kritiseeris ka endine haridusminister Liina Kersna<\/a>. Kersna t\u00f5i v\u00e4lja, et juba praegu saavad \u00fclikoolid mitmeid sihttoetusi riiklike prioriteetide saavutamiseks, millega riigil juba on rahalised hoovad \u00fclikoolid tegevuste suunamiseks. “Tuletan meelde sedagi, et tegevustoetuse jagamiseks on seadusega kehtestatud kord, mida praegune plaan rikub.”<\/p>\nHaridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal s\u00f5nas, et \u00fclikoolide etteheide on teatud m\u00f5ttes p\u00f5hjendatud, kuna kehtivad halduslepingud s\u00e4testasid ministeeriumi kohustusena planeerida igal aastal riigieelarvesse tegevuse korraldamiseks vahendid kasvuvajadusega 15 protsenti aastas. Samas on riigirahanduse olukord vahepeal muutunud, mist\u00f5ttu on rektoritega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud ka kokkulepitud kasvuambitsioonides j\u00e4rele andmine.<\/p>\n
Asekantsler r\u00f5hutas, et k\u00f5rghariduse rahastamine \u00fcldiselt tuleval aastal riigieelarves kasvab, samas tuleb \u00e4ra katta ka lepingutega kokku lepitavad lisa\u00fclesanded. “Nendes k\u00f5ige suurema kasvuvajadusega valdkondades \u00f5petamise mahu kasvatamiseks peaks riik kuskilt leidma veel t\u00e4iendavaid vahendeid. Need vahendid on planeeritud riigieelarve k\u00e4igus ja kuskil ei ole mingeid t\u00e4iendavaid vahendeid, mida oleks v\u00f5imalik leida,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Siiski toonitas Veinthal, et vaid tegevustoetuse lubatud kasvu otsijad vaatavad m\u00f6\u00f6da eelarve suurenemisest muudes valdkondades, nagu doktori\u00f5ppe reform kui ka teadus- ja arendustegevuse valdkonda suunatud vahendite kasv.<\/p>\n
Rektorite n\u00f5ukogu ootab rahastamises stabiilsust<\/p>\n
Rektorite n\u00f5ukogu toob p\u00f6\u00f6rdumises haridus- ja teadusministrile v\u00e4lja, et ei pea plaani t\u00f5sta viis protsenti tegevustoetuse mahust eraldi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste objektiks ei ole \u00f5iguslikult korrektseks.<\/p>\n
N\u00f5ukogu m\u00e4rgib, et halduslepingute s\u00f5lmimise eelduseks tehti aastateks 2023-2026 rahastuskokkulepe ning riigieelarvestrateegia n\u00e4gi ette, et pikaajalise varasema puuduj\u00e4\u00e4gi katteks suurendatakse k\u00f5rghariduse tegevustoetust 15 protsenti.<\/p>\n
“Kasv oli kavandatud varasema rahastuspuuduj\u00e4\u00e4gi katteks, mitte uute kohustuste rahastamiseks. Ennek\u00f5ike vajasid j\u00e4rele aitamist akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate palgad, et doktorikraadiga lektorid ei teeniks v\u00e4hem kui \u00fcldhariduskoolide \u00f5petajad,” kirjutas rektorite n\u00f5ukogu ja tuues v\u00e4lja, et tegelik rahastus on j\u00e4\u00e4nud sellest tasemest allapoole. Seejuures t\u00e4navu kasvas tegevustoetus 8,9 protsenti ja 2026. aastal 10,6 protsenti.<\/p>\n
Rektorite n\u00f5ukogu hinnangul taganes ministeerium ka v\u00e4hestest halduslepingutesse kirja pandud rahastamise lubadustest.<\/p>\n
“Rahastuskokkuleppes oli vastastikune arusaam, et 15-protsendiline kasv rakendatakse tegevustoetusele, mitte sihttoetustele ja tegevustoetusele \u2013 vastasel korral oleks selle protsendi arvestamise aluseks tulnud samuti v\u00f5tta tegevustoetuse ja sihttoetuste summa. Kui haridus- ja teadusministeerium otsustab kokku lepitud ja juba k\u00e4rbitud tegevustoetustest t\u00f5sta sihttoetusteks 14 miljonit eurot, j\u00e4\u00e4b tegelikuks tegevustoetuse kasvuks \u00fcksnes viis protsenti,” kirjutas rektorite n\u00f5ukogu p\u00f6\u00f6rdumises.<\/p>\n
N\u00f5ukogu hinnangul ei seisne \u00fclikoolide etteheide selles, et riik ei v\u00f5iks rahastusega eesm\u00e4rke siduda, vaid kui rahastusp\u00f5him\u00f5tteid aasta-aastalt muudetakse, ei ole \u00fclikoolidel v\u00f5imalik teha pikaajalise plaane, samal ajal kui riik \u00fclikoolidelt just pikaajalise m\u00f5juga kohustuste v\u00f5tmist eeldab.<\/p>\n
