Hiljuti valminud anal\u00fc\u00fcs<\/a> n\u00e4itab, et uimastite \u00fcledoosi ohvrite profiil on v\u00e4ga eriilmeline. Uuring n\u00e4itas Gerly Tamme s\u00f5nul, et sotsiaal-demograafiliste tunnuste, n\u00e4iteks hariduse v\u00f5i t\u00f6\u00f6koha p\u00f5hjal \u00fcledoosi surma otseselt ennustada ei saa. Olulisemad olid anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal sugu ja vanus.<\/p>\n“Statistiliselt on suurem osa \u00fcledoosi t\u00f5ttu surnutest 30+ vanuses, mehed ja sageli venekeelsed ning Harjumaal elavad. Kui andmetesse s\u00fcveneda, n\u00e4eme aga v\u00e4ga heterogeenset pilti: surnute seas on nii noori kui ka 90-aastaseid, nii mehi kui ka naisi, erineva haridustasemega inimesi. Keskmine on illusioon,” r\u00f5hutas Tamm.<\/p>\n
Uuring kinnitas, et mehi sureb k\u00fcll rohkem, kuid naistel on individuaalne risk suurem. “Kui naine tarvitab, siis tema risk surra on k\u00f5rgem,” \u00fctles Tamm. Eesti erip\u00e4ra n\u00e4iteks Soomega v\u00f5rreldes\u00a0on vanuseline jaotus: kui seal surevad sagedamini alla 25-aastased, siis Eestis pigem \u00fcle 30-aastased tarvitajad.<\/p>\n
“See ei t\u00e4henda, et nooremad inimesed ei tarvita. Varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et nad tarvitavad k\u00fcll, aga surmani j\u00f5utakse veidi hilisemas eas. Me ei tea, mis need p\u00f5hjused t\u00e4pselt olla v\u00f5ivad ja eks need on ka v\u00e4ga individuaalsed,” s\u00f5nas uuringu autor.<\/p>\n
Tamm lisas, et kuigi praegu saab kirjeldada keskmist tarvitajat kvantitatiivse statistikaga, oleks vaja juurde ka kvalitatiivseid uuringuid m\u00f5istmaks, miks inimesed tarvitama hakkavad ning seda tegema j\u00e4\u00e4vad.<\/p>\n
“Eestis on kvalitatiivset teadmist sel teemal v\u00e4he, mist\u00f5ttu v\u00f5ib olla ka keeruline \u00f6elda, millised v\u00f5iksid ennetusmeetodid olla. K\u00fcll aga teame varasemate uuringute pinnalt seda, et igal juhul on oluline teavitust\u00f6\u00f6 selle osas, et inimesed teaksid, mida nad tarvitavad ja mis juhtub, kui teatud aineid koos tarvitatakse. Kuidas see m\u00f5jutab k\u00e4itumist, ps\u00fc\u00fchikat ja keha,” lausus ta.<\/p>\n
Mida \u00fcks v\u00f5i teine aine teeb?<\/p>\n
Suur murekoht on Eestis see, et inimesed ei tea, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine uimasti toimib ning mis saab, kui mitut eri ainet koos tarvitada. Gerly Tamme hinnangul oleks kindlasti vaja inimesi selles vallas rohkem harida. Ta nentis, kuidas sageli kuuleb palju kummalisi uskumusi uimastite tarvitamise osas ja tihtipeale ei teatagi, mis on \u00fche v\u00f5i teise aine m\u00f5ju.<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4ide puudutab nikotiini. “Kui inimestelt k\u00fcsida, mis nikotiin v\u00f5i suitsetamine kehaga teeb, siis inimesed kipuvad vastama, et tegemist on l\u00f5\u00f5gastava ja rahustava ainega ning \u00f6eldakse, et suitsetatakse selleks, et muutuda rahulikumaks. Tegelikult on nikotiin aga stimulant. Inimesed ei tea sellise laialtlevinud aine kohta, r\u00e4\u00e4kimata siis igasugustest muudest keerulise nimega ainetest,” selgitas ta.<\/p>\n
Seega peab Tamm v\u00e4ga oluliseks inimeste harimist, et laiemalt oleks teada, mis on stimulant v\u00f5i depressant. “Ehk et kui inimene nagunii neid tarvitab, saaks ta ka aru, mis efekti \u00fcks v\u00f5i teine aine toob. Kui ta v\u00f5tab n\u00e4iteks rahustit ja uinutit, siis inimene peaks teadvustama, kuidas s\u00fcda v\u00f5ib selle m\u00f5jul seiskuda, sest need ained pidurdavad s\u00fcdamet\u00f6\u00f6d. Seda teadmatusest tulenevat riski on v\u00f5imalik v\u00e4hendada,” t\u00f5i ta n\u00e4ite.<\/p>\n
