{"id":42126,"date":"2025-11-14T08:17:08","date_gmt":"2025-11-14T08:17:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42126\/"},"modified":"2025-11-14T08:17:08","modified_gmt":"2025-11-14T08:17:08","slug":"merko-kimsto-viis-ideed-pensionisusteemi-remondiks-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42126\/","title":{"rendered":"Merko Kimsto: viis ideed pensionis\u00fcsteemi remondiks | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eesti pensionis\u00fcsteem on kaugel t\u00e4iuslikkusest ja seda on liigagi lihtne kritiseerida. Poliitilised arutelud kipuvad pahatihti keskenduma selle lammutamisele, mitte parandamisele. Isamaa esitatud riigieelarve muudatusettepanek<\/a> peatada riigipoolsed maksed teise sambasse on vaid viimane v\u00e4rvikas n\u00e4ide.<\/p>\n

Mida kohtab harvem, on konstruktiivsed ettepanekud lahendustest, mis p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6tavad ja aitaksid tagada l\u00f5puks “pensionirahu”. Ma leian, et j\u00e4tkusuutliku ja turvalise mudeli leidmiseks ei pea me leiutama jalgratast, piisab sellest, kui anal\u00fc\u00fcsime teiste riikide toimivaid lahendusi k\u00f5rvuti meie pensionis\u00fcsteemiga.<\/p>\n

Hollandit peetakse \u00fcheks parimaks n\u00e4iteks Euroopas. Riiklik baas tagab k\u00f5igile minimaalse pensioni, mis on 70 protsenti miinimumpalgast. Suurem osa pensionist tuleb aga t\u00f6\u00f6andjap\u00f5histest fondidest. Selle lepivad kokku t\u00f6\u00f6andjad ja ameti\u00fchingud kollektiivlepingute tasandil ning need on kogu sektorile kohustuslikud, kui just t\u00f6\u00f6andja ei soovi pakkuda kokkuleppest paremat pensionit. Teatud osa t\u00f6\u00f6tasust on teise samba pensionimaksest vabastatud, \u00fclej\u00e4\u00e4nud osalt tehakse pensionisambasse keskmiselt 24 protsendi suurune makse, millest umbes 70 protsenti maksab t\u00f6\u00f6andja ja 30 protsenti t\u00f6\u00f6taja.<\/p>\n

Kogutud raha investeeritakse t\u00f6\u00f6andja v\u00f5i ameti\u00fchingu pensionifondides, mis haldavad nii kogumist kui ka v\u00e4ljamakseid. Pensioni\u00f5igust arvutatakse seejuures teisiti kui Eestis. Igal aastal lisandub t\u00f6\u00f6tajale pensioni\u00f5igus, mis moodustab ligikaudu 1,875 protsenti tema aastapalgast. 40-aastase karj\u00e4\u00e4ri jooksul tagab see pensioni, mis ulatub umbes 70\u201375 protsendini varasemast sissetulekust<\/a>.<\/p>\n

Kasvav panus pensionisambasse<\/p>\n

\u0160veitsis koguneb t\u00f6\u00f6andja pensionifondi ehk teise sambasse t\u00f6\u00f6tajate s\u00e4\u00e4stupanus, mis kasvab vanusega<\/a>: 25\u201334-aastased maksavad seitse protsenti, 35\u201344-aastased k\u00fcmme protsenti, 45\u201354-aastased 15 protsenti ja 55\u201365-aastased juba 18 protsenti oma kindlustatavast palgast. Seaduse j\u00e4rgi peab t\u00f6\u00f6andja katma v\u00e4hemalt poole kogu pensionisissemaksest, kuid paljud maksavad rohkem, et olla t\u00f6\u00f6tajatele atraktiivsed.<\/p>\n

Lisaks kehtestab riik igal aastal miinimumtootluse m\u00e4\u00e4ra (nt 2024. aastal 1,25 protsenti), mille pensionifondid peavad varadele tagama ka kehvade turuolude korral<\/a>. Teise samba eesm\u00e4rk on koos riikliku pensioniga katta kuni 75 protsenti t\u00f6\u00f6taja viimasest palgast, et tagada senise elatustaseme j\u00e4tkumine<\/a>.<\/p>\n

