Metsaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u, mille kliimaminister koosk\u00f5lastusringile ja avalikule tagasisidestamisele saatis, on kindlasti v\u00e4ga huvitav lugemine k\u00f5igile, keda huvitab Orwelli-t\u00fc\u00fcpi kirjas\u00f5na. T\u00f5si, sealt oluliste n\u00fcansside v\u00e4ljalugemine pole lihtne, sestap j\u00e4tame emotsioonid ja liigume sisu juurde.<\/p>\n
Esmalt on vaja l\u00e4htekohta, et hinnata soovitud muutuste t\u00e4hendust. Selleks\u00a0sobivad h\u00e4sti kolm metsade seisundi m\u00f5\u00f5detavat n\u00e4itajat:\u00a0<\/p>\n
Kuna k\u00f5igi kolme n\u00e4itaja osas on meie metsade seisund halvenenud, siis j\u00e4relikult on metsakorralduses midagi v\u00e4ga valesti tehtud. Praegu on \u00fcliolulised valitsuse ja kliimaministeeriumi edasised sammud metsade j\u00e4tkusuutlikkuse taastamiseks. Keskseks t\u00f6\u00f6riistaks on metsaseaduses s\u00e4testatud metsade haldamise kord.\u00a0<\/p>\n
Metsaseadus seab eesm\u00e4rgiks metsade kestlikkuse, mis eeldab \u00f6kos\u00fcsteemide kaitsmist ja kestlikku majandamist. Edasi s\u00e4testab seadus, et kestlikkuse n\u00f5ue on t\u00e4idetud siis, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisv\u00f5ime ja eluj\u00f5ulisus ning on loodud \u00f6koloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmek\u00fclgne metsakasutus.<\/p>\n
Vast valminud eeln\u00f5u lisab veel \u00fche punkti: metsandus peab tagama kliimamuutuste m\u00f5jude leevendamise ja nendega kohanemise. See osa seadusest on suurep\u00e4rane ning t\u00e4idab lugeja paratamatult lootusega, et meie metsandus tehakse kiiresti korda.<\/p>\n
Paraku on nii, et nagu pole senine seadus taganud iseenda eesm\u00e4rkide t\u00e4itmist, ei liigu selle poole ka uus eeln\u00f5u. Sellest ei leia muudatusi, mis parandaksid oluliselt elurikkuse seisundit ega midagi, mis viiks metsad tagasi s\u00fcsiniku sidujateks v\u00f5i tagaks\u00a0 kestliku metsanduse, taastaksid metsade hektaritagavara. Ainuke sellesuunaline ettepanek toob maksimaalse lageraielangi suuruse seitsmelt hektarilt viiele hektarile, mis on kosmeetiline muutus, kuna metsatagavara kiire kahanemise ajastul on nii suurte lankide arv pea olematu.<\/p>\n
Garanteerime, et 70 protsenti Eesti metsast saab\u00a0majandusmetsaks\u00a0<\/p>\n
Kahjuks t\u00f6\u00f6tab eeln\u00f5u seaduse p\u00fcstitatud eesm\u00e4rkide vastu. P\u00f5hiline uudsus peitub lisatud l\u00f5ikudes, mis s\u00e4testavad, et 70 protsenti Eesti metsadest (meie metsad moodustavad maismaast \u00fcle 50 protsendi) peavad olema majandusmetsad. Sisuliselt t\u00e4hendab see, et meie metsade senine mittekestlik majandamine on garanteeritud 70 protsendil metsamaal ja \u00fchegi teise seaduse alusel ei saa seal sellist toimetamist piirata.<\/p>\n
Seaduses pole defineeritud majandusmetsa m\u00f5istet. K\u00fcll teeb seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel viisil v\u00e4rske eeln\u00f5u, s\u00e4testades, et valitsuse m\u00e4\u00e4rus paneb paika alad, mis ei ole majandusmetsad. Siin on oluline trikk: seadus fikseerib 70 protsenti metsast majandusmetsaks, aga valitsuse m\u00e4\u00e4rusega, ilma riigikogu aruteludeta saab v\u00f5imulolija otsustada, mis j\u00e4\u00e4b v\u00f5i ei j\u00e4\u00e4 v\u00e4ljapoole majandatavaid metsi.<\/p>\n
Seletuskirja j\u00e4rgi ei kuulu majandusmetsade alla looduskaitseseadusest tulenevate piirangutega alad. See t\u00e4hendab, et metsaseaduse punkte saab rakendada kohalike omavalitsuste poolt loodud v\u00f5i loodavatel kaitsealadel, \u00a0kogukonnametsades ja rohev\u00f5rgustiku aladel. Meenutan, et meie metsade seisund on paljuski just nende punktide t\u00f5ttu halb.\u00a0Eeln\u00f5u istandikke puudutavas osas n\u00f5utakse, et need tagaksid rohev\u00f5rgustiku toimimise, majandusmetsa osas sellist n\u00f5uet pole.\u00a0Ilmselt on tegu n\u00e4puveaga.<\/p>\n
K\u00f5ige tipuks kaob kohustus koostada metsanduse arengukavasid. Nii haihtub t\u00f6\u00f6vahend, mis on oluline \u00fche niigi metsaseaduses t\u00e4helepanu alt v\u00e4ljas eesm\u00e4rgi, \u00f6koloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmek\u00fclgse metsakasutuse tagamise, t\u00e4itmisel<\/p>\n
Miks on sellist seadusemuudatust tarvis?<\/p>\n
