{"id":42290,"date":"2025-11-14T11:51:10","date_gmt":"2025-11-14T11:51:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42290\/"},"modified":"2025-11-14T11:51:10","modified_gmt":"2025-11-14T11:51:10","slug":"poff-i-paevik-nadalavahetuseks-verine-hispaania-multikas-ja-mcavoy-lavastajadebuut-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42290\/","title":{"rendered":"P\u00d6FF-i p\u00e4evik | N\u00e4dalavahetuseks verine Hispaania multikas ja McAvoy lavastajadeb\u00fc\u00fct | Film"},"content":{"rendered":"

“California skeemitamine”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: James McAvoy<\/p>\n

Kui m\u00f5tleme m\u00f5ne aasta p\u00e4rast tagasi 2025. aasta Pimedate \u00d6\u00f6de filmifestivalile, siis muidugi oli ka filme, mis v\u00f5ib-olla ajusid ragistades l\u00f5puks meenuvad, aga m\u00e4rks\u00f5na on ikkagi “kuulsad inimesed Eestis”. Nii pragmaatiliselt kui see ka ei k\u00f5la, siis on see v\u00e4hemalt meie auditooriumi silmis ikkagi P\u00d6FF-i legitimiseerimise seisukohalt \u00e4\u00e4rmiselt oluline m\u00e4rk. Rahvas l\u00e4ks James McAvoy’d n\u00e4hes ka pisut p\u00f6\u00f6raseks, kiljuti ja itsitati, kuid \u00f5nneks v\u00f5ime selle staaripaiste asemel hiljem meenutada ikkagi ka filmi, millega \u0161oti \u00fcks tuntumaid n\u00e4itlejaid siia j\u00f5udis.<\/p>\n

McAvoy lavastajadeb\u00fc\u00fcdist “California skeemitamine” r\u00e4\u00e4kides ei saa kahjuks ei saa \u00fcle ega \u00fcmber “Kneecapist”, mis mullu ka P\u00d6FF-il linastus, sest oma mudeli poolest on need linateosed justkui vennad v\u00f5i siis v\u00e4hemalt kauged sugulased. Iiri kuttide asemel n\u00e4eme n\u00fc\u00fcd kaht \u0161oti s\u00f5pra, kes soovivad v\u00e4ga r\u00e4ppida, aga keegi ei taha neid v\u00e4ga kuulda v\u00f5tta. M\u00f5eldud-tehtud, tuleb siis valetada end ameeriklaseks ning jalg v\u00e4gisi muusikat\u00f6\u00f6stuse uksevahele suruda. Klassikaline muinasjutt, mida on erinevate artistide ja b\u00e4ndide kaudu kinolinal tuhat korda lahti r\u00e4\u00e4gitud, McAvoy’d aga ei huvita \u00f5nneks mitte niiv\u00f5rd lugu ise, vaid ta fookus on hoopis karismaatilistel ning s\u00fcdamlikel tegelastel, kellele on lihtne kaasa elada.<\/p>\n

“California skeemitamine” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“California skeemitamist” kannabki omalaadne soojus, sest ka k\u00f5igi raskuste kiuste on see ikkagi \u00fcdini inimlik \u00fcleskasvamise lugu, kus kellelegi ei anta hinnanguid, pole halbu ega h\u00e4id tegelasi. V\u00f5i siiski, \u00e4kki ikkagi James McAvoy kehastatud plaadifirma boss on filmi ainus villain? Eks tal oli seda ka lihtne teha, iseennast v\u00f5id \u00fclej\u00e4\u00e4nud headusele tasakaalustava j\u00f5una lavastada ka pisut kurjemaks, kuid \u00fcldpildis on tegu ikkagi positiivsuse plahvatusega.<\/p>\n

