaare kaupmehed lugesid ajalehtedest juba 17. sajandil seda, mis toimus paavsti \u00f5ukonnas v\u00f5i Indohiinas.3<\/a> Eesti- ja Liivimaal toimuva kohta loeti samuti uudiseid, seda nii Pariisis, Hollandis kui ka Roomas. Muidugi juhul, kui siin midagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset toimus. (1700. aasta Narva lahinguga seoses sai Euroopa pealinnades lugeda n\u00e4iteks Ronga Tehvani v\u00e4gitegudest, eesti talupojast sai \u00fcht\u00e4kki \u00fcleilmne meediastaar.) Lisaks ajalehtedele liikusid postis\u00fcsteemi kaudu ka kirjad, disputatsioonid, lendlehed. Pole kokkusattumus, et teadusrevolutsioon ja kommunikatsiooniv\u00f5rgustike teke ajaliselt kattuvad \u2013 m\u00e4rksa lihtsam on teha teaduslikke l\u00e4bimurdeid, kui teadlaste t\u00f6\u00f6ga kursis oled.[1] Eesti- ja Liivimaa linnad olid juba varauusajal \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga otseses \u00fchenduses, maailm kasvas m\u00f5ne sajandiga maakonnasuurusest klaaskuulist terveks planeediks. Seal loomulikult ei peatutud ja teleskoobitorud suunati t\u00e4htede poole. M\u00f5ni agar astronoom l\u00f5petas muidugi tuleriidal, aga sellest r\u00e4\u00e4gime teinekord.\u00a0<\/p>\n
<\/a><\/p>\n
Vasegrav\u00fc\u00fcr RongaTehvanist, kes Rootsi armee venelaste tagalasse juhatas. Foto: Rootsi rahvusraamatukogu, kb-18628915<\/p>\n
Harimatust matsist skisofreenikuks<\/p>\n
Sunnismaine talupoeg r\u00fcgab 16. sajandil p\u00f5llul palehigis t\u00f6\u00f6d teha. K\u00fcnnab p\u00f5ldu, toimetab majapidamises, kasvatab peret. Kangutab k\u00f5rtsus \u00f5llekannu ja kuulab kirikus seda, kuidas asjad tegelikult k\u00e4ivad. Oma talust, k\u00fclast v\u00f5i kihelkonnast ta eriti v\u00e4lja ei kipu, kui pole tarvis voori vedada v\u00f5i miskit turule viia. Sunnismaisust ei n\u00e4e ta t\u00f5en\u00e4oliselt piiranguna, see on \u00fcks elu paratamatustest. Isegi kui ta lugeda oskaks, siis miks ta ajalehte lugema peaks? Saamaks teada Prantsuse s\u00f5duritest Madalmaades v\u00f5i j\u00e4rjekordsest paleep\u00f6\u00f6rdest Istanbulis? P\u00f5ldu on vaja harida, lapsi on vaja kasvatada. Katus laseb l\u00e4bi ja naabrimees k\u00e4ib vist \u00f6\u00f6siti k\u00fcla peal vargil. Miks see T\u00fcrgi sultan talupoja perset torkima peaks?\u00a0<\/p>\n
\n\u201eKirjaoskus on justkui teine maailm, millesse astumine (kentsakate s\u00fcmbolite kokkuveerimine ja saadud s\u00f5nade konteksti seadmine) p\u00f5hjustas m\u00f5nedel talupoegadel koguni ps\u00fc\u00fchilisi h\u00e4ireid.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n
Varauusajal hakati kohalikku maarahvast harima eesm\u00e4rgiga jumalas\u00f5na massidesse viia. Wicki-wicki-wassapjou, Martin Luther in da city. Nagu g\u00fcmnaasiumi ajalootunnist m\u00e4letame, siis Wittenbergi naelutajale j\u00e4rgnesid Wanradt ja Koell, Stahl, Forselius ja nii edasi. Forseliuse k\u00e4e all lugemise ja kirjutamise selgeks saanud Pakri Hansu J\u00fcri ja Ignatsi Jaaku k\u00e4idi suisa Rootsi kunnile n\u00e4itamas.4<\/a> Kirjaoskajast eestlane, mis imeloom see veel on! Kuigi m\u00f5ned talupojad l\u00e4ksid rootsiaegsete haridusprogrammidega usinalt kaasa ja oskasid \u00f5pingute j\u00e4rel rohkete vigadega oma nimegi kirjutada5<\/a>, oli hariduse v\u00f5iduk\u00e4ik tihtipeale sunniviisiline. Kirjaoskus on justkui teine maailm, millesse astumine (kentsakate s\u00fcmbolite kokkuveerimine ja saadud s\u00f5nade konteksti seadmine) p\u00f5hjustas m\u00f5nedel talupoegadel koguni ps\u00fc\u00fchilisi h\u00e4ireid.6<\/a>\u00a0<\/p>\n
Aadrilaskmise tutorial<\/p>\n
Kui talurahvas juba veidi lugeda oskas ja enam t\u00e4htede veerimisest tingitud vaimsete h\u00e4dade k\u00e4es ei vaevelnud, hakkas literaat Peter Ernst Wilde P\u00f5ltsamaa kandis \u201eL\u00fchhikest \u00f6ppetust\u201d v\u00e4lja andma.7<\/a> Halleluuja, saabunud on esimene eestikeelne perioodiline v\u00e4ljaanne! Ajakirja eesm\u00e4rgiks oli talupojatarkuse (ja -lolluse) s\u00fcsteemne v\u00e4ljajuurimine. V\u00e4ljaandes kirjutatakse eri retseptidest, mille abiga k\u00f5iksugu haigusi ravida, k\u00e4iku l\u00e4ksid j\u00f5hvikad, kadakamarjad, munakollased. Kui talupojal pole aega ravimtaimi korjata, saab n\u00e4iteks karjalapsed ja naised ravimtaimi tundma \u00f5petada, et nad oma vabal ajal korilusega tegeleksid. Samuti soovitatakse kogu perega p\u00fchap\u00e4eviti p\u00e4rast kirikus k\u00e4imist koos metsa seenele-marjule minna, selle asemel et k\u00f5rtsus molutada. Talupoegi \u00f5petatakse ajakirjas ka oskuslikult aadrit laskma. Toonitatakse, et seda ei tohi uisap\u00e4isa teha, muidu on jama kaelas. V\u00e4lisuudiseid ei kajastata, sest \u201eL\u00fchhikeses \u00f6ppetuses\u201d kirjutatakse sellest, mida talurahvas p\u00e4riselt teadma peab. N\u00e4iteks seda, et lastele ei tohi viina anda, sest viinast j\u00e4\u00e4vad nad vigaseks. Ja isegi kui ei j\u00e4\u00e4, siis suureks saades on oht muutuda \u201ev\u00e4lja\u00f5petatud joodikuks\u201d.\u00a0<\/p>\n