Paljud surmad ongi seotud erinevate ravimite ja illegaalsete ainete koosm\u00f5judega. “Inimesed sageli ei teagi, mida nad tarvitavad. On juhtumeid, kus arvatakse tarvitavat heroiini, aga tegelikult on tegemist s\u00fcnteetilise opioidi nitaseeniga,” t\u00f5i Tamm n\u00e4iteks.<\/p>\n
Uued s\u00fcnteetilised opioidid muutuvad Artur Kamnerovi s\u00f5nul aina kangemaks ning need j\u00e4tavad tarvitajatele koguste doseerimisel j\u00e4rjest v\u00e4hem eksimisruumi. Politsei vaates t\u00e4hendab ennetus seda, et p\u00fc\u00fctakse v\u00f5imalikult vara uusi aineid avastada ja nende turule tulekut takistada seel\u00e4bi, et tabatakse ainete levitajaid.<\/p>\n
“See on v\u00e4ljakutse, et \u00fcha enam tuleb juurde uusi kr\u00fcpteeritud sotsiaalv\u00f5rgustike gruppe, kus ainete ostmine ja m\u00fc\u00fcmine on \u00e4\u00e4rmiselt lihtne. Paraku ei ole ka inflatsioon musta turgu m\u00f5jutanud ehk t\u00f5en\u00e4oliselt ei j\u00e4\u00e4 rahanappuse t\u00f5ttu tarvitajatel aine ostmata. N\u00e4iteks ei ole kanepi hind viimase k\u00fcmne aasta jooksul muutunud,” lausus Kamnerov.\u00a0<\/p>\n
Probleem on selleski, et puhast ega ohutut ainet ei ole olemas. “Ainetega ei tule kunagi kaasa kasutusjuhendit, seega \u00f5iget doosi manustatakse katse-eksituse meetodil. Kui uus aine on eelnevast kangem, nagu n\u00e4iteks fentan\u00fc\u00fclid ja nitaseenid, siis on ainet pea v\u00f5imatu doseerida selliselt, et ei kaasneks raskeid tervisekahjustusi v\u00f5i surma,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Gerly Tamm r\u00e4\u00e4kis, et mitmetes riikides pakutakse v\u00f5imalust aineid testida. See t\u00e4hendab, et inimene l\u00e4heb testimiskeskusesse ja saab teada, mis ainega on tegemist. Teine variant on see, et ta teeb seda kodus. “Kui inimene tarvitab, siis ta v\u00e4hemalt teab, mida ta tarvitab. M\u00f5ned surmajuhtumid tulevad sellest, et inimene arvab, et tarvitab heroiini, aga tegelikult on tegemist m\u00f5ne nitaseeniga ehk s\u00fcnteetilise ainega,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
\u00d5igel ajal \u00f5ige koht<\/p>\n
\u00dcks raporti j\u00e4reldusi oli, et paljud surnud olid varem viibinud vanglas v\u00f5i uimastiravi\u00fcksustes. “See ei t\u00e4henda, et ravi oleks halb olnud. Pigem viitab see, et neil inimestel oligi raske s\u00f5ltuvus. Probleem on \u00fcleminekus. Vanglast v\u00f5i ravilt tulles ei ole s\u00fcsteemset teenustele suunamist. Inimene peab ise otsima abi, aga sageli ta ei j\u00f5ua \u00f5igel ajal \u00f5igesse kohta,” selgitas Gerly Tamm.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul ei tule s\u00fcsteemi nullist \u00fcmber teha, kuid teenuste omavahelist koost\u00f6\u00f6d tuleks parandada. N\u00e4iteks v\u00f5iks perearst, ps\u00fchhiaater ja sotsiaalt\u00f6\u00f6taja n\u00e4ha \u00fchtset andmestikku ning osata inimest suunata edasi j\u00e4rgmise spetsialisti juurde.<\/p>\n
Eestis v\u00f5iks Tamme s\u00f5nul ka perearstidel olla suurem roll just vanemaealiste ravimikasutuse j\u00e4lgimisel. “Sageli ei m\u00e4leta inimesed ise, mitu tabletti nad juba v\u00f5tnud on. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada \u00fcledoosi. Perearstid v\u00f5iksid koos ps\u00fchholoogidega \u00f5petada s\u00fcsteeme, kuidas ravimite v\u00f5tmist j\u00e4lgida,” lausus ta.<\/p>\n
Tamm r\u00e4\u00e4kis, kuidas tema jaoks oli \u00fcks \u00fcllatavamaid asju see, et\u00a0uimastite \u00fcledoosi surnute seast leiab ka \u00fcle 90-aastaseid inimesi. Selle juures on oma roll ka metodoloogias ehk selles, mida peetakse narkootikumiks. Narkootikum on juriidiline m\u00f5iste: seaduses on kirjas, millised ained on illegaalsed uimastid, mida kirjeldatakse narkootikumidena.<\/p>\n
