![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088479h841at24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nAlustaks teie vanast uuest ametist. Kui Gerd Tiivas sai selle aasta alguses t\u00f6\u00f6tukassa juhatuse esimeheks, siis pool aastat hiljem tuli t\u00f6\u00f6tukassast teade, et umbes 20 protsenti inimestest v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohtadest kaovad. Kas Eesti Panka on sama ootamas, et umbes aasta p\u00e4rast loen uudistest, kuidas olete otsustanud Eesti Pangast 20 protsenti inimestest \u00e4ra koondada?<\/p>\n
Ise v\u00e4hemalt seda praegu ette ei n\u00e4eks, sest tegelikult olen olnud Eesti Panga juhatuses juba \u00fcle 14 aasta ja me oleme p\u00fc\u00fcdnud mitte liiga lasta endale tekkida rasvakihti, mida on v\u00f5imalik kergesti maha n\u00fchkida. Kui m\u00f5tleme, kui palju Eesti Panga suguses organisatsioonis inimesi on, v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d tehakse anal\u00fc\u00fctika ja majandusuuringute poole pealt, siis tihti see v\u00f5imalus kindlasti oleks ka \u00f5hema organisatsiooniga hakkama saada. Aga ma ise n\u00e4en, et see toob ohu kaasa pikaajaliselt meie t\u00f6\u00f6 kvaliteedi langusele. See kindlasti ei ole see, mida mina tahaksin saavutada.<\/p>\n
Ma pigem leian, et Eesti Panga t\u00f6\u00f6 peab olema hea, professionaalne ja sellisel juhul on tegelikult vaja ka v\u00e4ga h\u00e4id inimesi, kes seda t\u00f6\u00f6d teevad.<\/p>\n
Ma kahtlustan, et keegi tegelikult ei vaidle, et Eesti Panga t\u00f6\u00f6 peaks olema hea ja professionaalne. Te mainisite siin anal\u00fc\u00fctikat ja v\u00f5ib-olla olekski siinkohal hea \u00f6elda l\u00fchidalt, mis need Eesti Panga \u00fclesanded siis on? Miks te seda anal\u00fc\u00fctikat \u00fcldse teete, mis m\u00f5te sellel k\u00f5igel on?<\/p>\n
Eesti Pangal on p\u00e4ris hulk \u00fclesandeid, mis meile seadusega on pandud. K\u00f5ige olulisem neist kindlasti on tagada hinnastabiilsus. Aga kuna Eesti on v\u00f5tnud kasutusele ka \u00fchisraha euro, siis seda hinnastabiilsust ehk teiste s\u00f5nadega raha v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilimist tagame me koost\u00f6\u00f6s teiste euroala keskpankadega, kui Euroopa Keskpangas k\u00e4iakse koos ja otsustatakse, milliseid rahapoliitika otsuseid v\u00f5i n\u00e4iteks intressi muutmise otsuseid on tarvis, et inflatsioon p\u00fcsiks kahe protsendi juures. See kaks protsenti on valitud selliseks operatsiooniliseks sihtm\u00e4rgiks, mida me tahame saavutada.<\/p>\n
P\u00e4ris suur hulk meie t\u00f6\u00f6d l\u00e4hebki selle peale, et toetada seda otsustusprotsessi, mida seal Euroopa Keskpangas tehakse, sest kokku on lepitud, et tihti eelt\u00f6\u00f6d tehakse kohapeal riikide keskpankades, kus anal\u00fc\u00fcsid pannakse kokku ja prognoos ja siis tehakse selle pealt otsuseid.<\/p>\n
