{"id":42717,"date":"2025-11-14T23:36:05","date_gmt":"2025-11-14T23:36:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42717\/"},"modified":"2025-11-14T23:36:05","modified_gmt":"2025-11-14T23:36:05","slug":"monumendid-%e2%9f%a9-meelis-ja-vjatsko-nii-sundis-uks-edukas-noukogude-eesti-muut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/42717\/","title":{"rendered":"MONUMENDID \u27e9 Meelis ja Vjat\u0161ko \u2013 nii s\u00fcndis \u00fcks edukas N\u00f5ukogude Eesti m\u00fc\u00fct"},"content":{"rendered":"<p>Kunstilise tasandi k\u00f5rval aitas Meelise ja Vjat\u0161ko lugu Stalini ajal luua uut t\u00f5lgendust Eesti ajaloost. Marksistlikus ajaloot\u00f5lgenduses esindas raudr\u00fc\u00fcs autoriteetne Vjat\u0161ko \u00fchtlasi edasij\u00f5udnumat feodaalkorda, mis pidi aitama kaasa eestlaste arengule. Seegi aitab selgitada, miks N\u00f5ukogude v\u00f5im neist kahest tegelasest nii huvitatud oli. Meelise ja Vjat\u0161koga sai \u00fchtaegu jutustada marksistlikku lugu progressist ja p\u00f5imida Eesti ajalugu Vene ja N\u00f5ukogude riigi ajalooga.<\/p>\n<p>1980. aastal j\u00f5udis kuju Tartusse Kassitoomele. P\u00f5hjus oli uhke \u2013 sellega t\u00e4histati Tartu esmamainimise 950. ja Eesti alade Vene riigiga \u00fchinemise 260. aastap\u00e4eva (viimane t\u00e4rmin tiksus t\u00e4is k\u00fcll alles aasta hiljem). Ometi on \u00fche sotsrealistliku skulptuuri \u00fclesseadmine monumendina alles n\u00f5ukogude aja l\u00f5pus \u00fcsna erakordne juhtum. Selleks ajaks oli monumentaalkunstis juba ammu l\u00f6\u00f6nud l\u00e4bi modernistlik vorm.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kunstilise tasandi k\u00f5rval aitas Meelise ja Vjat\u0161ko lugu Stalini ajal luua uut t\u00f5lgendust Eesti ajaloost. Marksistlikus ajaloot\u00f5lgenduses esindas&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42718,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,173,34,36,229,230,140,21345,21344],"class_list":{"0":"post-42717","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arts","9":"tag-arts-and-design","10":"tag-artsdesign","11":"tag-design","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-kunst-ja-kujundus","19":"tag-kunstkujundus","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-monumendid","22":"tag-tartu-800"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115550682011411970","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42717","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42717"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42717\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42718"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42717"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42717"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42717"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}