{"id":42037,"date":"2025-11-14T06:16:08","date_gmt":"2025-11-14T06:16:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42037\/"},"modified":"2025-11-14T06:16:08","modified_gmt":"2025-11-14T06:16:08","slug":"uuring-eesti-elanikud-hindavad-makseteenuseid-korgelt-muret-teevad-petturid-pressiteated","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42037\/","title":{"rendered":"Uuring: Eesti elanikud hindavad makseteenuseid k\u00f5rgelt, muret teevad petturid | Pressiteated"},"content":{"rendered":"<p>Tiina Soosalu, Eesti Panga maksekeskkonna arendamise ekspert\u00a0<br \/>Kristjan Lember, Eesti Panga sularahaanal\u00fc\u00fctik<\/p>\n<ul>\n<li>Eesti Panga tellitud maksek\u00e4itumise uuringust selgub, et Eesti inimesed on makseteenustega v\u00e4ga rahul. K\u00f5ige rohkem hinnatakse mugavust ja kaasaegsust, k\u00f5rge hinde sai ka turvalisus. Siiski ollakse mures petturite aktiivsuse p\u00e4rast.<\/li>\n<li>Igap\u00e4evaoste eelistatakse enamasti teha poes kohapeal ja see ei ole viimastel aastatel muutunud. Muutunud on aga maksmise viis: koguni neljandikul kordadest kasutatakse nutikella v\u00f5i -telefoni. Noored kasutavad maksmisel nutiseadet rohkemgi kui f\u00fc\u00fcsilist pangakaarti. <\/li>\n<li>Tugev toetus \u00fcmardamisreeglile ja tugev vastuseis sularahavabale \u00fchiskonnale n\u00e4itavad, et sularahal on maksevahendina endiselt oluline roll ning m\u00f5istlikult korraldatud sularaharinglust v\u00e4\u00e4rtustatakse. <\/li>\n<\/ul>\n<p>Eesti elanikud teevad oma igap\u00e4evaoste valdavalt poes kohapeal (87% vastanutest). Peamiselt internetist teeb igap\u00e4evaoste vaid 3% vastanutest ja nii oli see ka kaks aastat tagasi. K\u00fcll aga on veebioste hakatud eelistama suuremate ostude (m\u00f6\u00f6bel, tehnika jms) puhul. Kuigi 40% vastanutest soovib oste teha ainult poes kohapeal, teeb kolmandik suuremaid oste meelsasti ka internetis ja viiendik eelistab osta \u00fcksnes veebipoodidest.<\/p>\n<p>Endiselt makstakse k\u00f5ige sagedamini pangakaardiga (69%), kuid v\u00f5rreldes paari aasta taguse ajaga on f\u00fc\u00fcsilise pangakaardi kasutajaid m\u00e4rksa v\u00e4hem (toona 82%). Juurde on tulnud neid, kes eelistavad tasuda pangakaardi asemel nutitelefoni v\u00f5i -kellaga (23%). Alla 30aastaste seas makstakse nutiseadmega veelgi sagedamini (55% vastanutest). Sularahas eelistavad maksta 8% vastanutest (eelnevatel aastatel 10%), kusjuures vanemaealised maksavad sularahaga sagedamini kui noored. Sularaha kasutatakse peamiselt v\u00e4iksemate maksete puhul ja ka teisele eraisikule maksmiseks. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et k\u00f5ikjal pole v\u00f5imalik kaardimakset teha. 20% vastanutest ei kasuta ostude tegemisel sularaha \u00fcldse (2023. aastal oli neid 14%).<\/p>\n<p>Esimest korda uuriti maksek\u00e4itumise uuringus seda, kas m\u00fc\u00fcgikohtades v\u00f5etakse sularaha probleemideta vastu. Tulemustest selgus, et 57% vastanutest ei ole viimase aasta jooksul sularahamaksest keeldumist kogenud. Seevastu 14% on selles olukorras olnud ja v\u00e4ga v\u00e4ike osa neist vastajatest on kogenud seda tihti. K\u00f5ige rohkem on selle probleemiga silmitsi seisnud inimesed, kes kasutavad sularaha sagedasti. 28% vastanutest pole aasta jooksul pidanud \u00fcldse sularahaga arveldama.<\/p>\n<p>Vastajate hinnangul on m\u00fc\u00fcgikohtades kaardimaksev\u00f5imalused paranenud. Kasvanud on nende elanike osakaal, kes ei ole kaardimaksest puudust tundnud: sel aastal 30%, kahe aasta eest 23%. K\u00f5ige tihemini tuntakse kaardimaksest puudust turgudel, v\u00e4ikestes kauplustes ja iluteenuste eest makstes.<\/p>\n<p>Teisele eraisikule, n\u00e4iteks pereliikmele v\u00f5i s\u00f5brale makse tegemisel eelistatakse mobiilipanka (39%) internetipangale (36%), kuid veel paar aastat tagasi oli eelistus vastupidine. Eriti teravalt joonistub v\u00e4lja erisus noorte seas, sest 71% alla 30aastastest kasutab mobiilipanka ja vaid 13% internetipanka. Sularahaga eelistab eraisikutevahelisi makseid teha 23% vastanutest.