Kui rahapoliitikast veel pikemalt r\u00e4\u00e4kida, siis h\u00e4da on selles, et kui me teeme otsuseid, milline on n\u00e4iteks intressim\u00e4\u00e4r, siis ega see kohe homme ei m\u00f5juta hindu poes. Selle otsuse m\u00f5ju tuleb \u00fche, pooleteise, v\u00f5ib-olla alles kahe aasta p\u00e4rast hakkab maksimaalselt m\u00f5jutama. Seet\u00f5ttu on meil v\u00e4ga oluline aru saada, kuhu majandus on suundumas, missugused tendentsid on k\u00e4imas, mis ohud v\u00f5ivad seal olla. Vastavalt sellele me p\u00fc\u00fcame seda rooli natuke keerata ehk otsustada, kuhu poole on meie meelest vaja majandust t\u00fc\u00fcrida, et me just sellise aasta-paari perspektiivis suudaksime saavutada oma eesm\u00e4rgi: inflatsioon kaks protsenti.<\/p>\n
Teised \u00fclesanded on n\u00e4iteks finantsstabiilsuse s\u00e4ilitamine, mis on selgelt teema, kus me koos finantsinspektsiooni, rahandusministeeriumi ja teistega aitame kujundada finantssektori toimimist Eestis. Eesm\u00e4rk loomulikult on see, et meil pangandussektor, mis on k\u00f5ige suurem osa finantss\u00fcsteemist, toimiks h\u00e4sti.<\/p>\n
Meile on ka vastavaid juhthoobasid antud, n\u00e4iteks see, et me saame t\u00e4iendavaid kapitalin\u00f5udeid pankadele kehtestada. Meil on ka laenup\u00f5hiseid meetmeid, mida me saame kehtestada. Ja kui tahate kehtestada mingid olulise m\u00f5juga meetmeid, siis muidugi on hea, kui me \u00fcsna t\u00e4pselt p\u00fc\u00fcaksime aru saada, mida need sammud teevad, kui me neid astume.<\/p>\n
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Te r\u00e4\u00e4kisite sellest samast kahest protsendist, mis on Euroopa Keskpanga \u00fcleeuroopaline hinnat\u00f5usu eesm\u00e4rk. Olete selgelt l\u00e4bi kukkunud \u2013 te olete ju siis need, kes on s\u00fc\u00fcdi selles, et meil viimase viie aasta jooksul, v\u00f5ib-olla pisut rohkema aja jooksul, hinnad on nii plahvatuslikult t\u00f5usnud.<\/p>\n
Viimane n\u00e4itaja, euroala inflatsioon oli kaks koma natukene peale.<\/p>\n
Aga viimase viie aasta jooksul 40, 50?<\/p>\n
Kui me vaatame viimase 20 pluss aasta jooksul, kui euro on kasutusel olnud, siis keskmine inflatsioon j\u00e4\u00e4bki sinna kahe protsendi juurde. Aasta keskmine, ei saa n\u00fc\u00fcd \u00f6elda, et…<\/p>\n
Esimesed 15 aastat ei saanud \u00fcldse hakkama ja n\u00fc\u00fcd panite \u00fcle.<\/p>\n
Kuhu ma tahan tegelikult j\u00f5uda, on see, et olen ka siin ERR-is k\u00e4inud r\u00e4\u00e4kimas sellest m\u00f5ni aasta tagasi, kui inflatsioon t\u00f5esti oli v\u00e4ga kiire ja v\u00f5iks t\u00f5deda, et see oli meie jaoks ebamugavalt kiire, sest kui eesm\u00e4rk on kaks ja sul tegelikult euroala inflatsioon hakkab juba kahekohaliseks minema, siis ei saa kindlasti suurest eduloost r\u00e4\u00e4kida, et oleme v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saanud.<\/p>\n
K\u00fcsimus on selles, et ega me ei saa l\u00fchiajaliselt m\u00f5jutada hindu. Kui toimub energiahindade \u0161okk, toimub toiduainete hindade \u0161okk, siis see loomulikult kandub edasi majandusse ja me n\u00e4emegi k\u00f5rgemat inflatsiooni.<\/p>\n
Mida keskpangad saavad teha, on see, et hoida \u00e4ra, et see \u0161okk pikaajaliselt j\u00e4\u00e4ks kestma ja leviks laiemalt \u00fcldise hinnat\u00f5usu poole. Mina \u00fctleksin, et kui me 2023. aastal \u00fctlesime, et me tahame saavutada, et 2025. aastaks oleks inflatsioon kahe protsendi juures oma poliitikaga, siis sellega me saime hakkama.<\/p>\n
