{"id":42247,"date":"2025-11-14T10:52:12","date_gmt":"2025-11-14T10:52:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42247\/"},"modified":"2025-11-14T10:52:12","modified_gmt":"2025-11-14T10:52:12","slug":"uuringud-koeratougude-aretus-laks-lahti-juba-muinasajal-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42247\/","title":{"rendered":"Uuringud: koerat\u00f5ugude aretus l\u00e4ks lahti juba muinasajal | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Sageli arvatakse, et koerat\u00f5ugude aretus sai hoo sisse alles viktoriaanlikul 19. sajandil. N\u00fc\u00fcd osutavad muistsete kivististe<\/a> ja vanade genoomide<\/a> anal\u00fc\u00fcsid, et t\u00e4nap\u00e4evase t\u00f5ugude paljususe juured viivad aastatuhandete taha.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib koeras\u00f5ber valida mitmesaja t\u00f5u vahel suurtest dogidest ja bernhardiinidest v\u00e4ikeste mopside ja spitsideni. N\u00fc\u00fcd osutavad uued uuringud, et inimesed eelistasid eristuva v\u00e4limusega neljajalgseid s\u00f5pru juba tuhandete aastate eest, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

\u00dcks rahvusvaheline teadlasr\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis enam kui 640 loomakoljut. Uuritute hulgas oli nii muistseid kui ka t\u00e4nap\u00e4evaseid hundi- ja koerakoljusid. Teine teadlasr\u00fchm vaatas aga Kesk- ja Ida-Euraasia muistsete koerte genoome. Ehkki koerte kujunemislugu sai n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle pisut selgemaks, pole endiselt teada, millal, kus ja miks koer \u00fcldse kodustati.<\/p>\n

K\u00f5neka kujuga kolju<\/p>\n

Kodukoera p\u00e4ritolu on keeruline uurida, sest teadlastel on koera ja hundi kivististel raske vahet teha. Eriti raske p\u00e4hkel on selle poolest viimasest j\u00e4\u00e4ajast p\u00e4rinev v\u00e4ga vana luumaterjal. N\u00fc\u00fcd v\u00f5tsid bioarheoloogid Allowen Evin Montpelieri CNRS-i Montpelieri \u00dclikoolist ja Carly Ameen Exeteri \u00dclikooli koos kolleegidega v\u00f5rdluse siiski ette. Nad k\u00f5rvutasid viimase 50\u00a0000 aasta jooksul elanud 643 koera ja hundi koljude kolmem\u00f5\u00f5tmelisi \u00fclesv\u00f5tteid.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus tegid nad kindlaks koerale iseomase koljukuju, kus hundiga v\u00f5rreldes on koon l\u00fchem ja n\u00e4gu laiem. Vanim selline koljuleid oli ligi 11\u00a0000 aastat vana ja p\u00e4rines Loode-Venemaalt. \u00dcks selliste vanemate leidude varasem uuring<\/a> osutab, et toonased loomad meenutasid kodukoera ka genoomi poolest.\u00a0<\/p>\n

Vanimatest leidudest veidi hilisemas materjalis t\u00e4heldasid uurijad koerakoljude kujudes ja m\u00f5\u00f5tudes piltlikult \u00f6eldes plahvatust. Toonased koerad elasid ilmselt koos hiliste k\u00fctt-korilaste ja varaste p\u00f5lluharijatega. Evini s\u00f5nul oli selle perioodi leidudes olemas juba \u00fcle poole t\u00e4nap\u00e4evasest koerat\u00f5ugude mitmekesisusest.\u00a0<\/p>\n

Teisis\u00f5nu ei saanud koerte aretamine hoogu sisse viktoriaanlikul ajastul ega ole vaid viimase kahe sajandi p\u00e4rusmaa, nagu seni sageli arvatakse. Siiski puudusid Ameeni s\u00f5nul arheoloogilises aineses \u00e4\u00e4rmuslikult moonutatud koljud, nagu mopside ja buldogide l\u00f6mmis n\u00e4od \u2013 j\u00e4relikult pidid need tekkima hiljem.<\/p>\n

Miks koerte v\u00e4limus juba nii varakult sedav\u00f5rd mitmekesistus, pole selge. Evini s\u00f5nul v\u00f5isid inimesed juba toona p\u00fc\u00fcda koeri aretada: olgu siis jahilk\u00e4iguks, kaitse eesm\u00e4rgil v\u00f5i lihtsalt kaaslaseks.<\/p>\n