<\/p>\n<p>Mobiilipangas on raha k\u00fcsinud[1] 36% vastanutest, kuid selle lahenduse kasutajaid on rohkem alla 30aastaste seas (62%). Kuigi raha k\u00fcsitakse sel moel varasemast sagedamini, ei ole suurem osa elanikkonnast seda lahendust kasutanud (57%) ja m\u00f5ned isegi ei tea, et see v\u00f5imalus \u00fcldse olemas on (7%).<\/p>\n<p>Suurem osa uuringule vastanutest (63%) olid seisukohal, et sularaha k\u00e4ttesaadavus ei ole aasta jooksul muutunud. See hinnang on olnud ka eelnevates uuringutes k\u00f5ige populaarsem. 15% vastanutest arvasid, et k\u00e4ttesaadavus on aastaga halvenenud ja 5% arvates oli see paranenud. Enim kasutatakse sularaha saamiseks sularahaautomaate (96%) ja nii on see olnud ka varasematel aastatel. Suurem osa elanikest (62%) hindavad sularaha seisukorda heaks v\u00f5i v\u00e4ga heaks ning see hinnang on aastate jooksul paranenud.<\/p>\n<p>Aasta alguses kehtima hakanud \u00fcmardamisreegliga on rahul 61% elanikkonnast. \u00dcmardamisreegliga ei ole rahul 21% vastanutest. Pidevalt v\u00e4heneb sularahavaba \u00fchiskonna pooldajate hulk \u2013 praeguses uuringus oli neid 22%. Sularahavaba \u00fchiskonda ei poolda 64% vastanutest.<\/p>\n<p>Paberkviitungit soovib koguni 89% vastanutest. Enamasti soovitakse paberkviitungit suuremat ostu tehes, kui kviitung j\u00e4\u00e4b garantiiks (54%), v\u00f5i kui pole digitaalse arve saatmise v\u00f5imalust (15%) v\u00f5i m\u00f5nel muul p\u00f5hjusel (kaup ostetakse kellelegi teisele, kviitungiga saab osaleda loosim\u00e4ngudes, v\u00f5i kui plaanitakse k\u00fclastada veel m\u00f5nda poodi ja kviitung on vajalik varasema ostu t\u00f5estamiseks).<\/p>\n<p>Sularahas hoiab s\u00e4\u00e4ste 32% elanikkonnast. K\u00f5ige sagedamini on sularahas s\u00e4\u00e4ste alla 30aastastel t\u00e4iskasvanutel (46%). Kolmveerand vastanutest \u00fctlesid, et tahavad olla valmis h\u00e4daolukorraks. Teiste p\u00f5hjustena m\u00e4rgiti, et sularaha on saadud kingina v\u00f5i on sularahavaru vaja olukordadeks, kus ei saa \u00fclekandega maksta.<\/p>\n<p>Eesti elanike hinnang pankade pakutavatele makselahendustele on v\u00e4ga k\u00f5rge. Makselahenduste mugavus ja kaasaegsus said vastajatelt viiepallis\u00fcsteemis 4,4 punkti ning turvalisus 4,3 punkti. K\u00f5ik hinnangud on 2021. aastaga v\u00f5rreldes pisut t\u00f5usnud. Samal ajal v\u00e4ljendasid paljud vastajad muret aktiivselt tegutsevate petturite \u00fcle, sest nende t\u00f5ttu ei tunne makseteenuste kasutajad end turvaliselt. Vastanute hulgas oli ka neid, kes on ise petturite t\u00f5ttu kahju kandnud. Pettuste teema suur aktuaalsus viitab \u00fchest k\u00fcljest probleemi ulatusele, kuid teisest k\u00fcljest n\u00e4itab, et inimesed on teadlikumad ja seega loodetavasti ettevaatlikumad.<\/p>\n<p>Vaata jooniseid uuringu tulemuste kohta<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Kuidas hoiduda petta saamisest?<\/p>\n<ul>\n<li>Pank, politsei v\u00f5i muu ametiasutus ei k\u00fcsi kunagi telefoni v\u00f5i meili teel sinu pangakaardi numbrit, CVV-koodi, kasutajatunnust ega ilma sinu algatuseta PIN-koode. Kui sa oled sellise k\u00f5ne v\u00f5i kirja saanud, on see suure t\u00f5en\u00e4osusega pettus.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Pank v\u00f5i muu ametiasutus ei kasuta suhtlemiseks s\u00f5numirakendusi, n\u00e4iteks WhatsAppi. Samuti ei k\u00e4si \u00fckski selline asutus oma arvutisse laadida ekraanijagamise rakendusi.<\/li>\n<li>Kui kahtlustad, et vestled ametniku asemel kelmiga, tasub alati helistada panga, politsei, pakifirma v\u00f5i m\u00f5ne muu asutuse ametlikule telefonile ja paluda abi.<\/li>\n<li>Kui sulle v\u00e4idetakse, et sinu pangakonto on ohus, v\u00f5ib tegu olla pettusega ja kindlam on kohe ise oma pangale helistada.<\/li>\n<li>Pangaasjade ajamiseks sisene internetipanka v\u00f5i mobiili\u00e4ppi nii nagu tavaliselt. \u00c4ra kl\u00f5psa sisenemiseks s\u00f5numi v\u00f5i meiliga saadetud lingile.