Kui P\u00d6FF-ile ei j\u00f5ua, siis tuleb p\u00e4rast ka levisse, mis on samuti v\u00e4ga hea m\u00e4rk, kuna \u00fcldjuhul n\u00e4eme meie kinodes ikkagi vaid superstaaride muusikafilme, v\u00e4iksemad ja nurgatagusemad asjad enamasti siinsetesse saalidesse enamasti ei j\u00f5ua.<\/p>\n

“California skeemitamine” linastub 15. novembril kell 19.00 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Musirull”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Dusty Mancinelli, Madeleine Sims-Fewer<\/p>\n

Hoolde- ja vanadekodud on veidi hirmsad paigad, eksole? Me ei taha seda endale enamasti tunnistada, aga viimasel ajal oleme n\u00e4inud mitmeid \u00f5udusfilme, mis ei h\u00e4beneda seda teemat lauale t\u00f5sta ja p\u00f5neva nurga alt lahti muukida. Mullu n\u00e4gime P\u00d6FF-il re\u017eiss\u00f6\u00f6r James Ashcroftli \u00f5\u00f5vafilmi “Jenny Peni k\u00e4sul”, kus vaimust vaevatud John Lithgow painas teisi vanadekodus elavad inimesi, “Musirullis” rullub \u00fches v\u00e4ikeses hooldushaiglas, kus ravitakse eksperimentsete vahenditega ajukahjustusega patsiente, lahti salap\u00e4rane, kohati isegi ps\u00fchhedeelne m\u00fcsteerium.<\/p>\n

Kontseptuaalselt sobiks “Musirull” tegelikult h\u00e4sti ka vision\u00e4\u00e4rliku ulmesarja “Black Mirror” egiidi alla, kuid on parem, kui l\u00e4hete filmile peale puhta lehena ja ei hakka k\u00fcsima, miks t\u00e4pselt. Igasugu vastused tulevad “Musirullile” ainult kahjuks ning see on paraku ka filmi enda suurim miinus: suurema osa ekraaniajast j\u00e4etakse vaataja t\u00e4ielikult pimedusse ning liigutakse parimate ps\u00fchholoogiliste trillerite j\u00e4lgedes. Noh, ma ei tea, kujutage n\u00e4iteks ette mikroskaalal “Shutter Islandit”. Avatakse uusi uksi, aga nende tagant vaatab vastu veel viis j\u00e4rgmist ust, ja nii edasi, ja nii edasi. Langeme s\u00fcgavamale saladuste v\u00f5rku, aga selles segaduses on tegelikult v\u00e4ga m\u00f5nus sipelda.<\/p>\n

“Musirull” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

\u00dchel hetkel aga hakkas tegijatele tunduma: n\u00fc\u00fcd aitab, oleme saalisolijaid piisavalt kaua piinanud, teeme korraga k\u00f5ik uksed lahti! Ja et sellest veel ei piisaks, r\u00e4\u00e4gime neile idioodi kombel asjad veel viis korda \u00fcle, et nad ikka k\u00f5igest kindlasti aru saaksid. Ka suur p\u00f6\u00f6re, mille poole on tasapisi liigutud, m\u00f5jub t\u00e4nu sellele kuidagi… lahjendatuna. Ma ei v\u00e4ida, et see h\u00fcpotees, mida “Musirull” esitab, ei oleks k\u00f6itev, lihtsalt tegijad pole siin suutnud oma keskse idee t\u00e4it potentsiaali realiseerida.<\/p>\n

Kui aga hinnata “Musirulli” taas kommerts-\u017eanrifilmi kontekstis, on tegemist kordades tuumakama materjaliga kui see, mida n\u00e4eme enamikes kassahitt-k\u00f5hedikes. Ja kellele ei meeldiks Jason Isaacs? Juba ainult tema, k\u00fcll oodatust v\u00e4iksema rolli p\u00e4rast tasub kinno minna. Ning \u00f5udusn\u00e4ljastele vaatajatele ka puhtalt silmaringi laiendamise seisukohalt kohustuslik vaatamine.<\/p>\n

