{"id":42423,"date":"2025-11-14T14:45:08","date_gmt":"2025-11-14T14:45:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42423\/"},"modified":"2025-11-14T14:45:08","modified_gmt":"2025-11-14T14:45:08","slug":"peep-kuld-riik-premeerib-raiskamist-ja-karistab-kokkuhoidu-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42423\/","title":{"rendered":"Peep Kuld: riik premeerib raiskamist ja karistab kokkuhoidu | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>K\u00e4esoleva aasta kevadel moodustati ettev\u00f5tjate n\u00f5ukogu, mille eesm\u00e4rk on leida kohti, kus v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat ja riigi ebaefektiivsust. See on vajalik ja tervitatav samm, kuid veelgi olulisem on leitud ebaefektiivsuste likvideerimine ja muudatuste elluviimine.<\/p>\n<p>\u00dckski raport ega t\u00f6\u00f6grupp ei muuda midagi, kui riigiaparaadi t\u00f6\u00f6tajad pole isiklikult ja rahaliselt motiveeritud efektiivsust ellu viima. Kui s\u00fcsteem tasustab kulutamist, mitte s\u00e4\u00e4stmist, j\u00e4\u00e4b iga algatus paratamatult paberile.<\/p>\n<p>Probleem ei ole poliitikutes, vaid s\u00fcsteemis<\/p>\n<p>Viimastel aastatel on k\u00f5ik peamised erakonnad lubanud muuta riigi juhtimise efektiivsemaks. Reformierakond r\u00e4\u00e4gib digiriigi lihtsusest ja b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamisest, Eesti 200 r\u00f5hutab juhtimisreformi vajadust, Isamaa k\u00f5neleb raiskamise l\u00f5petamisest ja vastutustundlikust riigirahandusest. Ka praegune valitsuskoalitsioon lubab &#8220;kulude kasvu pidurdada ja juhtimist kaasajastada&#8221;. Ometi ei v\u00e4hene ei ametnike arv ega ministeeriumide halduskulud.<\/p>\n<p>P\u00f5hjus on lihtne: poliitiline otsus \u00fcksi ei toimi, kui s\u00fcsteem motiveerib vastupidi. Kantsleril, osakondade ja ametite juhtidel on isiklik huvi hoida kulusid \u00fcleval, sest v\u00e4iksem kulu t\u00e4hendab v\u00e4iksemat eelarvet, v\u00e4iksemat m\u00f5ju ja v\u00e4iksemat meeskonda.<\/p>\n<p>Kes mille eest vastutab?<\/p>\n<p>Et m\u00f5ista, kust ebaefektiivsus tekib, tuleb eristada kahte tasandit:<\/p>\n<ul>\n<li>Teenusepakkujad \u2013 \u00f5petajad, arstid, politseinikud, p\u00e4\u00e4stjad \u2013, kes osutavad avalikku teenust.<\/li>\n<li>Administraatorid \u2013 ministeeriumid, ametid ja sihtasutused \u2013, kelle t\u00f6\u00f6 on neid teenuseid korraldada ja koordineerida.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Ebaefektiivsus ei peitu klassis, haiglas ega patrullautos, vaid just administreerimiskihis, mille kulud kasvavad ka siis, kui tegelik t\u00f6\u00f6maht v\u00e4heneb.<\/p>\n<p>Ministeeriumi eesm\u00e4rk ei ole \u00f5petada lapsi ega ravida inimesi, vaid pakkuda juhtimisteenust v\u00f5imalikult v\u00e4ikese kuluga maksumaksjale, kuid praegune s\u00fcsteem premeerib neid, kes kulutavad rohkem, mitte neid, kes kulutavad v\u00e4hem.<\/p>\n<p>Kui h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tad, v\u00f5etakse raha \u00e4ra<\/p>\n<p>Eestis kehtib absurdne reegel, et kui ministeerium teeb t\u00f6\u00f6 \u00e4ra v\u00e4iksema kuluga, v\u00e4hendatakse j\u00e4rgmisel aastal tema eelarvet. See t\u00e4hendab, et kantsler, kes teeb riigi jaoks k\u00f5ige \u00f5igemad otsused \u2013 v\u00e4hendab dubleerimist, digitaliseerib protsesse, k\u00e4rbib halduskoormust \u2013 kaotab j\u00e4rgmisel aastal m\u00f5ju ja ressursi.<\/p>\n<p>Tulemus on see, et k\u00f5ik p\u00fc\u00fcavad kulutada \u00e4ra iga euro, et eelarve p\u00fcsiks v\u00e4hemalt sama suur. Nii muutub ebaefektiivsuse l\u00e4bisurumine ministeeriumi eesm\u00e4rgiks.