S\u00fcnnip\u00e4ev on hea v\u00f5imalus vaadata tagasi, r\u00f5\u00f5mustada saavutuste \u00fcle, teha j\u00e4reldusi ja seada uusi sihte, mille poole p\u00fcrgida – ja seda mitte pelgalt s\u00f5nadega, vaid ka tegudega.<\/p>\n
Elame maailmas, kus ainus prognoositavus on muutus. Selles d\u00fcnaamilises olukorras ei\u00a0 ole Eesti pealtvaataja. Oleme k\u00fcll kompaktne, kuid tegus liitlane \u2014 ELi ja NATO liige, kellel on selge vastutus ja tugev tahe.<\/p>\n
Kui k\u00fcsitakse: kas me kardame? \u2014 vastame kindlalt: ei!<\/p>\n
Julgus ei ole ainult hirmu puudumine, vaid otsus liikuda edasi. Just seda teeb ka Eesti v\u00e4lispoliitika.<\/p>\n
V\u00e4ikeriik ei pea olema vaikne riik \u2013 Eesti h\u00e4\u00e4lt kuulatakse, sest me julgeme n\u00e4idata teed.<\/p>\n
Julgus ei t\u00e4henda l\u00e4rmakust. Sageli on see hoopis sirge selg ja selge s\u00f5num. Eesti valib t\u00e4na m\u00f5lemad.<\/p>\n
Oleme elanud siin keerulisel ida ja l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsioonide piiril tuhandeid aastaid ja kavatseme seda teha ka tulevikus.<\/p>\n
Eesti rahvas on tark ja kirjaoskaja juba aastasadu. See t\u00e4hendab suutlikkust \u00f5ppida nii minevikust kui ka iseenda vigadest.<\/p>\n
Peale iseseisvuse taastamist leppisime rahvana kokku kahes p\u00f5him\u00f5ttes, mis on kandnud Eesti v\u00e4lis-ja julgeolekupoliitikat \u2013 me hakkame igal juhul agressioonile vastu ning me ei ole enam kunagi \u00fcksi.<\/p>\n
Need on \u00f5ppetunnid ajast, mil kaotasime iseseisvuse N\u00f5ukogude okupatsiooni t\u00f5ttu ja koos sellega iga viienda kaasmaalase.<\/p>\n
Head k\u00fclalised,<\/p>\n
Ajalugu on t\u00e4is neid, kes lahkuvad ruumist, kui t\u00f5de sisse astub.<\/p>\n
Eesti president Lennart Meri \u00fctles 1994. aastal Hamburgis peetud k\u00f5nes, et \u201el\u00e4\u00e4s ei oska tajuda seda, mis k\u00e4\u00e4rib praegu Venemaa avarustes\u201c.<\/p>\n
Saalis viibinud Vladimir Putin, kellest sai kuus aastat hiljem Venemaa president, t\u00f5usis seda kuuldes p\u00fcsti ja lahkus saalist.<\/p>\n
See \u00fctleb nii m\u00f5ndagi, aga esmajoones, et Eestis tajuti Venemaal toimuvat juba varakult.<\/p>\n
Kahjuks otsustas suur osa maailmast tegelikkust eirata isegi p\u00e4rast seda, kui Putin 2007. aastal M\u00fcncheni julgeolekukonverentsil peetud l\u00e4\u00e4nevaenulikus ja N\u00f5ukogude Liidu kadunud hiilgust taga igatsevas k\u00f5nes oma maailman\u00e4gemuse ja eesm\u00e4rgid selgelt v\u00e4lja \u00fctles.<\/p>\n
Ka Gruusia s\u00f5da 2008-ndal ja Krimmi annekteerimine 2014. aastal ei p\u00e4lvinud piisavalt j\u00f5ulist vastust.<\/p>\n
T\u00e4na n\u00e4eme keset Euroopat t\u00e4iemahulist agressioonis\u00f5da koos k\u00f5igi \u00f5uduste ja rahvusvahelise \u00f5iguse r\u00e4ige rikkumisega.<\/p>\n
Paljud putinoloogid p\u00fc\u00fcavad siiani m\u00f5ista, mis on Putini tegelik eesm\u00e4rk.<\/p>\n
See on aga tema 2007. aasta M\u00fcncheni julgeolekukonverentsi k\u00f5nes selgelt s\u00f5nastatud – tuleb k\u00f5rvaldada N\u00f5ukogude Liidu lagunemisest tulenevad \u201ejuurp\u00f5hjused\u201c \u2013 ehk sisuliselt taastada Venemaa impeeriumlik m\u00f5juv\u00f5im.<\/p>\n
Paljusid meie seast on aastate jooksul kutsutud russofoobseteks panik\u00f6\u00f6rideks Baltimaadest. Enam seda ei tehta. Pean kriitiliselt t\u00f5dema, et isegi 2022. aasta Putini poolt algatatud t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukraina vastu ei \u00e4ratanud kogu Euroopat \u00fcles, eriti mis puudutab arusaama, et mitte keegi teine ei tule meie asemel meie vabaduse eest s\u00f5dima, kui me ise vastutust ei v\u00f5ta.<\/p>\n
