{"id":42395,"date":"2025-11-14T14:11:09","date_gmt":"2025-11-14T14:11:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42395\/"},"modified":"2025-11-14T14:11:09","modified_gmt":"2025-11-14T14:11:09","slug":"oliver-laas-ti-solk-ja-surnud-internet-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42395\/","title":{"rendered":"Oliver Laas: TI-solk ja surnud internet | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>TI-solki toodetakse majandusliku ja omakasu p\u00e4rast. Teadlasi ajendab selleks avaldamissurve, sest nende karj\u00e4\u00e4r s\u00f5ltub avaldatud artiklite ning tsiteerimiste arvust, m\u00e4rgib Oliver Laas Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n<p>Kuuldused interneti surmast hakkasid<a href=\"https:\/\/forum.agoraroad.com\/index.php?threads\/dead-internet-theory-most-of-the-internet-is-fake.3011\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> foorumites<\/a> levima 2021. aastal v\u00f5i veidi varem. Surma p\u00f5hjuseks olevat kasutajate asendumine bottidega, mis nende asemel postitavad, kommenteerivad ja jagavad. Muutus olevat juhtunud millalgi 2016. ning 2017. aasta<a href=\"https:\/\/www.theguardian.com\/technology\/2024\/apr\/30\/techscape-artificial-intelligence-bots-dead-internet-theory\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> vahel<\/a>.<\/p>\n<p>Selle<a href=\"https:\/\/www.fastcompany.com\/91092650\/dead-internet-theory-true-tiktok-ai-influencers\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> vanden\u00f5uteooria<\/a> kohaselt on interneti surmas s\u00fc\u00fcdi riigid ja suurkorporatsioonid. Nende eesm\u00e4rk? Elanikkonna kontrollimine v\u00f5i midagi sellist.<\/p>\n<p>Peale ajakirjandusse ning akadeemiasse levimist on vanden\u00f5uteooriast saanud kokkuv\u00f5te sellest, kuidas internet 21. sajandi teisel k\u00fcmnendil kasutajatele \u00fcha enam paistab.<\/p>\n<p>Mulje esimeseks p\u00f5hjuseks on kasvav bottide hulk. Praeguseks tekitavad nad hinnanguliselt ligi poole kogu internetiliiklusest. Kasutajate jaoks avaldub see p\u00e4ev-p\u00e4evalt sagenevas kahtluses, et j\u00e4rjekordne silma hakanud postitaja ei ole tegelikult inimene.<\/p>\n<p>Teiseks p\u00f5hjuseks on TI-solk (AI slop), generatiivse tehisintellektiga suurtes kogustes toodetud, madalakvaliteediline, banaalne ja kit\u0161 sisu. Tuntud n\u00e4iteks on eri platvormidel ringlevad s\u00fcrrealistlikud klipid ning pildid nagu 2024. aastal Facebookis levinud &#8220;<a href=\"https:\/\/web.archive.org\/web\/20240508083136\/https:\/www.nbcnews.com\/tech\/tech-news\/facebook-users-say-amen-bizarre-ai-generated-images-jesus-rcna143965\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">krevett-Jeesus<\/a>&#8221; (Shrimp Jesus).<\/p>\n<p>TI-solk ei piirdu piltide ega sotsiaalmeediaga. Seda v\u00f5ib kohata<a href=\"https:\/\/aibusiness.com\/responsible-ai\/the-ai-generated-books-phenomenon-is-getting-worse\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> e-raamatutes<\/a>,<a href=\"https:\/\/web.archive.org\/web\/20230927220227\/https:\/www.newsguardtech.com\/special-reports\/ai-tracking-center\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> meedias<\/a>,<a href=\"https:\/\/www.bbc.co.uk\/news\/articles\/cp8mjnn7eqno\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> muusika<\/a> voogedastusplatvormidel,<a href=\"https:\/\/www.raconteur.net\/technology\/ai-slop-flops-2025-oped\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> reklaamides<\/a>,<a href=\"https:\/\/kotaku.com\/black-ops-6-ai-calling-card-loading-screen-blops-6-cod-1851766313\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> videom\u00e4ngudes<\/a> ning isegi<a href=\"https:\/\/arstechnica.com\/science\/2024\/02\/scientists-aghast-at-bizarre-ai-rat-with-huge-genitals-in-peer-reviewed-article\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> teaduses<\/a>.<\/p>\n<p>TI-solki toodetakse majandusliku ja omakasu p\u00e4rast. Teadlasi ajendab selleks avaldamissurve, sest nende karj\u00e4\u00e4r s\u00f5ltub avaldatud artiklite ning tsiteerimiste arvust.<\/p>\n<p>&#8220;Publikut ning vaatamisi v\u00f5i kuulamisi aitavad kasvatada viraalsed postitused, mille tagaajamiseks postitavad kontod igap\u00e4evaselt suurel hulgal TI-solki.