\u0160veitsis on teise samba t\u00f6\u00f6andja pensionifondid kindlustusseltside hallatavad. See on n\u00e4ide riigist, kus kindlustusseltsid on teise samba keskmes, 2018. aastal haldasid elukindlustusseltsid<\/a> umbes viiendikku teise samba varadest.<\/p>\n

Mida teha Eestis teisiti?<\/p>\n

\u0160veitsi ja Hollandi kogemus n\u00e4itab, et tugev pension ei teki iseenesest, seda toetavad suuremad sissemaksed ning t\u00f6\u00f6andjate ja riigi s\u00fcstemaatiline panus. Me v\u00f5ime neilt riikidelt \u00f5ppida ja n\u00e4en selleks viit v\u00f5imalust:<\/p>\n

1. T\u00f5stame pensionimaksete suurust<\/p>\n

Eestis on teise samba pensionimakse kokku vaid kuus protsenti palgast (kaks protsenti t\u00f6\u00f6tajalt ja neli protsenti riigilt), samal ajal kui paljudes arenenud s\u00fcsteemides ulatuvad panused 10\u201320 protsendini. Kuni me eeldame, et pensionimaksed peavad olema vaevum\u00e4rgatav osa igakuisest maksukoormusest, j\u00e4\u00e4megi \u00fcllatuma, miks teisest sambast saadav pensionilisa sedav\u00f5rd v\u00e4ike on.<\/p>\n

Seega on esimene kogumispensioni reformiv\u00f5imalus ilmselt ebapopulaarne. Kui tahame tulevikus elamisv\u00e4\u00e4rset pensioni, peab meie 2%+4% makse kasvama v\u00e4hemalt k\u00fcmne protsendini, kombinatsioonina nii t\u00f6\u00f6taja, t\u00f6\u00f6andja kui ka riigi panusest.<\/p>\n

2. Kaasame teise sambasse t\u00f6\u00f6andjad<\/p>\n

Euroopa parimate pensionidega riikides on t\u00f6\u00f6andjate panus elamisv\u00e4\u00e4rse pensioni kogumisse enesestm\u00f5istetav. Eestis saavad t\u00f6\u00f6andjad k\u00fcll teha t\u00f6\u00f6taja eest sissemakseid kolmandasse sambasse, kuid k\u00f5rge maksukoormuse t\u00f5ttu kasutatakse seda v\u00f5imalust harva, see on pigem \u00fcksikute suurfirmade pakutav lisah\u00fcve, mitte s\u00fcsteemne osa pensionimudelist.<\/p>\n

Kui tahame, et pensionikogumine muutuks t\u00f5eliselt j\u00e4tkusuutlikuks, tuleks kaasata t\u00f6\u00f6andjad teise sambasse ja vaadata \u00fcle pensionimaksete maksustamine, et t\u00f6\u00f6andja sotsiaalselt vastutustundlik panus ei oleks maksuliselt karistatav. Selline samm looks \u00f5iglasema tasakaalu t\u00f6\u00f6taja, t\u00f6\u00f6andja ja riigi vahel.<\/p>\n

3. Avame turu<\/p>\n

Praegu saavad Eestis teise samba kogumisfaasis tegutseda peamiselt pankade fondid, samal ajal kui elukindlustusseltsid, mille igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on pikaealisuse riskide juhtimine, on s\u00fcsteemist eemal ja saavad tegutseda alles v\u00e4ljamaksefaasis. See ei ole loogiline ega ka \u00f5iglane konkurents.<\/p>\n

Kui lubada EL-i kapitalin\u00f5uetele vastavatel elukindlustusseltsidel pakkuda teises sambas nii investeerimisfonde kogumisfaasis kui ka garantiiga v\u00f5i riskip\u00f5hiseid annuiteete v\u00e4ljamaksefaasis, oleks turul rohkem pakkujaid ja parem tootevalik. See muudatus suurendaks konkurentsi ja avaks pensionituru pankadest laiemale ringile.<\/p>\n

