{"id":42256,"date":"2025-11-14T11:08:09","date_gmt":"2025-11-14T11:08:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42256\/"},"modified":"2025-11-14T11:08:09","modified_gmt":"2025-11-14T11:08:09","slug":"metsavend-ruuben-lambur-sai-malestusskulptuur-pingi-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42256\/","title":{"rendered":"Metsavend Ruuben Lambur sai m\u00e4lestusskulptuur-pingi | Eesti"},"content":{"rendered":"

L\u00e4\u00e4ne-Virumaal S\u00f5merul avati m\u00e4lestusskulptuur vabadusv\u00f5itlejale ja metsavennale Ruuben Lamburile.<\/p>\n

Pingil istuva metsavenna Ruuben Lamburi skulptuur paigaldati Rakvere vallas asuva S\u00f5meru keskushoone ette.<\/p>\n

“Ruuben oli koos oma abikaasa Leidaga v\u00e4ga sagedane k\u00fclaline siin majas \u00fcritustel, igal esmasp\u00e4eval olid siin eakate kokkusaamised ja alati olid nad kohal. Kontsertidel ja ka tantsupidudel, nad olid l\u00f5puni ka tantsijad inimesed. Selles suhtes r\u00f5hutan, et inimesed, olge positiivsed ja palju optimistlikumad, siis me elame palju kauem ja palju r\u00f5\u00f5msamalt,” \u00fctles skulptuuri p\u00fcstitamise eestvedaja Peep Vassiljev.<\/p>\n

Skulptor Aivar Simsoni s\u00f5nul oli k\u00f5ige keerulisem teha pealage ja prille.<\/p>\n

“Minule kui skulptorile meeldis see, mida ka p\u00e4rast t\u00fctred \u00fctlesid ja mida ma piltidelt n\u00e4gin, et kui tal s\u00f5nad otsa said, siis ta v\u00f5ttis k\u00e4ed appi, ja k\u00e4tega on v\u00e4ga hea emotsioone edasi anda,” s\u00f5nas Simson.<\/p>\n

Ruuben Lamburi t\u00fctar Meret Oja j\u00e4i kunstiteosega rahule.<\/p>\n

“Ei saa ju arvata, et \u00fcks pronksist kuju on t\u00e4pselt inimese moodi, aga teatud nurkade all on ta v\u00e4ga-v\u00e4ga isa. Simson on tabanud just sellise liikuvuse, et ta hakkaks nagu kohe-kohe midagi \u00fctlema, hoides lauset \u00f6eldes oma k\u00e4tt. Minu meelest on k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti \u00f5nnestunud,” s\u00f5nas p\u00e4evakangelase t\u00fctar.<\/p>\n

Skulptuuri avamisega t\u00e4histati eelmise aasta kevadel meie seast lahkunud Ruuben Lamburi 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva.<\/p>\n

Ruuben Lambur oli Gulagis 18 aastat<\/p>\n

Ruuben Lambur s\u00fcndis J\u00e4rvakandis 13. novembril 1925. aastal. Kaua aega peeti Lamburi s\u00fcnnip\u00e4eva 13. m\u00e4rtsil, miks, seda ei osanud mees 2023. aastal “Ringvaatele”<\/a> \u00f6elda. Virumaa Teatajast<\/a> on 2020. aastal l\u00e4bi k\u00e4inud versioon, et noorukile raskemat karistust soovinud j\u00f5ustruktuurid olid teda vanemaks tehes m\u00e4rkinud dokumentidesse lisaks valele aastale ka vale kuup\u00e4eva.<\/p>\n

1932. aastal kolis nende pere praeguse Alutaguse valla territooriumil asuvasse Peresaare asundustalude k\u00fclla.<\/p>\n

1941. aastal pages ta n\u00f5ukogude mobilisatsiooni eest metsa. Ta liitus Eesti Leegioniga, kuid sai vigastada ja j\u00e4i v\u00e4eosast maha ning siis algas tema teine metsavenna eluperiood, mis kestis aastatel 1944-1947. Vangi langedes saadeti ta Gulagi vangilaagrisse, kus ta vabanes 1965. aastal.<\/p>\n

<\/p>\n

Ruuben Lambur avaldas oma seiklusrikka eluloo keerulisemast osast m\u00e4lestused 2016. aastal ilmunud raamatust “Alutaguse saaga”, millest tehti 2021. aastal kordustr\u00fckk.<\/p>\n

Mehe m\u00f5tted on talletatud ka Pamela Marani viis aastat tagasi ilmunud raamatus “Eesti vanaisade lood ja salatarkused”.<\/p>\n

Ruuben Lambur lahkus meie seast 2024. aasta kevadel ja ta on maetud T\u00f5rma kalmistule, kuhu eelmisel s\u00fcgisel p\u00fcstitati metsavenna m\u00e4lestuskivi.<\/p>\n

Raamatu “Alutaguse saaga” p\u00f5hjal t\u00f5i lavastaja ja dramaturg Arlet Palmiste Piibe teatris lavale muusikalise dokumentaaldraama “Viimane metsavend”, kus Ruuben Kaalepi rollis astus \u00fcles Raivo E. Tamm, kes esines ka m\u00e4lestuspingi avamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00e4\u00e4ne-Virumaal S\u00f5merul avati m\u00e4lestusskulptuur vabadusv\u00f5itlejale ja metsavennale Ruuben Lamburile. Pingil istuva metsavenna Ruuben Lamburi skulptuur paigaldati Rakvere vallas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42257,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[227,225,226,71,228,37,33,35,173,34,36,229,230,140,999,20,1084],"class_list":{"0":"post-42256","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arts","9":"tag-arts-and-design","10":"tag-artsdesign","11":"tag-arvamus","12":"tag-design","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-entertainment","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-kunst-ja-kujundus","20":"tag-kunstkujundus","21":"tag-meelelahutus","22":"tag-poliitika","23":"tag-uudised","24":"tag-valismaa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115547740826274953","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42256","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42256"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42256\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42257"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42256"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42256"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42256"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}