Veinthal nentis, et \u00fclikoolide tulud koosnevad mitmetest allikatest, mis muudab \u00fclikoolide ressursside planeerimise \u00fclem\u00e4\u00e4ra keerukaks. “Kui me r\u00e4\u00e4gime k\u00f5rghariduse tegevustoetusest, mis on toetus, millel ei ole programmile v\u00f5i projektile omaseid tunnuseid, kus t\u00f5esti \u00fclikool on kasutuse otstarbe m\u00e4\u00e4ramisel ja selle raha suunamisel vaba, siis eriarvamus v\u00f5i \u00fclikoolide kriitika puudutab seda viieprotsendilist osa k\u00f5rghariduse tegevustoetusest, mille me nende halduslepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kontekstis oleme k\u00f5rvale pannud.”<\/p>\n
Ministeerium konflikti seadusega ei n\u00e4e<\/p>\n
\u00d5iguslikke aluseid silmas pidades toob Veinthal v\u00e4lja, et k\u00f5rgharidusseaduse j\u00e4rgi koosneb tegevustoetus baasosast ja tulemusrahastamise osast ning sihttoetus on k\u00f5rgkoolile vajaduse korral m\u00e4\u00e4ratav t\u00e4iendav toetus riigi strateegilistest eesm\u00e4rkidest tulenevate tegevuste elluviimiseks. “Siin on ka seadusest tulenev v\u00f5imalus sihttoetusi arvestada tegevustoetuse m\u00e4\u00e4ramisel, nii et siin ei ole probleem selles, et me kuidagi t\u00f5lgendaksime seadusandja tahet valesti.”<\/p>\n
Asekantsleri s\u00f5nul on kavatsus siiski \u00fclesanded halduslepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida ning need vahendid anda \u00fclikoolidele rahastamiskokkuleppega tegevustoetusena nii, et neil ei ole k\u00fcljes kasutusotstarvet piiravaid silte.<\/p>\n
“K\u00fcll aga on halduslepingus v\u00f5etud \u00fclesanne v\u00f5i kokkulepe \u00fches v\u00f5i teises valdkonnas kas \u00f5ppepakkumist laiendada v\u00f5i ka m\u00f5nes teises valdkonnas koomale t\u00f5mmata,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Diskussiooni algatamine \u00fchiskonna ootuste \u00fcle \u00fclikoolidele on Veinthali s\u00f5nul aga tervitatav. “Selle eest ma tahaks rektoreid tunnustada, et nad on selle debati avanud ja v\u00f5ib-olla see debatt aitab kaasa \u00fchiskondliku ootuse s\u00f5nastamisele. V\u00f5ib-olla on praegu j\u00e4\u00e4nud see l\u00fcnklikuks, millised need avalikud huvid on v\u00f5i milles avalik huvi \u00fclikoolide osas t\u00e4pselt v\u00e4ljenduma peaks,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“\u00dchelt poolt on autonoomia v\u00e4ga suur v\u00e4\u00e4rtus ja rektorid on v\u00e4ga h\u00e4\u00e4lekalt v\u00f5tnud s\u00f5na selles osas, kui t\u00e4htis autonoomia on. Aga teiselt poolt on oluline, et me riigis tervikuna saaksime selgemaks r\u00e4\u00e4kida selle, kuidas \u00fclikoolid v\u00f5iksid v\u00f5i peaksid reageerima avalikule huvile ja kas siin on mingisugused mehhanismid, mis v\u00f5iksid paremini toimida, kui nad seni on toiminud,” \u00fctles Veinthal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui \u00fclikoolide hinnangul pole ministeeriumi soov t\u00f5sta osa tegevustoetuse mahust eraldi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimise objektiks \u00f5iguslikult korrektne ja vabadust piirav,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42447,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,3932,21,28,29,19,25,23,24,22,4242,21229,20,30],"class_list":{"0":"post-42446","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus","18":"tag-haridus-ja-teadusministeerium","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-ulikoolid","28":"tag-ulikoolide-tegevustoetus","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115548684508423729","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42446","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42446"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42446\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42447"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42446"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42446"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42446"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}