4. Piirame pensioniraha v\u00e4ljav\u00f5tmise vabadust<\/p>\n

T\u00e4ielik v\u00e4ljamaksevabadus on muutnud meie teise samba osaliselt tarbimiskontoks. Lisaks sellele, et inimesed saavad kogumise katkestada, v\u00f5tab enam kui 90 protsenti pensioniealistest raha korraga v\u00e4lja. Karta on, et see raha kulub m\u00f5ne kuuga, mitte ei jaotu \u00fchtlaselt eesseisvate eluaastate kulude katmiseks.<\/p>\n

“Nii s\u00e4iliks paindlikkus, kuid pensioni tegelik m\u00f5te, kindlustunde loomine vanadusp\u00f5lveks, j\u00e4\u00e4ks alles.”<\/p>\n

See ei ole koosk\u00f5las s\u00fcsteemi algse eesm\u00e4rgiga tagada elamisv\u00e4\u00e4rne pension. Kui soovime s\u00e4ilitada valikuvabadust, tuleks leida tasakaal vabaduse ja vastutuse vahel. N\u00e4iteks v\u00f5iks kehtida p\u00f5him\u00f5te “pool vaba, pool lukus” ehk lubada pensioniikka j\u00f5udes osa rahast (nt 30\u201350 protsenti) kohe v\u00e4lja v\u00f5tta, kuid j\u00e4tta \u00fclej\u00e4\u00e4nu annuiteediks v\u00f5i pika v\u00e4ljamakse graafikuks. Nii s\u00e4iliks paindlikkus, kuid pensioni tegelik m\u00f5te, kindlustunde loomine vanadusp\u00f5lveks, j\u00e4\u00e4ks alles.<\/p>\n

5. Premeerime head tervisek\u00e4itumist pensionilisaga<\/p>\n

aastal oli s\u00fcnni hetkel tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastate<\/a> n\u00e4itaja statistikaameti andmetel 58,7. 15 aastat varem ehk 2009. aastal oli see n\u00e4itaja 56,9. Vaatamata tervisekampaaniatele kulutatud miljonitele eurodele teeme oma tervisele alkoholi, tubaka, v\u00e4hese liikumise sedav\u00f5rd palju liiga, et j\u00f5uame pensioniikka p\u00f5durana. Tervisekassa miinus kasvab hirmu\u00e4rataval kiirusel ja meil puudub visioon, millise rahaga tuleviku kehva tervisega vanureid turgutada.<\/p>\n

Ehk oleks aeg katsetada teistsugust l\u00e4henemist ning suunata osa tervisekampaaniate rahast pilootprogrammi, mis premeeriks terviseriskide v\u00e4henemist ja toetades nii ennek\u00f5ike madalapalgaliste pensionikogumist. Sama kulueuro looks inimesele reaalse tulevikuvara ja aitaks pikemas plaanis v\u00e4hendada ka tervishoiukulusid.<\/p>\n

Aeg \u00fcmberkorraldusteks<\/p>\n

Pensionis\u00fcsteemi ei pea lammutama, vaid targalt \u00fcmber korraldama. Inimene kogub, t\u00f6\u00f6andja panustab, riik loob stiimuleid ja korrastab m\u00e4nguv\u00e4lja, fondid juhivad riske ning konkureerivad lahenduste kvaliteedis.<\/p>\n

Lahendused pole lihtsad ega kiired, aga vaikimine v\u00f5i praeguse seisu viljatu kritiseerimine ei tee tulevikku paremaks. Kui tahame, et inimeste vanadusp\u00f5lv oleks elamisv\u00e4\u00e4rne, tuleb see kindlustunne ehitada koos, mitte kunagi \u00fcksnes riigi ja pankade fondivalitsejate vedamisel.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti pensionis\u00fcsteem on kaugel t\u00e4iuslikkusest ja seda on liigagi lihtne kritiseerida. Poliitilised arutelud kipuvad pahatihti keskenduma selle lammutamisele,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42127,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,21061,34,36,1356,10166,694,21060,14271,777,2996,21058,8936,21059,4588],"class_list":["post-42126","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elukindlustusseltsid","tag-estonia","tag-estonian","tag-holland","tag-ii-sammas","tag-kindlustus","tag-merko-kimsto","tag-pangad","tag-pension","tag-pensionid","tag-pensionifondid","tag-pensionisambad","tag-pensionisusteem","tag-sveits"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115547069346233543","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42126","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42126"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42126\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42127"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42126"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42126"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42126"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}