Iltalehtile<\/a>.<\/p>\nKui Trumpi motiiviks ei ole ukrainlaste vabaduse p\u00e4\u00e4stmine, n\u00e4eb Venemaa diktaator Vladimir Putin USA presidendi tegusid l\u00e4bi ega karda teda piisavalt.<\/p>\n
Ausalt \u00f6eldes Putin ei karda Trumpi, sest Trumpil pole erilist p\u00f5hjust asjadesse sekkuda, m\u00e4rgib ta.<\/p>\n
Euroopal on k\u00e4es probleem, mida Galeotti arvates on p\u00fc\u00fctud lahendada strateegiaga, mis ei vii probleemi lahenduseni.<\/p>\n
Galeotti kirjeldab Euroopa riikide k\u00e4itumist. Alati, kui tundub, et Trump v\u00f5ib venelastega ebasoodsa tehingu s\u00f5lmida, tormab Euroopa juhtide vabatahtlik tulet\u00f5rjebrigaad Washingtoni ja p\u00fc\u00fcab teda veenda meelt muutma.<\/p>\n
See l\u00e4henemisviis hoiab \u00e4ra Trumpi liigse kaastunde Venemaa tegevuskava suhtes, kuid see ei vii meid ikkagi kuhugi, t\u00f5deb ta.<\/p>\n
Reaktiivsus ei ole usutav strateegia, kui eesm\u00e4rk on p\u00e4\u00e4sta Ukraina iseseisvus ja sundida Venemaad l\u00f5petama oma ebaseaduslikku agressioonis\u00f5da.<\/p>\n
Probleem on taas selles, et me ei ole hetkel Donald Trumpile l\u00e4henenud \u00fchegi usutava omapoolse stsenaariumiga. Oleme olnud v\u00e4ga reaktiivsed ja v\u00e4ga negatiivsed, \u00fctleb Galeotti.<\/p>\n
Professor ei usu, et Trumpi ja tema administratsiooni improviseeritud tippkohtumised l\u00e4bimurdeni viivad.<\/p>\n
Talle meeldivad tippkohtumised, aga neid ei valmistata kunagi ette, s\u00f5nab ta.<\/p>\n
Kohtumiste taga on palju telefonidiplomaatiat ja avalikku m\u00fcra. Kui tippkohtumised oleksid Galeotti s\u00f5nul t\u00f5eliselt ette valmistatud, oleksid need saavutanud palju rohkem tulemusi kui n\u00e4htud.<\/p>\n
Galeotti annab m\u00f5ista, et Euroopa juhid esitavad oma plaani ja strateegia Putini peatamiseks ja s\u00f5ja l\u00f5petamiseks.<\/p>\n
Ma arvan, et me peame minema Donald Trumpi juurde ja \u00fctlema talle: vaata, see on meie n\u00e4gemus sellest, kuidas see peaks l\u00f5ppema, r\u00f5hutab Galeotti.<\/p>\n
Galeotti s\u00f5nul on Venemaa poolt okupeeritud Ukraina alad praktiliselt kaotatud. Seega peab keskenduma Ukraina kontrolli all olevate alade kaitse tugevdamisele.<\/p>\n
N\u00e4iteks v\u00f5ime Trumpile \u00f6elda, et kui te saate Putini loobuma oma n\u00f5udmistest piirata Ukraina armee suurust jne, siis toetame teid t\u00e4ielikult, s\u00f5nab ta.<\/p>\n
Trump peab endiselt tundma end protsessi k\u00f5ige olulisemana, kuid Galeotti s\u00f5nadega: \u201eEuroopa peab tegema taustat\u00f6\u00f6 ja v\u00e4rbama Trumpi.\u201d<\/p>\n
Seej\u00e4rel tuleb intervjuu k\u00f5ige huvitavam osa.<\/p>\n
Lisaks taustat\u00f6\u00f6le leiab Galeotti, et Euroopa juhid peaksid julgelt ja kartmatult lavale astuma ning Putiniga silmast silma vastamisi seisma.<\/p>\n
Putinit ei alandataks kohtumisel, vaid talle r\u00e4\u00e4gitaks faktid.<\/p>\n
Esiteks peame tema karmusele reageerima, v\u00f5tab Galeotti kokku.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne juhid peavad omaks v\u00f5tma, et Putini puhul on veenmine ebaefektiivne ja konstruktiivse dialoogi juurde tagasip\u00f6\u00f6rdumist ei ole. Galeotti teab Venemaa praeguste valitsejate m\u00f5tteviisi. Ta on elanud Venemaal, kuid tal pole enam juurdep\u00e4\u00e4su riiki. 2022. aastal kehtestas Venemaa Galeottile sisenemiskeelu.<\/p>\n
Putini osas peame leppima sellega, et suhete taask\u00e4ivitamist ei toimu, t\u00f5deb ta.<\/p>\n