<\/p>\n<p>N\u00e4ited: t\u00f6\u00f6 v\u00e4heneb, haldus p\u00fcsib<\/p>\n<p>Haridusministeerium: koolide ja \u00f5pilaste arv on 20 aastaga v\u00e4henenud ligi kolmandiku v\u00f5rra, kuid ministeeriumi ja haridusasutuste halduskulud pole v\u00e4henenud. Aruandlus ja andmekogud on digitaliseeritud, ent b\u00fcrokraatia maht on sama.<\/p>\n<p>Politsei- ja piirivalveamet: kuritegevust on poole v\u00e4hem kui 15 aastat tagasi, kuid tugistruktuurid on sama suured. Juht ei tohi n\u00e4idata, et t\u00f6\u00f6 on v\u00e4henenud, kuna v\u00e4iksem t\u00f6\u00f6maht t\u00e4hendab v\u00e4iksemat eelarvet.<\/p>\n<p>Maksu- ja tolliamet: deklaratsioonid t\u00e4ituvad automaatselt, e-arved on standard, kuid iga uue IT-s\u00fcsteemi k\u00f5rvale tekib uus &#8220;koordineeriv&#8221; \u00fcksus. Masin teeb t\u00f6\u00f6 \u00e4ra, aga inimesed j\u00e4\u00e4vad alles, sest t\u00f6\u00f6 kadumine pole kellelegi kasulik.<\/p>\n<p>Omavalitsused: elanike arv v\u00e4heneb, ametnike arv kasvab. Lisanduvad kommunikatsiooni- ja arendusspetsialistid, kes haldavad teisi ametnikke. Eelarve s\u00e4ilitamine on muutunud eesm\u00e4rgiks omaette.<\/p>\n<p>Tulemustasud tasustavad vaikust, mitte tulemust<\/p>\n<p>Riigi tulemustasud p\u00f5hinevad endiselt subjektiivsetel hinnangutel laadis &#8220;silmapaistva t\u00f6\u00f6 eest.&#8221; Reaalsuses t\u00e4hendab see enamasti lojaalsust ja probleemide v\u00e4ltimist. Preemia ei s\u00f5ltu kulude v\u00e4henemisest, teenuse kvaliteedist ega \u00fchiskondlikust m\u00f5just. See on s\u00fcsteem, kus &#8220;tubli t\u00f6\u00f6taja&#8221; on see, kes ei k\u00fcsi liiga palju ja t\u00e4idab k\u00f5ik juhised. Tulemus on h\u00e4sti hoitud status quo, mitte tulemuslik riik.<\/p>\n<p>Lahendus: jagatud dividend ja objektiivne m\u00f5\u00f5dik<\/p>\n<p>Eestis tuleb muuta riigijuhtimise motivatsioonis\u00fcsteem radikaalselt ja fundamentaalselt. Tulemustasu ei tohi p\u00f5hineda hinnangul ega &#8220;silmapaistvusel&#8221;, vaid ainult rahalisel m\u00f5\u00f5dikul.<\/p>\n<p>Uus mudel:<\/p>\n<ol>\n<li>M\u00f5\u00f5dik: kas sama teenus osutati v\u00e4iksema kuluga kui eelmisel aastal.<\/li>\n<li>Kui jah, j\u00e4\u00e4b osa s\u00e4\u00e4stust (n\u00e4iteks 40 protsenti) asutuse k\u00e4sutusse.<\/li>\n<li>Seda raha saab kasutada boonusteks neile, kes tulemuseni j\u00f5udsid, v\u00f5i investeerida uutesse t\u00f5hususprojektidesse.<\/li>\n<li>Kui tulemust ei saavutata, ei maksta midagi, ei preemiat, ei &#8220;panuse&#8221; tasu.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Seda v\u00f5ib nimetada jagatud dividendiks, kus dividendiks on kokkuhoitud raha. Kantsler ja tema meeskond saavad reaalse tulu ainult siis, kui nad pakuvad maksumaksjale sama teenust v\u00e4iksema kuluga. Kui juht s\u00e4\u00e4stis maksumaksjatele n\u00e4iteks viis miljonit eurot ja sai sellest s\u00e4\u00e4stetud summast 100 000 eurot endale preemiana, on see \u00f5iglane, m\u00f5\u00f5detav ja motiveeriv.<\/p>\n<p>Efektiivne juhtimine t\u00e4hendab, et m\u00f5ni t\u00f6\u00f6 kaob<\/p>\n<p>Efektiivsus ei t\u00e4henda, et inimesed jooksevad kiiremini v\u00f5i t\u00e4idavad rohkem tabeleid. Efektiivsus t\u00e4hendab, et m\u00f5ni t\u00f6\u00f6 muutub \u00fcldse tarbetuks.<\/p>\n<p>Kui koolide aruandlus on automaatne, pole vaja neid, kes aruandeid k\u00e4sitsi kontrollivad. Kui maksuarvestus teeb masin, peab v\u00e4henema inimkontroll. Kui k\u00fcsimuse all on riigiametnike kollektiivne s\u00f5it Br\u00fcsselisse konverentsile, esitab kantsler k\u00fcsimuse, kas see kulutus suurendab v\u00f5i v\u00e4hendab tema valdkonna efektiivsust.