Arvan, et vastuse sellele annab Maalehes avaldatud intervjuu<\/a> Eesti metsa-ja puidut\u00f6\u00f6stuse liidu juhatuse esimehe ja Graanul Investi\u00a0juhatuse liikme Jaano Haidlaga, kelle kinnitusel oli Ukraina s\u00f5da puidut\u00f6\u00f6stusele suur \u0161okk, kuna \u00fcle\u00f6\u00f6 kadus \u00e4ra odava toorme sissevool. T\u00f6\u00f6sturid olid pidid ootamatult Balti riikides toimima nagu saarel, kus puidutooret j\u00e4rel on \u00a0palju v\u00e4hem, kui on t\u00f6\u00f6stuse vajadused. Seet\u00f5ttu on pelleti suurtootmine langenud s\u00f5ja algusest 30 protsenti ja puidut\u00f6\u00f6stuse mahud kukkusid eelmisel aastal 20 protsenti. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt l\u00e4heb enamik puidut\u00f6\u00f6stuse toodangust ekspordiks.<\/p>\n Meie metsad lihtsalt ei suuda tagada tooret \u00fclem\u00f5\u00f5dulise v\u00e4listurule orienteeritud metsat\u00f6\u00f6stuse tarbeks.”<\/p>\n Graanul Investi puhul moodustab Eesti turg vaid \u00fche protsendi kogumahust. Kohaliku turu tarbeks pelleteid tootvad ettev\u00f5tted koduturu puhul probleemi ei n\u00e4e, see puudutab eelk\u00f5ige eksporti. Meie metsad lihtsalt ei suuda tagada tooret \u00fclem\u00f5\u00f5dulise v\u00e4listurule orienteeritud metsat\u00f6\u00f6stuse tarbeks.<\/p>\n Metsaseaduse muutmist on p\u00f5hjendatud t\u00f6\u00f6stuse ebakindlusega, mille taga olevat kaitsealade laienemine. Kui aga vaadata andmeid, siis on kaitsealasid juurde tulnud v\u00e4ga v\u00e4he, eriti erametsades. Erandiks on Natura alad, mis \u00f5igeaegse \u00a0hindamata j\u00e4tmise t\u00f5ttu viidi piiranguv\u00f6\u00f6ndist sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndisse, tekitades eba\u00f5iglase olukorra kohalikest elanikest metsaomanikele. See jutt puudutab umbes 10 000 hektari suurust ala.<\/p>\n Siiski on riigimetsades kaitsealade sees toimunud piiranguv\u00f6\u00f6ndite asendumine sihtkaitsev\u00f6\u00f6nditega, mille taga on kaks p\u00f5hjust. \u00dchelt poolt on juhindutud p\u00f5him\u00f5ttest, et vajalikke piiranguid kehtestatakse nii palju kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik vaid riigimaal ja mitte eramaal, teisalt on piiranguv\u00f6\u00f6ndis elupaikade alalhoidu praeguse looduskaitse seaduse p\u00f5hjal keerukas tagada.<\/p>\n Seega pole Eesti puidut\u00f6\u00f6stusele ebakindlust tekitanud mitte niiv\u00f5rd looduskaitse, vaid senise metsaseaduse poolt v\u00f5imaldatud mittekestlikud metsamajandamise v\u00f5tted. Viimast on raske tunnistada ja veel raskem muuta.\u00a0 Suurt\u00f6\u00f6stusel tuleb selleks, et hetkel nina vee peal hoida, v\u00f5tta metsast nii palju, kui v\u00e4hegi saab. See on ilmselt ka p\u00f5hjus, miks metsa raiutakse, nagu homset poleks. Priit P\u00e4rnapuu anal\u00fc\u00fcsis seda \u00d5htulehes ilmunud loos “Raiu, nagu homset polekski?! Mis juhtub majandusmetsaga erinevate omanike k\u00e4e all?<\/a>”\u00a0<\/p>\n Kust siis puidut\u00f6\u00f6stuse suured tegijad saaksid abi loota?\u00a0Eks ikka valitsuselt, kes on valmis veelgi suurendama Eesti metsade \u00fcleraiumist. Valitsuse toel saab Eesti-suuruse riigi jaoks ilmselgelt liiga v\u00f5imas t\u00f6\u00f6stus v\u00e4listuru tarbeks veel l\u00fchiajaliselt edasi toimetada.<\/p>\n Kuidas sellist valitsemisstiili nimetada?\u00a0Meelde tuleb koloniaalmaade valitsemine, kus t\u00f6\u00f6stus t\u00f6\u00f6tab v\u00e4listurgude nimel ja kurnab kohalikku elukeskkonda. Just see on minu hinnangul uue metsaseaduse tagam\u00f5te. Ohutuled peaksid p\u00f5lema hakkama k\u00f5igil, kellele mets ja Eesti elukeskkond korda l\u00e4hevad.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Metsaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u, mille kliimaminister koosk\u00f5lastusringile ja avalikule tagasisidestamisele saatis, on kindlasti v\u00e4ga huvitav lugemine k\u00f5igile, keda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":41881,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,304,28,29,285,15883,5176,3086,15881,19,25,10087,640,15880,20984,23,24,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-41880","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-keskkond","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-loodus","22":"tag-majandusmets","23":"tag-mets","24":"tag-metsandus","25":"tag-metsaseadus","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-puidutoostus","29":"tag-riigikogu","30":"tag-riigimets","31":"tag-tiit-maran","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-valitsus","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115544268736218814","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41880","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41880"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/41880\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/41881"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41880"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41880"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41880"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}