T\u00f5si on see, et v\u00f5ib-olla me oleks pidanud alguses natukene veel kiiremini reageerima, et hoida \u00e4ra seda inflatsiooni m\u00f5ju. Aga see on tagantj\u00e4rele targutus, kus me, keskpangad, olles ise samal ajal v\u00f5idelnud liiga madala inflatsiooni vastu peaaegu k\u00fcmnendi, siis loomulikult, kui esimese hooga hinnat\u00f5us ilmneb, ollakse ettevaatlikud sellele reageerimisele. Tagantj\u00e4rele tark olles, kui oleksime teadnud, kuidas see m\u00f5ju on, ma arvan, et oleks kiiremini reageeritud ja j\u00f5ulisemalt v\u00f5ib-olla reageeritud.<\/p>\n
Tervikuna siiski ei saa r\u00e4\u00e4kida sellest, et see k\u00f5rge inflatsioon j\u00e4i p\u00fcsima. Siiski ta on praeguseks alla tulnud ja kui vaadata ka ootusi, siis seal selleks hinnat\u00f5usu ootust ei ole. Aga mis on kindlasti ebamugav ja kus ei ole meil vaja oma t\u00e4iendavat m\u00f5ttet\u00f6\u00f6d teha ka selles osas, kuidas sellega tegeleda, on see, et tegelikult inimesed ei vaata, kas praegu hinnat\u00f5us on kaks protsenti m\u00f6\u00f6dunud aastaga v\u00f5rreldes. Aga me n\u00e4eme, et tegelikult hinnad on v\u00f5rreldes viie aasta tagusega oluliselt kallimad. Ei m\u00f5\u00f5deta enam niiv\u00f5rd hetkeinflatsiooni, vaid vaadatakse pikemat perspektiivi.<\/p>\n
Keskpankade eesm\u00e4rk ei ole samal ajal seda hinnalangust suruda, et meil hinnad j\u00f5uaksid tagasi sinna, kus nad olid enne suure t\u00f5usuts\u00fckli algust, vaid me tahame vaadata, et nad lihtsalt enam edasi ei kasvaks. Eks siin l\u00e4heb ka selle uue hinnatasemega harjumiseks natuke aega ja palgad on tegelikult juba reageerinud ka, ostuj\u00f5ud ikkagi on laias laastus j\u00e4rele j\u00f5udnud hinnat\u00f5usule.<\/p>\n
Ostuj\u00f5ud alati jaotub v\u00e4ga eba\u00fchtlaselt, m\u00f5nedel inimgruppidel palgad t\u00f5epoolest t\u00f5usevad j\u00e4rele ja m\u00f6\u00f6da, aga m\u00f5nedel teistel sissetulekud pigem j\u00e4\u00e4vad jalgu uuele hinnatasemele. Statistiliselt v\u00f5ib asi t\u00f5epoolest kaunis n\u00e4ida.<\/p>\n
See on tegelikult paratamatus igal pool. Kui r\u00e4\u00e4gime sellest, et majanduse heaks toimimiseks tegelikult oleks hea, kui hinnad ja sealhulgas ka palk, mis on t\u00f6\u00f6j\u00f5u hind, oleksid paindlikud, et nad saaksid reageerida erinevatele muutustele, siis paratamatult see t\u00e4hendabki, et suhteliselt m\u00f5nel l\u00e4heb paremini ja suhteliselt m\u00f5nel l\u00e4heb kehvemini. Teise poole pealt peaks olema ka inimestes piisavalt paindlikkust, et reageerida sellele, kui mingitel valdkondadel l\u00e4heb paremini, ka anda m\u00e4rku t\u00f6\u00f6andjale, et ma olen valmis mujale t\u00f6\u00f6le minema selleks, et paremat teenistust saada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088446h87d1t24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Viimaste aastak\u00fcmnete jooksul on v\u00e4ga palju tehtud majandusteoreetilist uuringut selle kohta, kuidas t\u00f6\u00f6andjad tihti k\u00e4ituvad monopsonina. T\u00f6\u00f6andja on t\u00f6\u00f6v\u00f5tja suhtes tihti v\u00e4ga tugevas positsioonis ja arvestades, et inimesel on uue t\u00f6\u00f6 hankimine ikkagi v\u00f5rdlemisi kulukas protsess. \u00dcksk\u00f5ik, kuidas seda kulu m\u00f5\u00f5dad, ei kipu turg selles osas liiga h\u00e4sti toimima.<\/p>\n
