![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/11\/monoliit-estonia_von-krahl_june-6_-2025_photography-alana-proosa-4-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\nFotod: Alana Proosa<\/p>\n
\u201eKarl Birnbaumi deb\u00fc\u00fctlavastus \u201eR\u00e4tsep\u201d seab noore n\u00e4itleja edasiseks lavastajakarj\u00e4\u00e4riks \u00fcsna tagasihoidlikud ootused. K\u00fcmneminutine jant, mis Telliskivi Loomelinnaku v\u00e4ljakul Von Krahli Teatri ukse taga toimub, ajab oma j\u00e4mekoomikas k\u00fcll naerma, ent \u201eR\u00e4tsepa\u201d esialgsest metafoorit\u00e4psusest ja teravusest pole suurt midagi alles j\u00e4\u00e4nud. V\u00f5i t\u00e4psemini, S\u0142awomir Mro\u017ceki sellenimelisest n\u00e4idendist pole \u00fcldse midagi alles j\u00e4\u00e4nud \u2013 mis siis, et lavastuse tutvustuse s\u00f5nul olevat too 1965. aasta filosoofiline moralitee \u201eaja armutule proovikivile\u201d h\u00e4sti vastu pidanud. Alles on kolm tegelaskuju ja \u00fcksikud originaalrepliigid, muu on pea peale keeratud ja\/v\u00f5i asendatud toore tolatsemisega. Kogunisti r\u00e4tsep ise on n\u00e4idendist pagendatud. Milleks meile siis \u00fcldse \u201eR\u00e4tsep\u201d?\u201d<\/p>\n
Nii v\u00f5iksin ma lavastuse \u201eMonoliit Estonia\u201d sees etenduvast l\u00fchiteosest kirjutada, kui l\u00e4heksin m\u00e4nguga l\u00f5puni kaasa ja asuksin rangelt t\u00e4itma \u00fclesannet, mille Von Krahli Teatri trupp mulle salakavalalt sokutas. Ja millele ma ise h\u00e4mmeldunult allagi kirjutasin.<\/p>\n
Nimelt, 30. aprillil helises Eesti Teatri Agentuuri kontoris fonoluku telefon. Avasin nupust v\u00e4lisukse ja teises koridori otsas hakkas paistma keegi kullerilaadne, v\u00e4limuselt pisut kentsakas mees. L\u00f5puks eredamasse kontorivalgusesse j\u00f5udnud, polnud kentsakuses enam kahtlust: sakris juuksepahmakas ta peas ei saanud olla muu kui parukas, ka vuntsid n\u00e4isid kleebitud. Enne kui j\u00f5udsin reageerida, susati mulle nina alla pakk ja n\u00f5uti allkirja. V\u00f5tsingi pastaka ja kirjutasin, uurides samal ajal silmanurgast ikka kullerit\u2026 See on Edgar Vun\u0161!<\/p>\n
Peljates aga endale tundmatut performance\u2019it \u00e4ra rikkuda, lasin tal k\u00fcsimusteta lahkuda. Allkirjastatud paberit revideerides selgus, et ma polnud \u00fcksnes kinnitanud saadetise k\u00e4ttesaamist, vaid ka paki vastuv\u00f5tja kohustuse \u201em\u00e4\u00e4rata Teatri Agentuuri t\u00f6\u00f6tajale Karin Allikule t\u00f6\u00f6\u00fclesandeks arvustuse kirjutamine Mro\u017ceki \u201eR\u00e4tsepast\u201d\u201d ja vabastada Vun\u0161 v\u00f5lgnevustest agentuuri raamatukogu ees. (Ilmselge moraal: teinekord lugege, millele te alla kirjutate.) Pakist tulid v\u00e4lja agentuuri raamatukokku kuuluvad n\u00e4idendid, nende seas S\u0142awomir Mro\u017ceki \u201eR\u00e4tsep\u201d, ja postkaart suunisega anda paki saabumisest telefoni teel m\u00e4rku. Nii tsiteeribki Vun\u0161 lavastuses \u201eMonoliit Estonia\u201d minu telefonik\u00f5net, kus k\u00fcsisin esimese asjana, et millal siis \u201eR\u00e4tsep\u201d esietendub.<\/p>\n
Tegevusselts Laevuke laval ja t\u00e4naval<\/p>\n
Kirjeldatu on ainult \u00fcks vimkadest, mille Liisa Saarem\u00e4eli lavastuse \u201eMonoliit Estonia\u201d trupp oma prooviprotsessi k\u00e4igus ellu viis. V\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks t\u00f6\u00f6tada v\u00f5imalikult palju proovisaalist v\u00e4ljas, viisid lavastuse ettevalmistused Von Krahli Teatri trupi (Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Herman Pihlak ja Edgar Vun\u0161) Martin Helmega Tallinna lennujaama ja sariprotestijaga Tammsaare parki, munitsipaalpolitseisse ja Pelgulinna piirit\u00e4hise juurde. Vahetati kirju Karmel Killandiga ja v\u00f5ideti pseudo-influencer\u2019i Limo Oueslati usaldus.<\/p>\n