{"id":4179,"date":"2025-09-25T04:26:09","date_gmt":"2025-09-25T04:26:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/4179\/"},"modified":"2025-09-25T04:26:09","modified_gmt":"2025-09-25T04:26:09","slug":"sel-reedel-sirbis-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/4179\/","title":{"rendered":"Sel reedel Sirbis – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Esik\u00fcljel kirjanik Katrin Laur<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

ELO VIIDING\u00a0: Inimene on hea ja halb\u00a0<\/p>\n

Vanaemadest on eesti lastekirjanduses piisavalt kirjutatud, aga mitte nii t\u00e4iuslikku filosoofilist teost kui Katrin Lauri \u201eAtlantis\u201c.\u00a0<\/p>\n

Katrin Laur, Atlantis. Toimetanud Loone Ots. Illustreerinud ja kujundanud Urmas Viik. Gallus, 2025. 146\u202flk.\u00a0<\/p>\n

Katrin Laur on tuntud kui \u00fchiskondlikult aktiivne inimene, kellel on selge n\u00e4gemus elust.\u00a0<\/p>\n

Me v\u00f5ime tema arusaamadega n\u00f5ustuda v\u00f5i mitte, kuid ta v\u00e4ljendab neid h\u00e4sti. Lisaks n\u00e4ib ta teadvat selgelt, mis on hea ja halb, mis \u00f5ige ja mis vale. T\u00e4nap\u00e4evases post-postmodernistlikus k\u00f5iges\u00f6\u00f6miskatlas kipuvad need piirid kaunis h\u00e4gustunud olema ja ka \u00fchiskond, eesotsas poliitikute ja v\u00f5imukandjatega, kipub neid m\u00f5isteid ikka kuidagi laiemaks venitama v\u00f5i lamestama. Lisaks on Katrin Laur ka kaduva euroopaliku vaimu kandja ning teab p\u00e4riseurooplusest paljutki, olles pikalt elanud ja t\u00f6\u00f6tanud Euroopas. Ta saab aru ka demokraatia olemusest, sellesse kui m\u00f5istesse enamasti s\u00fcvitsi minnes ja seda s\u00f5nak\u00f5lksuks taandamata. Lisaks sellele, et ta on kirjanik ja re\u017eiss\u00f6\u00f6r, on ta ka vanaema.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Ene Mihkelsoni kultuurim\u00f5testaja auhind Sveta Grigorjevale\u00a0<\/p>\n

19. septembril anti Tartus Eesti kirjandusmuuseumis \u00fcle t\u00e4navune Ene Mihkelsoni kultuurim\u00f5testaja auhind. Tunnustuse p\u00e4lvis luuletaja, publitsist ja koreograaf Sveta Grigorjeva.\u00a0<\/p>\n

HALLIKI KREININ, INGRID NIELSEN:\u00a0\u201eJust paras\u201c energiapiisavus ja rahvuse elluj\u00e4\u00e4mine\u202f\u00a0<\/p>\n

M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa madala sissetulekuga leibkondadest loovutab suure osa sissetulekust energiakuludele.\u00a0<\/p>\n

Muinasjutus \u201eKuldkihar ja kolm karu\u201c on \u00fcks pudrukauss Kuldkihara jaoks liiga kuum, teine puder liiga k\u00fclm ja kolmas just paras. Paljudel s\u00fcsteemidel on olemas \u201ejust paras\u201c Kuldkihara tsoon ning neis saab rakendada nn Kuldkihara p\u00f5him\u00f5tet ehk parimate tulemuste saamiseks \u00f5iget tasakaalu.<\/p>\n

PEET KASK: Maksudebatt t\u00f5stab ikka ja j\u00e4lle pead\u00a0<\/p>\n

Esimesed reformid ei peaks olema suunatud mitte eelarve tulude kasvatamisele, vaid maksus\u00fcsteemi m\u00f5ju parandamisele majanduses.\u00a0<\/p>\n

Aasta tagasi, 2025. aasta riigieelarve tutvustamisel, kohe p\u00e4rast seda, kui riigikaitse maksud olid valitsuses kokku lepitud, \u00fctles peaminister Kristen Michal: \u201eOluline on see, et k\u00f5igele sellele, nendele otsustele j\u00e4rgneb maksurahu j\u00e4rgmiste korraliste valimisteni ehk aastani 2027.\u201ci Neist s\u00f5nadest paistis soov maksudebatt laudlina alla p\u00fchkida. Aga laudlina alt kipub ta ikka ja j\u00e4lle nina v\u00e4lja pistma. Ta poeks v\u00e4lja ka k\u00fcmne meetri s\u00fcgavuselt mulla alt, kui keegi ta sinna mataks. Rahulolematus meie maksus\u00fcsteemiga ja eriti veel sellega, kuidas selles muudatusi on tehtud, on laialdane.\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00dcLO MATTHEUS: MAGA ei maga. Aga demokraadid?\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