<\/p>\n<p>Efektiivne juht ei ole see, kes kasvatab oma osakonda, vaid see, kes teeb osa sellest \u00fcleliigseks ja saab sellest kasu. Ja t\u00f5hus juht saab alati ka isiklikku kasu, kui loob efektiivsust teistele.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5te<\/p>\n<p>Eesti riigi juhtimise ja maksumaksjate vahel on tugev huvide konflikt. Maksumaksja huvi on maksta nii v\u00e4he makse kui v\u00f5imalik ja saada maksude eest v\u00f5imalikult kvaliteetseid riigi teenuseid. Riigi administraatorite huvi on saada v\u00f5imalikult suur maksumaksjatelt saadud rahamass enda hallata ja suurendada enda hallatavat organisatsiooni.\u00a0<\/p>\n<p>Vaja on leida lahendus, mis rakendaks t\u00f6\u00f6le inimliku motivatsiooni selliselt, et maksumaksjate huvi kattuks riigi administreerijate huviga. Umbes sarnaselt, nagu on eraettev\u00f5tluses. Mida s\u00e4\u00e4stlikumalt sa tegutsed, seda rohkem teenid kasumit.<\/p>\n<p>Erinevad t\u00f6\u00f6grupid, audiitorid, riigikontroll ja konsultandid v\u00f5ivad koostada sadu ettepanekuid b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamiseks ja riigi efektiivsuse suurendamiseks, kuid nende elluviimine \u00f5nnestub ainult siis, kui kogu riigiaparaat ja seal t\u00f6\u00f6tavad inimesed on isiklikult ja rahaliselt motiveeritud neid ellu viima. \u00dckski poliitiline otsus ei tee riiki efektiivseks, kui s\u00fcsteem premeerib kulutamist.<\/p>\n<p>Eesti muutub t\u00f5husaks alles siis, kui kantsleri, osakondade ja riigiametite juhtide parim viis oma palka kasvatada on pakkuda maksumaksjale sama teenust v\u00e4iksema kuluga. Kui ministeeriumi kantsleri ametikoht on nagu eraettev\u00f5tte omaniku positsioon (saad dividendi ainult siis, kui teenid kasumit, aga dividend v\u00f5ib olla v\u00e4ga suur), siis hakkavad asjad juhtuma ja justkui imekombel tekib v\u00e4ga suur kokkuhoid ministeeriumite tegevuskuludes, kuid ministeeriumi juhtimine ei halvene ega v\u00e4hene.<\/p>\n<p>K\u00f5ik muu \u2013 t\u00f6\u00f6grupid, arengukavad, reformistrateegiad ja komiteed \u2013 on lihtsalt uus b\u00fcrokraatia uues pakendis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00e4esoleva aasta kevadel moodustati ettev\u00f5tjate n\u00f5ukogu, mille eesm\u00e4rk on leida kohti, kus v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat ja riigi ebaefektiivsust. See&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42424,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[1015,26,27,37,33,35,21215,34,36,31,32,2507,21,28,29,21214,2871,19,21212,2920,25,21213,1016,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-42423","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-avalik-sektor","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-efektiivne-juhtimine","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-haridusministeerium","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-majanduskasvu-noukoda","24":"tag-maksu-ja-tolliamet","25":"tag-news","26":"tag-peep-kuld","27":"tag-politsei-ja-piirivalveamet","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-riigi-juhtimine","30":"tag-riigieelarve","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115548594219118169","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42423","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42423"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42423\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42424"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42423"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42423"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42423"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}