Igal h\u00f5imul oma koer<\/p>\n

Teine v\u00e4rske uuring osutab, et muistsete inimeste kogukonnad pidasid oma koerte juures oluliseks kindlaid omadusi. Siin t\u00f6\u00f6s j\u00e4rjendasid autorid 17 koera genoomid. K\u00f5ik koerad elasid viimase 10\u00a0000 aasta jooksul Ida- ja Kesk-Aasias. T\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00f5rdles uusi j\u00e4rjendeid juba varem j\u00e4rjendatud sama perioodi genoomidega.<\/p>\n

Lisaks anal\u00fc\u00fcsisid autorid koerte genoome k\u00f5rvuti muistsete inimr\u00fchmade andmetega. Selles v\u00f5rdluses m\u00e4rkasid nad mustrit: teatud inimr\u00fchmad kippusid seostuma kindlast piirkonnast leitud kindlate koeraasurkondadega.<\/p>\n

Mitmel juhul leidsid uurijad m\u00e4rke, kuidas inimr\u00fchm v\u00f5ttis r\u00e4nnates oma koerad uude elukohta kaasa. N\u00e4iteks oli n\u00e4ha seost Kirde-Siberi inimeste ja muistsete arktikakoerte vahel. Tegu on t\u00e4nap\u00e4eva haskide ja kelgukoerte geneetilise esivanemaga. Kirde-Siberi elanike ja arktikakoerte seos j\u00e4i p\u00fcsima ka siis, kui m\u00f5lemad p\u00f5lvnemisliinid j\u00e4rjest oma leviala laiendasid.<\/p>\n

Teisalt leidus inimr\u00fchmi, kellel s\u00e4\u00e4rane seos oma koertega puudus. Uuringu \u00fche kaasautori ja Ludwig Maximiliani \u00dclikooli populatsioonigeneetiku Lauret Frantzi s\u00f5nul v\u00f5ib see viidata, et kasulike omadustega koertega kaubeldi juba toona. K\u00f5ige laiemalt leiduski valimis arktilist p\u00e4ritoluga koeri, kes seostusid algul Euraasia stepi ja hiljem L\u00f5una-Hiina pronksivalajatest inimasukatega.<\/p>\n

Uuringuga mitte seotud Belgia zooarheoloog Mietje Germonpr\u00e9 s\u00f5nul oleks huvitav teada, kas varane koerakaubandus v\u00f5is alata juba enne viimase j\u00e4\u00e4aja l\u00f5ppu umbes 11\u00a0700 aasta eest ehk pleistotseenis. Genoomiuuringud viitavad, et peamised koerte sugupuud hakkasid \u00fcksteisest lahknema varem ehk umbes 20\u00a0000 aasta eest.<\/p>\n

K\u00fcsimusele on samas keeruline vastata, sest nii vanu koerakivistisi leitakse haruharva ja need v\u00e4hesedki leiud kipuvad olema ebat\u00e4ielikud. Allowen Evini ja Carly Ameeni uuringus anal\u00fc\u00fcsitud 17 pleistotseeni-aegsest koljust ei viidanud \u00fckski nende kodustamisele.<\/p>\n

Germonpr\u00e9 oletab, et ilmselt meenutasid varajaste koerte koljud paljuski hundi oma. Seega v\u00f5iksid k\u00f5ige esimesi koeri otsivad teadlased Evini s\u00f5nul uudistada koljude juures muidki ise\u00e4raseid jooni, n\u00e4ites alumise l\u00f5ualuu kuju v\u00f5i katkistest j\u00e4\u00e4nustest eraldatud DNA-d.<\/p>\n

M\u00f5lemad<\/a> uuringud ilmusid ajakirjas Science<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sageli arvatakse, et koerat\u00f5ugude aretus sai hoo sisse alles viktoriaanlikul 19. sajandil. N\u00fc\u00fcd osutavad muistsete kivististe ja vanade…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42248,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21097,21,21098,549,21099,15543,21100,28,29,2940,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-42247","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-arheoloogia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-fossiil","19":"tag-headlines","20":"tag-kivistised","21":"tag-koer","22":"tag-koera-kodustamine","23":"tag-koerad","24":"tag-koljud","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-luud","28":"tag-maailm","29":"tag-news","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115547677902759530","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42247","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42247"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42247\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42248"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42247"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42247"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42247"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}