Professor illustreerib reaalsust sellega, et Venemaa klaviatuuril puudub taask\u00e4ivitusnupp.<\/p>\n
Putin on veendunud, et L\u00e4\u00e4s on tema surmavaenlane. Putin usub, et ta on kaitsepositsioonil ja kaitseb Venemaad kurja NATO ning CIA ja MI6 v\u00e4rviliste revolutsioonide ja kes teab mille veel eest, hindab Galeotti.<\/p>\n
Galeotti r\u00f5hutab, et j\u00e4releandmised ei pane Putinit muutuma. Putin on demokraatiate vaenlane seni, kuni ta on v\u00f5imul.<\/p>\n
Putin ei ole aga hullumeelne, nagu on m\u00e4rkinud ka Soome president Alexander Stubb.<\/p>\n
Ja just selles peitubki v\u00f5imalus.<\/p>\n
Putin on riskikartlik vaenlane. Ta ei ole ideoloogiline selles m\u00f5ttes, et oleks valmis mingisuguse usu nimel maailma p\u00f5lema panema, hindab Galeotti.<\/p>\n
Galeotti arvates ei juhi Putinit mingi pettekujutelm, mis paneks teda ette v\u00f5tma enesetapum\u00f5tetega operatsioone, n\u00e4iteks alustama maailmas\u00f5da tuumarelvadega.<\/p>\n
Vaenlase peatamiseks peavad demokraatiad m\u00f5istma tema loogikat.<\/p>\n
Millest on Putin huvitatud? Putin on huvitatud iseendast. Ta on huvitatud omaenda poliitilisest elluj\u00e4\u00e4misest ja oma administratsiooni elluj\u00e4\u00e4misest. Selles m\u00f5ttes on ta seni teinud v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d enamiku venelaste s\u00f5jast isoleerimisel.<\/p>\n
Olukorda on v\u00f5imalik muuta, r\u00fcnnates Putini n\u00f5rkusi. Venemaa majandus on juba langusesse libisemas, \u00fctleb Galeotti.<\/p>\n
Vaja on rohkem sanktsioone, kuid neist \u00fcksi ei piisa. Galeotti hinnangul on demokraatiad s\u00f5ja algusest peale sanktsioonide m\u00f5ju \u00fcle t\u00e4htsustanud.<\/p>\n
S\u00f5da ise tuleb Putinile liiga kalliks muuta ja seda tehakse sitkuse demonstreerimisega.<\/p>\n
Strateegilise ebam\u00e4\u00e4rasuse aeg on m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n
Enne r\u00fcnnakut \u00fctlesime Putinile, et me teame, et ta plaanib midagi ja et ta ei tohiks seda teha. Vastasel juhul juhtuvad halvad asjad. Me ei t\u00e4psustanud, mis juhtub, ja polnud ime, et Putin meid t\u00f5siselt ei v\u00f5tnud, sest me polnud seda varem kunagi m\u00f5elnud, \u00fctleb Galeotti.<\/p>\n
Gruusia sissetungist v\u00f5i Krimmi okupeerimisest Venemaa jaoks midagi t\u00f5sist ei tulnud, samuti ei juhtunud midagi p\u00e4rast seda, kui venelased tulistasid alla reisilennuki teel Hollandist Malaisiasse.<\/p>\n
On aeg panna Euroopa kaardid lauale selle kohta, millised konkreetsed ja t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed kaasnevad, kui Venemaa ei l\u00f5peta oma r\u00fcnnakut Ukrainale.<\/p>\n
Euroopal on k\u00e4es palju trumpe ja tegelikult on meil t\u00f5sidust n\u00e4idates suurem t\u00f5en\u00e4osus saavutada h\u00e4id tulemusi ja edastada oma s\u00f5num kui oma kaarte varjates, r\u00f5hutab Galeotti.<\/p>\n
Galeotti teeb ettepaneku, et kolm Euroopa liidrit kutsuksid Putini Istanbuli l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele.<\/p>\n
Oleks hea, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz kohtuksid Putiniga koos. Alguses mitte Moskvas, vaid T\u00fcrgis Istanbulis.<\/p>\n
Briti teadlane julgustab Putinile kehtestama v\u00e4ga detailsed sanktsioonid.<\/p>\n
Tead, Putin, me kavatseme nii k\u00e4ituda. Me kulutame nii palju Ukraina toetuseks ja varustame ukrainlasi selliste relvas\u00fcsteemidega. Ja kui sa eskaleerid s\u00f5da tegevuse X abil, siis me vastame nii, illustreerib Galeotti.<\/p>\n