<\/li>\n<li>\u00c4ra ava ega salvesta kahtlaste v\u00f5i soovimatute s\u00f5numite v\u00f5i meilide manuseid.<\/li>\n<li>Postifirmad ei k\u00fcsi s\u00f5numiga paki eest raha. Kui saad sellise s\u00f5numi, on ilmselt tegemist pettusega.<\/li>\n<li>\u00c4ra anna \u00fchelegi kullerile oma pangakaarti koos PIN-koodidega. Sama kehtib siis, kui palutakse sularahas maksta suurem summa, sest t\u00f5en\u00e4oliselt on j\u00e4llegi tegu pettusega.<\/li>\n<li>Kui saad kahtlase telefonik\u00f5ne, siis targem on see katkestada. Eriti, kui helistaja ei r\u00e4\u00e4gi su emakeeles.<\/li>\n<li>Pea veebipoode k\u00fclastades, reklaame n\u00e4hes v\u00f5i telefoniga suheldes meeles, et kui pakutav toode v\u00f5i teenus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis \u00fcldiselt nii ka on.<\/li>\n<li>Kui kahtlustad, et oled sattunud pettuse ohvriks, on k\u00f5ige t\u00e4htsam tegutseda kohe. Sulge kaart v\u00f5i konto, salvesta t\u00f5endid (nagu SMSid ja ekraanipildid) ja teavita nii oma panka kui ka politseid. Kiire tegutsemine suurendab v\u00f5imalust oma raha tagasi saada ja petturitele j\u00e4lile j\u00f5uda.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Eesti elanike maksek\u00e4itumise uuringu viis l\u00e4bi Turu-uuringute AS. K\u00fcsitlus kestis 5.\u201312. septembrini ning \u00fcle Eesti vastas sellele 1010 inimest. Eesti Pank tellib maksek\u00e4itumise uuringut iga kahe aasta j\u00e4rel. Varem on seda uuringut tehtud 2023. ja 2021. aastal.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Lisainfo:<br \/>Hanna J\u00fcrgenson<br \/>kommunikatsioonispetsialist<br \/>5692 0930<br \/><a aria-label=\"hanna.jyrgenson@eestipank.ee\" role=\"link\" class=\"\" href=\"http:\/\/www.eestipank.ee\/cdn-cgi\/l\/email-protection#3e565f50505f1054474c595b504d51507e5b5b4d4a574e5f5055105b5b\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[email\u00a0protected]<\/a>\u00a0\u00a0<br \/>meediap\u00e4ringud: <a aria-label=\"press@eestipank.ee\" role=\"link\" class=\"\" href=\"http:\/\/www.eestipank.ee\/cdn-cgi\/l\/email-protection#07777562747447626274736e7766696c296262\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[email\u00a0protected]<\/a>\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>[1] See lahendus laseb mobiili\u00e4pis s\u00f5brale v\u00f5i tuttavale raha k\u00fcsimise s\u00f5numi saata SMSi, meili v\u00f5i muu kanali kaudu. Maksja saab kogu vajaliku info (summa, kontonumber) automaatselt ja peab ise vaid makse kinnitama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tiina Soosalu, Eesti Panga maksekeskkonna arendamise ekspert\u00a0Kristjan Lember, Eesti Panga sularahaanal\u00fc\u00fctik Eesti Panga tellitud maksek\u00e4itumise uuringust selgub, et&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42038,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[4451,4448,4442,4445,131,130,37,33,35,34,36,4453,4447,4450,4444,4452,4446,4449,4443],"class_list":{"0":"post-42037","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-id2121","9":"tag-id300","10":"tag-id342","11":"tag-id454","12":"tag-ari","13":"tag-business","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-name1-ja-2-sendised","20":"tag-namekaibemunt","21":"tag-namepangatahed","22":"tag-namesularaha","23":"tag-title1-ja-2-sendised","24":"tag-titlekaibemunt","25":"tag-titlepangatahed","26":"tag-titlesularaha"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115546592611145677","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42037","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42037"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42037\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42038"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42037"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42037"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42037"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}