Euroopa \u00e4ratajaks oli hoopiski president Trump, kes selges\u00f5naliselt \u00fctles, et ilma Euroopa panuseta ei ole meil m\u00f5tet oodata USA tingimusteta kaitset.<\/p>\n
Peame ise v\u00f5tma rohkem vastutust nii Ukraina toetamisel kui Euroopa julgeolekuarhitektuuri tugevdamisel. Siis on ka transatlantilised sidemed tugevad. See p\u00e4\u00e4dis Haagi tippkohtumisel ajaloolise otsusega t\u00f5sta l\u00e4hiaastatel NATO kaitsekulud 5%le. Eesti ja teised NATO idatiiva riigid teevad seda juba alates j\u00e4rgmisest aastast.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Head kuulajad,<\/p>\n
Eesti v\u00e4lispoliitika ei oota, kuni ajalugu tehakse \u2013 ta astub ise sammu ettepoole. Oleme v\u00e4lispoliitilised teen\u00e4itajad: algatajad ning rahvusvahelise \u00f5iguse eest seisjad.<\/p>\n
19. septembril toimunud Eesti \u00f5hupiiri rikkumine \u2013 j\u00f5hkraim meie 21 NATO liikmeks oldud aasta jooksul – ei j\u00e4\u00e4nud vastuseta. NATO Artikkel 4 konsultatsioonid ning \u00dcRO Julgeoleku n\u00f5ukogu erakorralise istungi kokku kutsumine olid otsustavad sammud n\u00e4itamaks, et liitlased ja s\u00f5brad on meiega.\u00a0 See oli tuntav nii Tallinnas, Br\u00fcsselis kui New Yorgis \u2013 t\u00e4nan k\u00f5iki, kes sellesse protsessi panustasid.<\/p>\n
Oleme saatnud maailmale tugeva s\u00f5numi: agressiooni ei tohi lubada ja vaikus ei too \u00f5iglast rahu.\u00a0<\/p>\n
\u00d5iglast ja kestvat rahu ei too ka soov agressoriga kokku leppida \u2013 \u00f5iglase ja kestva rahu tagab ainult surve suurendamine. Peame agressorit sundima tunnustama territoriaalse terviklikkuse ning suver\u00e4\u00e4nsuse p\u00f5him\u00f5tteid. Nende p\u00f5him\u00f5tete eiramine vallandab doominoefekti, mis annaks rohelise tule sarnasteks aktsioonideks mujal maailmas.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on Eesti vedanud eest sanktsioonisurve t\u00f5stmist agressori vastu, Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5ttu ning agressioonikuritegude eritribunbali loomist. Valitsus saatis eelmisel n\u00e4dalal Riigikokku eeln\u00f5u, millega liitume Venemaa agressioonikuritegude eritribunali loova rahvusvahelise kokkuleppega esimeste riikide seas.<\/p>\n
Ajalugu t\u00f5estab, et neutraalsus ja nii nimetatud hallid tsoonid Venemaa naabruses t\u00e4hendavad rohelise tule andmist agressioonile. Seet\u00f5ttu on Euroopa julgeoleku jaoks olnud m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga ning tulevikus selgete julgeolekugarantiide andmine Ukrainale.<\/p>\n
NATO ja Euroopa Liidu liikmesus on tugevaimad julgeolekugarantiid. NATO liikmesuse saavutamiseni on oluline tagada Ukraina julgeolek mitte ainult paberil vaid toimiva NATO artikkel 5 p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuva julgeolekugarantii andmisega Ukraina partnerite poolt. Eesti valitsus v\u00e4ljendas juba selle aasta m\u00e4rtsis, et on valmis panustama s\u00f5jalise j\u00f5uga tahtekoalitsiooni tagamaks Ukraina julgeolekut ja rahu.<\/p>\n
Head siinviibijad,<\/p>\n
Palju on tehtud, ent palju praktilisi samme on eesm\u00e4rkide saavutamiseks vaja l\u00e4hiajal astuda.\u00a0<\/p>\n
Esiteks –\u00a0 Eesti haare globaalselt peab tugevnema. 2026. aasta on oluline meie v\u00e4lispoliitika ajaloos \u2013 plaanime avada viis saatkonda.\u00a0 Uute saatkondade avamine kasvatab meie n\u00e4htavust ja m\u00f5ju Ladina-Ameerikas, Sahara-aluses Aafrikas ning meile olulistes Euroopa Liidu kandidaat -ning partnerriikides. F\u00fc\u00fcsiline kohalolek v\u00f5imaldab t\u00f5husamat suhtlust nii valitsuste, ettev\u00f5tete ja kodaniku\u00fchiskonnaga.<\/p>\n