Kui Venemaa keeldub kohtumisest v\u00f5i j\u00e4tkab oma r\u00fcnnakut p\u00e4rast kohtumist, siis Macroni, Starmeri ja Merzi v\u00e4ljakuulutatud asjad rakendataks.<\/p>\n
Eurooplased ei v\u00f5ta Ukraina s\u00f5da piisavalt t\u00f5siselt. Galeotti viimase raamatu soomekeelne pealkiri on S\u00f5dades karastunud Venemaa.<\/p>\n
Pelgalt retoorikast ukrainlaste vapruse kohta ei piisa venelaste veenmiseks.<\/p>\n
\u201eVenelased n\u00e4evad meie retoorikast l\u00e4bi, sest nad eeldavad, et eurooplased valetavad. Praegu oleme me iseendale valetamises head,\u201d \u00fctleb Galeotti.<\/p>\n
Tulistamises oli tohi olla pausi. Venemaale tuleb vastu astuda ja ta peatada sellisena, nagu ta on. Galeotti s\u00f5nul eeldab see Putini, s\u00f5jakurjategijaga silmast silma vaatamist, \u00fcksk\u00f5ik kui h\u00e4iriv see m\u00f5te ka poleks.<\/p>\n
Kas Trump on t\u00f5esti see inimene, keda me oma presidendiks tahame, k\u00fcsib Galeotti.<\/p>\n
Esiteks tuleb ukrainlastele tarnida palju keskmise ulatusega ja pikamaarelvi. See l\u00f5hub Venemaa majanduse struktuure ja paneb s\u00f5da tunduma venelaste igap\u00e4evaelus.<\/p>\n
On huvitav, et Ukraina strateegia on r\u00f5nnata Venemaa k\u00fctusevarusid. Kui Venemaa strateegiline infrastruktuur hakkab lagunema, teeb see Galeotti hinnangul haiget tavalistele venelastele.<\/p>\n
M\u00f5nikord on kaitses\u00f5ja eskaleerimine ainus viis agressorit peatuma sundida.<\/p>\n
Kas me suudame p\u00e4\u00e4sta Ukraina ja ukrainlased, see t\u00e4hendab s\u00e4ilitada Ukraina riigi suver\u00e4\u00e4nsuse ja iseseisvuse?<\/p>\n
Jah, absoluutselt.<\/p>\n
Aga ma ei luba, et see saab olema lihtne. See n\u00f5uab lisaks rahale ka Euroopa \u00fchist tahet ja kujutlusv\u00f5imet. Me peame t\u00f5esti looma visiooni sellest, kuidas me tahame, et Ukraina areneks, ja ma arvan, et see peab h\u00f5lmama ka peatset Euroopa Liidu liikmeks saamist, r\u00f5hutab Galeotti.<\/p>\n
Okupeeritud alade asemel tuleb Galeotti s\u00f5nul t\u00e4helepanu ja pingutused suunata Ukraina valduses oleva 80 protsendi maa iseseisvuse tagamisele.<\/p>\n
Mis on praegu k\u00f5ige olulisem?<\/p>\n
\u00dchtsus.<\/p>\n
Putin arvab, et Euroopa on liiga l\u00f5tv, laisk ja ennek\u00f5ike liiga killustunud, et s\u00e4ilitada Ukrainale reaalset toetust. Me peame n\u00e4itama, et me pole mitte ainult \u00fchtsed praegu, vaid oleme \u00fchtsed ka kuue kuu ja aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n
\tDiscover more from eestinen<\/p>\n
Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Professor Mark Galeotti \u00fctleb asjad v\u00e4lja otsekoheselt ja ilma peenutsemata. Tema stiil on teinud temast \u00fche maailma lugupeetuma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":34949,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-41754","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115543391836778997","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41754","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41754"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41754\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34949"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41754"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41754"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41754"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}