“Musirull” linastub 16. novembril kell 21.30 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Lase p\u00e4ike s\u00e4rama”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Jamie Adams<\/p>\n

T\u00e4navuse festivali k\u00f5ige segadusttekitavam film. \u00dchelt poolt peame olema \u00f5nnelikud, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jamie Adams oma uue impro-linalooga Eestisse j\u00f5udis, sest ta v\u00f5ttis siia kaasa oma hea s\u00f5bra Simon Peggi, kellega oli v\u00f5imalik ka publikul kohtuda. Aga kas “Lase p\u00e4ike s\u00e4rama” on ikkagi p\u00e4riselt \u00fcldse film? V\u00e4hemalt esmapilgul selline mulje meile j\u00e4\u00e4b. Paarike l\u00e4heb maalilisse m\u00f5isa, kus mees plaanib pildistada \u00fcles oma t\u00fcdruks\u00f5bra uue albumi kaanepildi. Paraku aga selgub, et samas majas peatub selle hetkel ka mehe iidol, James McAvoy kehastatud fotograaf. Id\u00fcll on hetkega murtud ja hakkab lahti m\u00e4ng v\u00f5imu- ja suhted\u00fcnaamikatega.<\/p>\n

On raske m\u00f6\u00f6da vaadata klassiku “Kes kardab Virginia Woolfi?” motiividest ning kuigi m\u00f5nel \u00fcksikul hetkel s\u00e4hvatab minutiks-paariks isegi midagi t\u00e4isverelise ps\u00fchholoogilise draama sarnast, siis huvitab Jamie Adamsit rohkem ikkagi irreaalsus ja ps\u00fchhedeelia, aja ja ruumi sulamine mingiks ilulevaks tombiks, mis meenutab rohkem m\u00f5ne suure moemaja turunduskampaaniat kui l\u00f5puni viimistletud linateost, mida inimesed kinosaalis vaatama peavad. R\u00f5hk just s\u00f5napaaril “l\u00f5puni viimistletud”, sest korduvalt hakkasin isegi m\u00f5tlema, et \u00e4kki pandi kogemata k\u00e4ima poolik montaa\u017eirida, sest seda materjali on kokku l\u00f5igatud ikka \u00fcksk\u00f5ikse free jazz mentaliteediga. Halvas m\u00f5ttes, kahjuks.<\/p>\n

“Lase p\u00e4ike s\u00e4rama” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Aga \u00f5nneks on seal filmis James McAvoy, kes suuresti t\u00e4nu M. Night Shyamalani “Splitile” on t\u00e4naseks tuntud enim kui \u00e4\u00e4rmuslik veiderdaja ning selleks on tal ka sel korral k\u00f5vasti ruumi. Koolikiusaja toksilisusest v\u00f5ib ta hetk hiljem hakata lohutamatult nutma, aga siis j\u00e4rgmisel momendil l\u00fclitada end tagasi stoiliseks kunstnikuks. K\u00f5ik karakterid j\u00e4\u00e4vad saladuseks, see tubateater tegeleb rohkem mingite mustrite ja koreograafiliste eksperimentidega kui p\u00e4riselt s\u00fcgavusega, aga McAvoy m\u00e4ngu on sellele vaatamata l\u00f5bus vaadata.<\/p>\n

N\u00e4dala p\u00e4rast ma seda filmi enam ei m\u00e4leta, aga tundub, et Jamie Adams tulistab peagi veel ridamisi samalaadseid filme: tal on t\u00f6\u00f6s juba j\u00e4rgmine improfilm, kus astub \u00fcks Simon Peggi k\u00f5rval ka n\u00e4iteks Quentin Tarantino. Jumal t\u00e4natud, et tal on m\u00f5ned kuulsad ja andekad s\u00f5brad, sest ilma nendeta poleks ilmselt \u00fchtki m\u00f5juvat p\u00f5hjust neile filmidele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n