See on t\u00f5si, t\u00f6\u00f6andja on alati tugevamas positsioonis. On need \u00fcksikud episoodid, kus me n\u00e4eme, et t\u00f6\u00f6puudus on v\u00e4ga v\u00e4ike v\u00f5i \u00fcksikud ametid, kus on t\u00f6\u00f6andjad h\u00e4das inimeste otsimisega, siis kindlasti on ka t\u00f6\u00f6v\u00f5tjal l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste v\u00f5ime suurem olnud. Mida me n\u00e4gime n\u00e4iteks ise hiljuti Eestis vahetult enne seda, kui meil majandus langema hakkas, tegelikult oli meil v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6k\u00e4te puudus, mis t\u00f5i ka p\u00e4ris kiire palgakasvu Eestis esile.<\/p>\n
Aga ma arvan, et suuremaks m\u00f5juteguriks v\u00f5ivad olla \u00fcldine ebakindlus, mis n\u00e4iteks praegu Eesti \u00fchiskonnas v\u00f5ib-olla on inimestel, kus tunnetatakse, et pigem hoian oma olemasolevast t\u00f6\u00f6kohast kinni, sest ma ei ole kindel, kui h\u00e4sti l\u00e4heb majandusel tulevikus ja kas see uus t\u00f6\u00f6koht, mis ma saan, on tulevikus kindel. Sest paratamatult tihti, kui ma l\u00e4hen kuhugi t\u00f6\u00f6le ja sellel uuel t\u00f6\u00f6andjal hakkab halvemini minema, ta hoiab endale vanemaid ja juba teada-tuntud h\u00e4id t\u00f6\u00f6tajaid. Ta ei pruugi kohe paremini hoida seda uut, just \u00e4sja liitunud t\u00f6\u00f6tajat, keda ta v\u00e4hem tunneb.<\/p>\n
Ma arvan, et seal on inimlikud kartusefaktorid selgelt sees, mille t\u00f5ttu v\u00f5ib-olla ka t\u00f6\u00f6kohtade vahetus ei pruugi alati olla nii hea. See ei t\u00e4henda, et pikemas perspektiivis peaksid inimesed laskma ennast sellest liiga palju m\u00f5jutada. Minu meelest inimesed peaksid oma v\u00e4\u00e4rtust tajuma ja tunnetama ja tasub ikkagi aeg-ajalt seda ka t\u00f6\u00f6turul testida.<\/p>\n
Te siis leiate, et kui Ukraina s\u00f5da peaks Ukrainale enam-v\u00e4hem positiivselt lahenema, siis tekiks kohe Eestis tohutu surve palgakasvuks?<\/p>\n
Raske \u00f6elda. Kindlasti on sektoreid, kus n\u00f5udlus meie toodete j\u00e4rele v\u00f5ib kasvada, kui seal on v\u00e4gagi suur n\u00f5udlus Ukrainast taastamist\u00f6\u00f6del. Loomulikult \u00fcmberkaudsed turud saavad ka sellest n\u00f5udlusest osa ja saavad selle pihta ja see v\u00f5ib meid m\u00f5jutada. Teise poole pealt ka need Ukraina p\u00f5genikud, kes praegu meie t\u00f6\u00f6turul on juba p\u00e4ris h\u00e4sti integreerunud, v\u00f5ivad tagasi minna ja siis j\u00e4\u00e4b meil siin t\u00f6\u00f6k\u00e4test puudu.<\/p>\n
T\u00e4na hommikul tulid uued t\u00f6\u00f6turu n\u00e4itajad. Kui vaadata palgat\u00f6\u00f6tajate arvu, mis on statistikaameti viimasel hinnangul, siis see on meie ajaloo k\u00f5ige suurem.<\/p>\n
Ma pigem m\u00f5tlen seda ebakindluse fooni \u00fchiskonnas.<\/p>\n