\n\u201eTeie, joodikud, v\u00f5tke ometi \u00fckskord seda vaeva ning m\u00e4rkige iga kord need kopikad (\u00fcles), mis te k\u00f5rtsis \u00e4ra joote. Lugege need siis kokku, panete imeks ning ehmatate, kui n\u00e4ete, et on suur hulk raha, mis \u00fche aastaga \u00e4ra joonud olete. Sellega oleksite v\u00f5inud palju head ning kasu enesele saada.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n
T\u00e4nap\u00e4eva ajakirjandusega v\u00f5rreldavate eestikeelsete v\u00e4ljaanneteni j\u00f5uame alles 19. sajandi alguses, kui hakatakse v\u00e4lja andma Tarto maa rahwa N\u00e4ddali-Lehte.8<\/a> Seal on lisaks v\u00e4lisuudistele ka juba kohalikku sisu. V\u00f5rreldes ajalehtedega, mis baltisakslaste seas juba sajand varem ringlesid, on N\u00e4ddali-Leht lihtsas keeles, selle sihtgrupiks oli sunnismaine eesti talupoeg. Lehte andsid v\u00e4lja baltisakslastest usumehed ja nende motiiviks oli rahvavalgustus. Pisut aega hiljem j\u00f5uame Sakala, Perno Postimehe ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud rahvusliku \u00e4rkamisaja raudvarani, mis on tuttav g\u00fcmnaasiumiharidusest.<\/p>\n
Baltisakslane on ka inimene<\/p>\n
Meie linnades ringles tr\u00fckimeedia mitusada aastat enne Perno Postimeest. T\u00f5epoolest, see polnud eestikeelne, aga suur osa meie ajaloolisest p\u00e4randist on k\u00f5igest hoolimata seotud saksa kultuuriruumiga. Lehtede sisu anal\u00fc\u00fcsides saame aru, et saksakeelsed ajalehed hoidsid siinset eliiti \u00fchenduses \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga. Me ei olnud perifeeria, me olime osa Euroopa kommunikatsiooniv\u00f5rgustikust. Varauusaegsed ajalehed t\u00f5id Eesti- ja Liivimaale \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma teadmised, mis olid tolleaegsete eestlaste sita olukorra kontekstis tuleviku v\u00e4etiseks.\u00a0<\/p>\n
<\/a><\/p>\n
17.\u201318. sajandil Tallinnas tr\u00fckitud Revalische Post-Zeitungi vinjett. Foto: Bremeni \u00fclikooli raamatukogu digitaalarhiiv<\/p>\n
Ajalehtede lugemine oli viis ennast \u00fcmbritseva maailmaga \u00fchenduses hoida. Aga see ei t\u00e4henda, et lehti lugesid ainult ajalehtede tellijad. Neid loeti ka koos s\u00f5pradega ja k\u00f5rtsulaua taga. Kameralist Paul Jacob Marperger kirjutab 18. sajandi alguses, kuidas uudishimulikud ajalehelugejad istuvad seltskondadena k\u00f5rtsus, joovad \u00f5lut ja veini, suitsetavad tubakat ja arutavad ajalehtede sisu \u00fcle. Marperger m\u00e4rgib, et niiviisi aja veetmine on m\u00e4rksa kasulikum kui k\u00f5rtsus niisama laiselda ja patust loba ajada.9<\/a><\/p>\n
Noh, erudeeritud kulturnik, tundsid end baltisaksa kaupmehes \u00e4ra? M\u00f6kus longerot lauale virutades ja Reutersi artiklist Trumpi tsiteerides oled igal juhul etem Kolme L\u00f5vi ees tiksuvast viinaninast. Sa oled kosmopoliit, haritlane ja valgustatud isik, kes huvitub end \u00fcmbritsevast maailmast! Est natura hominum novitatis avida! Uudishimu on inimloomuses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuidas juhtus nii, et pidalit\u00f5bistest talupoegadest sirgusid \u00fchel hetkel informeeritud maailmakodanikud, kes saavad lugeda telefonist Ameerika presidendi v\u00e4lja\u00fctlemisi,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":41617,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,7289,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-41616","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115542743066990080","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41616","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41616"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41616\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/41617"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41616"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41616"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41616"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}