“Lase p\u00e4ike s\u00e4rama” linastub 15. novembril kell 16.45 Apollo Kino Tartus ja 17. novembril kell 21.15 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Decorado”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Alberto V\u00e1zquez<\/p>\n

Kui kaks aastat tagasi H\u00d5FF-il esmakordselt Hispaania animalavastaja Alberto V\u00e1zqueziga kokku puutusin, siis oli see t\u00e4iesti ootamatut r\u00e4nnak tagasi lapsep\u00f5lve. Tema t\u00e4ispikk film “\u00dckssarvikute s\u00f5da” oli otsekui laiendus kunagisele hitt-veebisarjale “Happy Tree Friends”, kus segati h\u00e4bitult kokku splatter ja Looney Toones, V\u00e1zquez tegi sama asja lihtsalt t\u00e4ispikas filmi raames ning \u00fcritas samal ajal ka suuremat lugu r\u00e4\u00e4kida. Ei saa \u00f6elda, et tema provokatiivne segu h\u00fcperv\u00e4givallast ja s\u00f5jafilmi kli\u0161eedest oleks n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga s\u00fcgavalt l\u00f5iganud ja ajju pitseri vajutanud, aga l\u00f5bus trash-meelelahutus oli see kahtlemata.<\/p>\n

Uues filmis “Decorado” on trollimist v\u00e4hem, aga need klotsid, millest tervik kokku tuleb, on laias laastus ikka samad: on hulk loomtegelasi, suuresti hiired, kes siis satuvad \u00fcha veidramatesse ja grotesksematesse olukordadesse. Nojah, kui me r\u00e4\u00e4gime hiirtest, siis l\u00e4heb muidugi m\u00f5te kohe Miki Hiire ja laiemalt Disney-universumi peale ning selle ideega m\u00e4ngib V\u00e1zquez siin m\u00f5nuga, asetades nummi-esteetika terava, isegi d\u00fcstoopse kapitalismikriitika konteksti. Ja l\u00f5puks meenutab see veel veidral kombel ka “Truman show’d”.<\/p>\n

“Decorado” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Jah, ilma n\u00e4gemata ongi v\u00f5imatu aru saada, kuidas see k\u00f5ik kokku sobib. \u00d5igemini v\u00e4ga h\u00e4sti ei sobigi, sest sarnaselt “\u00dckssarvikute s\u00f5jale” on ka “Decorado” suurim probleem stsenaariumis. V\u00e1zquez peaks j\u00e4rgmisel korral endale palkama toimetaja, kes talle ka vastu julgeb hakata, sest praegusel hetkel on ta surunud pooleteise tunni sisse k\u00f5ik need mitusada idees\u00e4hvatust, mis tal peast l\u00e4bi k\u00e4isid, enamik neist l\u00f5huvad aga lihtsalt filmi r\u00fctmi ning ei kanna endas mingit muud kaalu kui lihtsalt m\u00f5ni \u00fcksik saalist k\u00f5lav naerupahvak.<\/p>\n

K\u00f5ige enam aga meeldib Alberto V\u00e1zquezile ilmselt m\u00f5te sellest, kuidas tema filme satuvad vaatama pahaaimamatud vanemad oma lastega. Olen kommenteeriumist n\u00e4inud, et seda on juba juhtunud ka P\u00d6FF-il, seega igaks juhuks mainin: filmis lendab verd, tehakse narkootikume ja tegeletakse veel tuhande muu pahega, mida te ei taha oma v\u00f5sukesele n\u00e4idata. Jah, v\u00f5ite \u00fcksinda t\u00e4iskasvanuna multikat vaatama minna, nii uskumatu kui see ka pole.<\/p>\n

“Decorado” linastub 15. novembril kell 13.15 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Koidu eel”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Patrik Syversen<\/p>\n