Me suudame koos endale olukorra halvemaks m\u00f5elda ja kui hakkab paremini minema, siis me suudame ka koos eufooriasse sattuda.<\/p>\n
Teisalt j\u00e4llegi, kui vaadata seda klassikalist n\u00e4idet: kui sa istud Londonis v\u00f5i New Yorgis, kui l\u00e4hedal on Tallinn Vene piirile, kui l\u00e4hedal on Tallinn s\u00f5jale? Kui palju sa investeeriksid riiki, mis Venemaa k\u00fclje all asub?<\/p>\n
Kindlasti sellel on mingi m\u00f5ju. Kui see probleem laheneks, Ukraina oleks selgelt edukam ja see s\u00f5da l\u00f5ppeks \u2013 ja see s\u00f5ja l\u00f5pp ei oleks ajutise iseloomuga, vaid k\u00f5ik saavad aru, et n\u00fc\u00fcd ongi pikemaks ajaks j\u00e4llegi olukord maha rahunenud \u2013 see kindlasti oleks v\u00e4ga positiivne Eesti majandusele.<\/p>\n
Te r\u00e4\u00e4kisite oma majandusprognoosidest. Ma vaatasin \u00fcht rahandusministeeriumi p\u00f6\u00f6rdumist siseministeeriumile. Siseministeerium nimelt tahab Eesti sisser\u00e4nde piirarvu siduda potentsiaalse majanduse heaoluga ja rahandusministeerium \u00fctles, et see on erakordselt halb m\u00f5te, sest nemad rahandusministeeriumis kogu aeg ennustavad majanduskasvu, isegi siis, kui majanduskasvu ei tule. Kas teil Eesti Panga tehtud prognoosiga natuke sama probleem ei ole, mitut majanduskriisi te t\u00e4psemalt olete prognoosinud?<\/p>\n
Meil on v\u00e4ga keeruline ette prognoosida selliseid j\u00e4rske muudatusi. Eriti kui need muudatused tulenevad mingitest ootamatutest v\u00e4liss\u00fcndmustest. Me t\u00f5esti ei osanud ette prognoosida Covidi juhtumist, me t\u00f5esti ei osanud ette prognoosida seda, et Ukraina s\u00f5da ehk Venemaa r\u00fcnnak Ukrainale saab aset leidma sellise t\u00e4ismahulise s\u00f5ja raames ja sealt tulenevalt energiahindade kiiret t\u00f5usu.<\/p>\n
Tihti ei oska me selliseid v\u00e4liseid tegureid arvesse v\u00f5tta. Me v\u00f5ime k\u00fcll stsenaariumitena neid l\u00e4bi m\u00e4ngida, sellega me suudame hakkama saada, aga ise ennustada selliseid arenguid, eriti kui nad on suhteliselt v\u00e4het\u00f5en\u00e4olised \u00fcldises kontekstis, me ei suuda neid ette ennustada.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime aga n\u00e4iteks 2006.\u20132007. aasta kiire majanduse \u00fclekuumenemise faasist, siis sellega kohanemist ja sellele j\u00e4rgnevat kriisi ei pruugitud v\u00f5ib-olla osata ennustada, mis hetkel see juhtub, aga see, et see tuleb, oli tol hetkel ka meil pidevalt hoiatustes ja ennustustes kohal.<\/p>\n
Selle kohta on vist, kui ma n\u00fc\u00fcd ei eksi, John Maynard Keynesi tsitaat, et sul v\u00f5ib ju \u00f5igus olla, aga turg v\u00f5ib eksida kauem, kui sina suudad maksev\u00f5imeline olla. Kui me n\u00fc\u00fcd m\u00f5tleme nende teie loodud prognooside peale, mis te \u00fcldse Euroopa tasandil nendega teete? Ega sakslased v\u00f5i prantslased ei hakka vaatama, milline Eesti majanduse k\u00e4ek\u00e4ik on, et sellest l\u00e4htuvalt teha intressiotsuseid. Ega nad ei tee nende teie prognoosidega ju suurt midagi?<\/p>\n