“Nende seas on aga ka ravimeid, mida v\u00f5ib meditsiiniliselt pidada t\u00e4iesti tavalisteks uimastiteks. Sageli n\u00e4eme surmade puhul, et niinimetatud illegaalset ainet on tarvitatud koos m\u00f5ne mitteillegaalse ainega, n\u00e4iteks retseptiravimiga. See terminoloogia pool ongi segane, mist\u00f5ttu ka vanemaealised on sattunud uimastite \u00fcledoosi surmade gruppi. Samas, kui m\u00f5elda, mida uimasti \u00fcledoos t\u00e4hendab \u2013 see t\u00e4hendabki ps\u00fc\u00fchikat m\u00f5jutavate ainete tarvitamisest tingitud \u00fcledoosi \u2013, siis jah, nii on. See ei vasta aga klassikalisele narkosurnu profiilile, millega oleme harjunud,” selgitas ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Tamme s\u00f5nul on nende uuring Eestis ja isegi maailmas ainulaadne. “See ei olnud klassikaline teadusuuring, vaid rakendusuuring. Teaduslikus plaanis oli see samuti eriline, sest me sidusime omavahel andmeid erinevatest registritest: tervise infos\u00fcsteemist, justiitsministeeriumi andmetest ja mujalt. K\u00f5ik need andmed \u00fchendati isikukoodide alusel. Seda tehakse harva, sest see on keeruline ja tekitab andmekaitsek\u00fcsimusi,” selgitas Tamm.\u00a0<\/p>\n
See tugevus v\u00f5imaldas n\u00e4ha \u00fcledoosi surnud inimeste profiili mitme nurga alt: tervise, \u00f5igusrikkumiste, hariduse ja muude n\u00e4itajate kaudu.<\/p>\n
Kokku on aastatel 2021\u20132024 surnud \u00fcledoosidesse 332 inimest, kellest 262 on mehed. P\u00f5hja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juht Artur Kamnerov r\u00e4\u00e4kis, et praegu on n\u00e4ha narkokuritegude arvu kerget t\u00f5usu. V\u00e4\u00e4rteod on v\u00f5rreldes varasemate aastatega pea poole v\u00f5rra languses. Enamik narkokuritegusid on seotud narkoainete suures koguses k\u00e4itlemisega ning enamik narkov\u00e4\u00e4rtegusid on seotud narkoainete tarvitamisega.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mullu suri Eestis uimastite \u00fcledoosi tagaj\u00e4rjel sada inimest. Aasta varem oli neid 113, selgub Tervise Arengu Instituudi surmap\u00f5hjuste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4172,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[3646,26,27,37,33,35,34,36,31,32,3640,3642,21,28,29,3645,3638,3641,19,3644,3643,25,563,23,24,3639,3647,22,1606,20,30],"class_list":{"0":"post-4171","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-artur-kamnerov","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-fentanuul","19":"tag-gerly-tamm","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-naloksoon","24":"tag-narkootikumid","25":"tag-narkosurmad","26":"tag-news","27":"tag-nitaseen","28":"tag-opioid","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-tervise-arengu-instituut","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uimastid","34":"tag-uimastite-uledoos","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uledoos","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4171","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4171"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4171\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4172"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4171"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4171"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4171"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}