USA peaks olema t\u00e4nulik Ukrainale, et see on Euroopa kaitsmise enda peale v\u00f5tnud, hoides sellega loodetavasti \u00e4ra tulevased s\u00f5jad ja ohvrid, mida USA-l nendes s\u00f5dades tuleks tuua.\u00a0<\/p>\n

Ameerika poliitika hingab 2026. aasta vahevalimiste r\u00fctmis. Praegu on vabariiklastel \u00fclekaal nii kongressi esindajatekojas kui\u202fka senatis,kuid vahevalimistel otsustatakse, kas see seis j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima v\u00f5i kaldub kaalukauss \u00fches v\u00f5i teises kojas demokraatide kasuks. Veidi kaugemal kumavad ka presidendivalimised ja nendegi k\u00e4ik s\u00f5ltub paljuski edust vahevalimistel.<\/p>\n

MATHILDA VIIGIM\u00c4E: L\u00f5petamata Lasnam\u00e4e. Pingeid t\u00e4is ruum\u00a0<\/p>\n

Pinged toovad n\u00e4htavale ruumides peituvad ootamatused, mis on head selleks, et \u00fcmbritsevat uutmoodi tajuda ja v\u00e4\u00e4rtustada.\u00a0<\/p>\n

\u00dcldiselt v\u00f5ib ruumid jagada kaheks. On ruume, mis on m\u00e4\u00e4ratud ja ehitatud kindlate funktsioonide t\u00e4itmiseks. Sellistel ruumidel on kindlad f\u00fc\u00fcsilised omadused, mis kutsuvad inimesi neid kasutama.i Sama palju leidub ka m\u00e4\u00e4ratlemata ruume, millel puudub kindel funktsioon v\u00f5i mis j\u00e4\u00e4vad piiritletud ruumide vahele.\u00a0<\/p>\n

\u201eDisaini\u00f6\u00f6\u201c pidup\u00e4ev.\u00a0Merle Karro-Kalberg\u00a0vestles Ilona Gurjanovaga<\/p>\n

\u201eDisaini\u00f6\u00f6\u201c t\u00e4histab t\u00e4navu XX aastap\u00e4eva. Kahep\u00e4evasest s\u00fcndmusest on v\u00e4lja kasvanud regiooni suurim disainipidu, mis kestab terve n\u00e4dala. Tegu pole vaid disaineritele m\u00f5eldud \u00fcritusega, eraldi programmid on lastele ja noortele, disainin\u00e4itused toovad kokku huvilised meilt ja mujalt. \u201eDisaini\u00f6\u00f6\u201c s\u00fcnnile ja arengule vaatab tagasi \u00fcrituse peakorraldaja Ilona Gurjanova, kes on olnud festivali hing algusest peale.\u00a0<\/p>\n

Metafoore elust enesest.\u00a0Juuli Teder\u00a0vestles Kullar Viimsega<\/p>\n

Eesti kinolevisse on viimaks j\u00f5udnud Kullar Viimse dokumentaalfilm \u201eTorn\u201c, mis p\u00e4lvis 2024. aastal ka Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia.\u00a0<\/p>\n

Filmi peategelane on Kalju (j\u00e4rjekordne n\u00e4ide sellest, et nimemaagia teeb oma), seitsmek\u00fcmnendates eluaastates mees, kes p\u00e4rast seda, kui tema lapse ema ta maha j\u00e4ttis ja lapsega minema l\u00e4ks, on viimased m\u00f5nik\u00fcmmend aastat elanud \u00fcksi kauges V\u00f5rumaa nurgas. Tema elus on oma kindlaks kujunenud rutiin: sisyphoslikult tassib ta p\u00e4evast p\u00e4eva koduk\u00fcnka otsa hiiglaslikke palke. Milleks? Et ehitada torni. Miks ja kellele?<\/p>\n