Eks see k\u00e4ib ikka nii, et selleks, et euroala kokku saada, sa pead k\u00f5ikide riikide prognoosid kokku v\u00f5tma…<\/p>\n
Mis on Eesti majanduse osakaal euroalas, 0,017?<\/p>\n
Majanduse mahu m\u00f5ttes me oleme \u00fcks viiesajandik v\u00f5i kuskil seal kandis. See on t\u00f5si, meie osat\u00e4htsus on v\u00e4ga v\u00e4ike. Iirimaa majandus v\u00f5ib ka olla p\u00e4ris v\u00e4ike, aga kui sa kasvad v\u00e4ga kiiresti, siis sellel v\u00f5ib euro makronumbritele juba p\u00e4ris suur m\u00f5ju olla.<\/p>\n
Iirimaa muidugi ei ole ka hea n\u00e4ide.<\/p>\n
T\u00f5si on see, et loomulikult suuremate riikide m\u00f5ju on oluliselt suurem, aga see ei t\u00e4henda seda, et ei peaks vaatama, kuidas v\u00e4ikestel riikidel l\u00e4heb. Mida kindlasti on oluline n\u00e4iteks j\u00e4lgida, on see, et kuidas see rahapoliitika toimib erinevates riikides. Me oleme saanud kogemused v\u00f5lakriisi aegadel, kus on muud poliitikate m\u00f5jud m\u00e4rksa suuremad ja rahapoliitika ei pruugi toimida. Selleks on n\u00e4iteks m\u00f5eldud v\u00e4lja erinevaid t\u00e4iendavaid instrumente Euroopa rahapoliitika raamistikus, kus p\u00fc\u00fctakse t\u00e4iendavate turule sekkumistega p\u00fc\u00fcda m\u00f5jutada ka konkreetse riigi olukorda.<\/p>\n
Sellesama europrojekti kohta on jooksvalt kritiseeritud, et tegelikult seda t\u00fc\u00fcpi \u00fchisraha ei ole nii paljude erinevate majanduste vahel, kus puudub raha \u00fclekandemehhanism, mis v\u00f5imaldaks muidu tekkivaid muresid stabiliseerida, j\u00e4tkusuutlik. Kas te jagate seda kriitikat?<\/p>\n
Ta on j\u00e4tkusuutlik, kuni me suudame v\u00e4hemalt \u00fchiselt nendest reeglitest kinni pidada.<\/p>\n
Ei suuda ju.<\/p>\n
Sellega meil on olnud keeruline ja on olnud raskusi, aga mis on positiivne olnud, on see, et v\u00e4hemalt poliitiline tahe on siiski j\u00e4tkuvalt alles olnud ka rasketel kriisihetkedel. V\u00e4ga kerge on ette kujutada, et kui seda poliitilist tahet enam ei ole, siis ka see \u00fchisraha ei ole enam selline v\u00f5i nii turvaline, nagu ta on.<\/p>\n
Mulle endale on m\u00f5tteviisina muidugi meeldinud pigem see, mida Kreeka kriisi ajal tihti esile toodi, kui oli l\u00f5puks t\u00f5demus, et ega rahaliidust ei lahku k\u00f5ige n\u00f5rgemad, vaid suure t\u00f5en\u00e4osusega k\u00f5ige tugevamad, sest neil on v\u00f5ita lahkumisest, k\u00f5ige n\u00f5rgemal ei ole v\u00f5ita sellest lahkumisest \u00fcldjuhul. Ja see v\u00f5ib-olla on see teistpidi gravitatsioon, mis aitab seda koos hoida, kui need k\u00f5ige tugevamad tegelikult n\u00e4evad ka selles omale kasu pikas perspektiivis.<\/p>\n
Aga ma arvan, et eriti praeguses geopoliitilises olukorras gravitatsioon, mis meid kokku t\u00f5mbab, v\u00f5i see j\u00f5ud, mis meid kokku t\u00f5mbab, on oluliselt suurenenud ja see loodetavasti aitab ka euro tugevusele kaasa.<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4kisime siin eurost ja rahaliidust. Ma igaks juhuks k\u00fcsin teie k\u00e4est: Eesti Pank, te olete l\u00f5puks vastutav ka raharingluse eest Eestis. Aga kui peaks vajadus tekkima, kas te olete praegu v\u00f5imelised Eestis oma rahaga v\u00e4lja tulema, selle inimestele k\u00e4tte jagama, rahas\u00fcsteemi t\u00e4iesti Eesti riigi p\u00f5hiselt k\u00e4ima panema? Kui kaua teil selleks l\u00e4heks? Kas see on kahe kuu asi v\u00f5i on teil plaanid sahtlist v\u00e4lja v\u00f5etavad ja saab kiiremini v\u00f5i hoopiski tuleb hakata k\u00f5ike v\u00e4lja m\u00f5tlema?<\/p>\n