Kui “Decorado” v\u00f5ib kogemata meelitada kinosaali lapsi ja j\u00e4rgmisel hetkel ilma hoiatamata oma nunnudel hiirtel pea otsast rebida, siis m\u00f5nes m\u00f5ttes trikitab ka norra lavastaja Patrik Syversen samamoodi oma vaatajat. Esmapilgul v\u00f5ib “Koidu eel” tunduda kui \u00f5dus p\u00f5hjamaine karakteridraama, mis potsatab mugavalt Ingmar Bergmani sisseaetud vakku ning on seel\u00e4bi paljude kinof\u00e4nnide jaoks kindla peale minek. Julgen samas aga arvata, et need, kellele istuvad bergmanilikud kammerfilmid, ei ole seejuures suured slasher’ite austajad, Syversen aga \u00fcritab just need kaks, \u00fcksteist m\u00f5neti isegi v\u00e4listavat ideed kokku sulatada.<\/p>\n

Tulemus on igati \u00f5nnestunud, sest “Koidu eel” ei proovida tegelikult kumbagi neist vastandlikest pooltest kopeerida v\u00f5i j\u00e4rgi teha, pigem on siin nii p\u00f5hjamaine arthouse kui ka \u00f5udusklassika dekonstrueeritud ja pandud uuesti kokku mingi t\u00e4iesti erin\u00e4oline h\u00fcbriid. Hetkiti v\u00f5ib see m\u00f5juda rohkem eksperimendi kui t\u00e4isverelise filmina, kuid julgus katkestada on niiv\u00f5rd nakatav, et v\u00f5in m\u00f5ningad konarused ja augud stsenaariumis andeks anda. V\u00f5ti on aga tegelastes ja nende omavahelistes keerukates suhetes, mida Syversen kirurgilise t\u00e4psusega kui lootusetult s\u00f5lme l\u00e4inud l\u00f5ngakera lahti rullima hakkab, ja sellega saab ta ootamatult graatsiliselt hakkama.<\/p>\n

“Koidu eel” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“Koidu eel” on ka taas n\u00e4ide sellest, miks meil on vaja filmifestivale: selliste v\u00e4ikeste \u017eanrifilmideni ei ole v\u00f5imalik ilma t\u00e4pse silmaga programmikoostajate lihtsalt j\u00f5uda. Ma usun, et suurtele rahvusvahelistele virtuaalplatvormidele see film kunagi ei j\u00f5uagi ning j\u00e4\u00e4ks ilma festivalideta maiuspalaks, mida saab vaid Norra publik nautida. Aga meil on selliseid filme vaja inimestele n\u00e4idata, sest ainult t\u00e4nu sellistele sirge seljaga ja isikup\u00e4rastele \u00f5uduskatsetustele hakkavad ka skeptilisemad vaatajad l\u00f5puks uskuma, et horror ei pea alati t\u00e4hendama suvalist veristamist v\u00f5i nurga tagant n\u00e4kku kargavat kolli.<\/p>\n

“Koidu eel” linastub 14. novembril kell 22.00 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Isa”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Tereza Nvotov\u00e1<\/p>\n

Kuidas r\u00e4\u00e4kida filmist, mille kohta ei tohiks tegelikult mitte midagi ette \u00f6elda? Ma \u00fcritan s\u00f5nu seada nii, et kui te pole sellest Veneetsia filmifestivalil esilnastunud Slovakkia t\u00e4navusest v\u00f5\u00f5rkeelse Oscari kandidaadist midagi kuulnud, j\u00e4\u00e4ksitegi suuresti teadmatusse. Kui \u00fcritada kuidagi illustreerida, siis esimesed k\u00fcmmekond minutit n\u00e4eme \u00fche k\u00f5rgema keskklassi perekonna m\u00f5nusat hommikust sahmimist: isa tuleb jooksmast, ema paneb last riidesse ning arutatakse, kes t\u00e4pselt sel p\u00e4eval pere k\u00f5ige pisema lasteaeda viib. Kuniks aga tuleb l\u00e4mmatav hiidlaine, mis k\u00f5ik varasema enda alla matab.<\/p>\n

