Ei saa kuidagi heaks kiita haridusminister Kristina Kallase soovi j\u00e4tta k\u00f5rghariduse tegevustoetuse t\u00f5usust ligi 14 miljonit eurot enda k\u00e4sutusse “taktikalise vahendina” \u00fclikoolidega halduslepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks, kirjutab Liina Kersna.<\/p>\n
Meie julgeolekuolukorda arvestades on selge, et peame tegema k\u00f5ik selleks, et riik oleks kaitstud, kuid lisaks konkreetselt riigikaitsesse investeerimisele on oluline, et me \u00fchiskonnana oleksime vaimselt tugevad. \u00dchiskonna vaimne tugevus baseerub aga eelk\u00f5ige just haridusel ja kultuuril, kui viidata presidendile.<\/p>\n
Hoolimata \u00fcldisest kokkuhoiupoliitikast, kaitsekulude j\u00e4rsust t\u00f5usust ning soovist maksulangetustega suurendada inimeste sissetulekuid, kasvab \u00f5petajate ja kultuurit\u00f6\u00f6tajate palgafond j\u00e4rgmisel aastal k\u00fcmme protsenti. Selleks on planeeritud ligi 70 miljonit eurot.<\/p>\n
Teadusesse suunatakse kokkulepitud \u00fcks protsent sisemajanduse kogutoodangust, mis t\u00e4hendab, et teaduseelarve kasvab 20 miljonit eurot.<\/p>\n
K\u00f5rghariduse tegevustoetus on j\u00e4rgmisel aastal 290 miljonit eurot. Seda on k\u00e4esoleva aastaga v\u00f5rreldes ligi 28 miljonit rohkem ehk tegevustoetus kasvab 10,6 protsenti. Valitsuse tasandil rektoritega tehtud kokkuleppest on seda pea kolmandiku v\u00e4hem.<\/p>\n
Meeldetuletuseks: valitsus leppis rektoritega kokku, et 2023. aastast t\u00f5useb k\u00f5rghariduse tegevustoetus neli aastat j\u00e4rjest igal aastal 15 protsenti. Haridus- ja teadusministrina olin selle kokkuleppe ettevalmistuse juures ning v\u00f5in kinnitada, et tegevustoetuse t\u00f5us oli m\u00f5eldud \u00f5ppej\u00f5udude palgataseme parandamiseks, kuna k\u00f5rghariduse pikaaegse alarahastamise t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad \u00fclikoolide \u00f5ppej\u00f5udude palgad alla isegi \u00fcldhariduskoolide \u00f5petajate palgale.<\/p>\n
Kokkulepet \u00fclikoolidega suutis valitsus hoida vaid kahel esimesel aastal. Kahel viimasel aastal on kasvuprotsenti oluliselt v\u00e4hendatud.<\/p>\n
Kultuurikomisjoni hiljutisel istungil, kus arutasime haridus- ja teadusministriga valdkonna eelarve k\u00fcsimusi, teatas minister Kristina Kallas soovist k\u00f5rghariduse tegevustoetuse t\u00f5usust poole ehk ligi 14 miljonit eurot j\u00e4tta enda k\u00e4sutusse “taktikalise vahendina” \u00fclikoolidega halduslepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks.<\/p>\n
Sellist “taktikalist k\u00e4iku” ei saa kuidagi heaks kiita. \u00dclikoolide autonoomia on akadeemilise vabaduse vundament. Akadeemiline vabadus on demokraatlikus riigis sama oluline kui inim\u00f5igused ja -vabadused, ajakirjandusvabadus v\u00f5i kohtute s\u00f5ltumatus. Need on v\u00e4\u00e4rtused, mille suhtes peame olema t\u00e4helepanelikud ja vajadusel nende eest j\u00f5uliselt seisma.<\/p>\n