&#8221;<\/p>\n<p>Nii sotsiaalmeedias solkijaid kui ka generatiivse TI arendajaid motiveerib<a href=\"https:\/\/www.404media.co\/where-facebooks-ai-slop-comes-from\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> raha<\/a>. Facebook, Tiktok ja teised platvormid maksavad suure publikuga kontode omanikele teatud protsendi reklaamituludest. Publikut ning vaatamisi v\u00f5i kuulamisi aitavad kasvatada viraalsed postitused, mille tagaajamiseks postitavad kontod igap\u00e4evaselt suurel hulgal TI-solki. Euroopa m\u00f5istes tagasihoidlikud summad on arvestatav sissetulek Hiinas, Indias ning Vietnamis, kus paljud neist kontodest<a href=\"https:\/\/theconversation.com\/side-job-self-employed-high-paid-behind-the-ai-slop-flooding-tiktok-and-facebook-237638\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> asuvad<\/a>.<\/p>\n<p>2013. aastaks moodustasid poole Youtube&#8217;i v\u00f5rguliiklusest inimestena esinevad botid ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud poole<a href=\"https:\/\/www.nytimes.com\/interactive\/2018\/08\/11\/technology\/youtube-fake-view-sellers.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> inimesed<\/a>. Youtube&#8217;i insenerid pelgasid, et nende automaatsed turvas\u00fcsteemid &#8220;p\u00f6\u00f6ravad \u00fcmber&#8221; ning hakkavad bottide k\u00e4itumist normiks ja inimeste k\u00e4itumist pettuseks pidama. Nad nimetasid seda olukorda, mida ei juhtunud, &#8220;inversiooniks&#8221;.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1007\/s00146-025-02265-2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">David Berry<\/a> t\u00e4histab sama s\u00f5naga generatiivse TI p\u00f5hjustatud muutust kultuurit\u00f6\u00f6stuses. Inimestele esteetilise elamuse pakkumise asemel loovad botid sisu libakontode taga olevatele teistele bottidele, et nende omanikele voogedastusplatvormidel kuulamiste v\u00f5i vaatamiste pealt v\u00f5imalikult palju kasumit teenida.<\/p>\n<p>Hinnanguliselt moodustasid sellised automatiseeritud tootmise ja tarbimise ts\u00fcklid 2021. aastal k\u00fcmme protsenti k\u00f5igist Spotify<a href=\"https:\/\/www.digitalmusicnews.com\/2023\/09\/11\/are-10-percent-of-spotify-streams-really-fake\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> voogudest<\/a>. Inimestest koosnev publiku osa on selles protsessis kasumi teenimise seisukohalt sisuliselt k\u00f5rvalise t\u00e4htsusega.<\/p>\n<p>Algoritmide kureeritud sisust, bottidest ja solgist p\u00e4\u00e4seda soovivad kasutajad pagevad juba praegu v\u00e4iksematele platvormidele v\u00f5i suletud foorumitesse. Sealt paistab internet neile natukene nii, nagu see oli 1990. ning 2000. aastatel \u2013 fragmenteeritum, v\u00e4iksem ja detsentraliseeritum. \u00dclej\u00e4\u00e4nutes v\u00f5ib ajapikku s\u00fcveneda netisolipsism ehk tunne, et nad on ainsad inimesed pealtn\u00e4ha surnud internetis.<\/p>\n<p>K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0<a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/arhiiv\/uudispluss\/paevakommentaar\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n<p>ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609857993\/mailto:arvamus@err.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">arvamus@err.ee<\/a>. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"TI-solki toodetakse majandusliku ja omakasu p\u00e4rast. Teadlasi ajendab selleks avaldamissurve, sest nende karj\u00e4\u00e4r s\u00f5ltub avaldatud artiklite ning tsiteerimiste&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16255,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[21183,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8011,381,28,29,95,19,10203,25,397,6580,280,814,373,21184,328,23,24,22,20,30,2511,92,93,94,3025],"class_list":{"0":"post-42395","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ai-slop","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-infotehnoloogia","20":"tag-internet","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-oliver-laas","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-sotsiaalmeedia","28":"tag-spotify","29":"tag-teadus","30":"tag-tehisaru","31":"tag-tehisintellekt","32":"tag-ti-solk","33":"tag-tiktok","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised","39":"tag-vikerraadio","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews","43":"tag-youtube"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115548460585608066","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42395","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42395"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42395\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16255"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42395"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42395"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42395"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}