Ei, see pole katastroofifilm Slovakkiat r\u00fcndavast tsunaamist \u2013 neil pole merepiirigi! \u2013, vaid \u0161okeeriv draama, kus esmapilgul on h\u00e4sti lihtne n\u00e4puga n\u00e4idata ning s\u00fc\u00fcdlast otsida, kuid mida edasi, seda enam hakkama n\u00e4gema, kuiv\u00f5rd keeruline, eluline ning h\u00e4irivalt t\u00f5en\u00e4oline situatsioon see tegelikult on. Vabandan juba ette k\u00f5igi ees, kelle jaoks see liiga palju midagi reedab, aga teatava v\u00f5tme selle filmi keskse trag\u00f6\u00f6dia m\u00f5istmiseks annab M. Night Shyamalani telesari “Servant”, rohkem ei \u00fctle midagi! Kui saite aru ja teate, siis olge valmis.<\/p>\n

“Isa” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Tereza Nvotov\u00e1 film aga murdub t\u00e4nu katal\u00fcsaatorina m\u00f5juvale s\u00fcndmusele kaheks, ning nende poolte vahel tekib m\u00f5neti sisuline konflikt. Kui esimene pool linateosest on stsenaarselt \u00fclit\u00e4pne ning ka visuaalselt grammi t\u00e4psusega v\u00e4lja arvestatud, siis l\u00f5pule l\u00e4henedes hakkab sisu ja vormi vaheline tasakaal paigast \u00e4ra minema. Hingehaavad ei n\u00e4ita paranemise m\u00e4rke ja selle asemel, et seinu ka vaataja \u00fcmber ebamugavalt \u00fcha rohkem koomale t\u00f5mmata, hakkab operaator piruette viskama ning kaameraga eri moel trikitama, \u00fcritades muidu kahe jalaga maa peal olevale draamale mingit lisam\u00f5\u00f5det juurde anda. Aga milleks?<\/p>\n

M\u00f5neti v\u00e4hendab Nvotov\u00e1 sellega ka oma filmi m\u00f5ju, kuid mis sellele vaatamata t\u00f5stab Slovakkia filmi Euroopa tippude hulka. “Isa” v\u00f5iks olla eeskujuks ka paljudele teistele, kuidas on v\u00f5imalik trilleri vahendeid kasutades r\u00e4\u00e4kida t\u00f5sielulisest teemast, mida enamasti keegi jutuks v\u00f5tta ei taha. \u00a0<\/p>\n

“Isa” linastub 15. novembril kell 17.30 kinos S\u00f5prus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“California skeemitamine”Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: James McAvoy Kui m\u00f5tleme m\u00f5ne aasta p\u00e4rast tagasi 2025. aasta Pimedate \u00d6\u00f6de filmifestivalile, siis muidugi oli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42291,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[21115,19259,240,21111,21112,37,33,35,173,34,36,17363,16360,21109,21107,241,21114,21113,140,21110,21108,6619,2870,18820,21116],"class_list":{"0":"post-42290","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-alberto-vazquez","9":"tag-california-skeemitamine","10":"tag-celebrities","11":"tag-decorado","12":"tag-dusty-mancinelli","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-entertainment","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-isa","20":"tag-james-mcavoy","21":"tag-jamie-adams","22":"tag-koidu-eel","23":"tag-kuulsused","24":"tag-lase-paike-sarama","25":"tag-madeleine-sims-fewer","26":"tag-meelelahutus","27":"tag-musirull","28":"tag-patrik-syversen","29":"tag-pimedate-oode-filmifestival","30":"tag-poff","31":"tag-poff-i-paevik","32":"tag-tereza-nvotova"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115547909996595200","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42290","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42290"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42290\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42291"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42290"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42290"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42290"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}