Eesti muld on eesti s\u00fcda. Margus Maidla\u00a0vestles Alar Astoveriga<\/p>\n

Eesti maa\u00fclikooli mullateaduse \u00f5ppetooli juht, tenuuriprofessor Alar Astover on Eesti mulda uurinud nii teadlase, \u00f5ppej\u00f5u kui ka \u00fchiskondliku arutelu osalisena. Ta on kirjutanud k\u00f5rgkooli\u00f5pikuid ja koostanud populaarteaduslikke \u201eMulla ABC\u201c seeriaid, \u00f5petanud sadu tudengeid, koolitanud p\u00f5llumehi ja keskkonnaspetsialiste, esindanud Eestit rahvusvahelistel mullakonverentsidel. Tema vaade maapinnale ei l\u00f5pe kunagi jalge all \u2013 ta n\u00e4eb seal kihtidena ajalugu, \u00f6kos\u00fcsteeme ja tulevikku.\u00a0<\/p>\n

ANNA TISLER-LAVRENTJEV: ETV+ saab k\u00fcmme\u00a0\u00a0<\/p>\n

T\u00e4navu septembris saab ETV+ k\u00fcmneaastaseks. Arutelu venekeelse avalik-\u00f5igusliku telekanali loomise vajadusest kestis mitu aastat. Erinevalt L\u00e4tist otsustas Eesti luua kanali n\u00e4ol silla, et siinseid venekeelseid inimesi \u00fchiskonda paremini integreerida, r\u00e4\u00e4kides nendega nende emakeeles.\u00a0\u00a0<\/p>\n

T\u00d5NU TENDER:\u00a0Fragmente haritusest ja keelest\u00a0<\/p>\n

Kas \u00fchiskonnal j\u00e4tkub rahvaarvu kahanemisel piisavalt raharammu ja arukust \u00fclikoolide \u00fclalpidamiseks ning kui paljudele l\u00e4heb j\u00e4tkuvalt korda eesti keel ja eestikeelse hariduse sisu?\u00a0\u00a0<\/p>\n

DAVID VSEVIOV: Kuidas lugeda \u201eDissidente\u201c aastak\u00fcmneid hiljem?\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u201eTallinn on v\u00f5lulinn,\u201c meenutab Aleksandr Podrabinek NSVLi dissidentide seltskonna 1977-1978. aastavahetuspidu poliitvangis viibinud Sergei Soldatovi naise Ljuda Gr\u00fcnbergi pool.\u00a0<\/p>\n

Aleksandr Podrabineki\u201eDissidente\u201c (ee Postimees Kirjastus, 2025) lugedes tuli millegip\u00e4rast meelde levinud t\u00f5demus, mille j\u00e4rgi pidi iga j\u00e4rgnev p\u00f5lvkond t\u00f5lgendama Lev Tolstoi \u201eS\u00f5da ja rahu\u201c omamoodi.<\/p>\n

Arvustamisel<\/p>\n

Vahur P\u00e4hnapuu \u201eSiis j\u00e4\u00e4b ka p\u00e4evat\u00f5us\u201c<\/p>\n

ERSO 99. hooaja avakontsert \u201eMahleri neljas\u201c<\/p>\n

Eesti Kontserdi hooaja avakontsert \u201eElemendid\u201c<\/p>\n

XIV Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss<\/p>\n

YAMsession<\/p>\n

Putukav\u00e4ila Ristiku t\u00e4nava ja Kolde puiestee l\u00f5ik<\/p>\n

n\u00e4itus \u201eAnna-Stina Treumund. Kuidas \u00e4ra tunda lesbit?\u201c<\/p>\n

n\u00e4itus \u201eAiad. Tanja Muravskaja ja valgus\u201c <\/p>\n

n\u00e4itus \u201eVana Veenus\u201c<\/p>\n

Viini pidun\u00e4dalad ja Avignoni teatrifestival<\/p>\n

Musta Kasti \u201eJ\u00e4ljed meie vahel\u201c<\/p>\n

T\u00f5stamaa suveteatri \u201eH\u00e4\u00e4rber\u201c<\/p>\n

dokumentaalfilm \u201eTorn\u201c<\/p>\n

m\u00e4ngufilm \u201eOrenda\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esik\u00fcljel kirjanik Katrin Laur Piia Ruber ELO VIIDING\u00a0: Inimene on hea ja halb\u00a0 Vanaemadest on eesti lastekirjanduses piisavalt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4180,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,3658,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-4179","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-sel-reedel-sirbis","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4179","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4179"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4179\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4180"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4179"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4179"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4179"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}