V\u00e4ga lihtne see \u00fclesanne kindlasti ei ole. Esiteks eeldaks see seda, et me k\u00f5igepealt peaksime siis euroalast kuidagi lahkuma.<\/p>\n
\u00dctleme, et meile ei anta selleks valikut.<\/p>\n
Ma arvan, et paarist kuust j\u00e4\u00e4b kindlasti v\u00e4heks. See on ikkagi v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5tteline otsus ja ma parem ei hakkaks selle \u00fcle spekuleerima. V\u00f5imekus on alati olemas selles kontekstis, et kui on mingisugune kriis, siis sa pead leidma sellele kriisile lahenduse. Kui me m\u00f5tleme, kuidas oli \u00fcheksak\u00fcmnendate alguses v\u00f5i kaheksak\u00fcmnendate l\u00f5pus, kui me eelmisest, k\u00fcll sunnitud rahaliidust, pidime lahkuma, siis me m\u00e4letame ka, et ega see ikkagi \u00fcle\u00f6\u00f6 ei toimu. See n\u00f5uab v\u00e4ga p\u00f5hjalikke ettevalmistusi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088452h26aft24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Kas me oleme \u00fcldse tervikuna liikumas seda teed, et varsti sularaha keelatakse \u00e4ra?<\/p>\n
Raske n\u00e4ha. Kui me vaatame neid arenguid ka poliitilisel tasandil, siis tegelikult, kui arutatakse digieuro seadusandluse pakette, on selle k\u00f5rval ka sularahale t\u00e4iendava \u00f5iguskindluse loomine, kus \u00fchelt poolt tahetakse tagada nii aktsepteeritavust kui ka k\u00e4ttesaadavust, et olla kindel, et seda aktsepteeritakse \u2013 ei saa lihtsalt panna silti \u00fcles, et mina sularaha ei soovi, \u00e4rge minu juurde tulge \u2013, teise poole pealt, et ka inimestele oleks see k\u00e4ttesaadav ehks pangad peavad sularahateenust pakkuma.<\/p>\n
Pankade v\u00e4ljamakseautomaatide arv langeb, sest inimesed kasutavad neid v\u00e4hem, inimesed maksavad aina rohkem kaartidega. 200- ja 500-euroseid ei ole kuskilt v\u00f5imalik saada.<\/p>\n
200-eurosed ikkagi on veel j\u00e4tkuvalt ametlikult maksevahendina olemas. Viiesajane on tegelikult ka, kui ta veel ringluses on, t\u00e4itsa t\u00f6\u00f6tab, aga keskpangad enam neid ei v\u00e4ljasta. Kahesajaseid, t\u00f5si, me veel v\u00e4ljastame, et kui kellelgi on soovi, siis saab ilmselt pangast neid tellida.<\/p>\n
T\u00f5si on see, et sularaha maksevahendina on loomulikult ebamugavam, ta on kallim tihti kaupmeestele, pankadele ja seet\u00f5ttu ka \u00fchiskonnale. Seni, kuni me \u00fctleme, et ta on ametlik maksevahend, peame me lihtsalt enda poolt tagama, et ta oleks aktsepteeritav ja k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n
Kui me n\u00fc\u00fcd vaatame n\u00e4iteks k\u00e4ttesaadavuse poolt, millel me pangas ka p\u00fc\u00fcame k\u00e4tt pulsil hoida, siis tegelikult laias laastus ATM-ide ehk pangaautomaatide arv v\u00f5i ka n\u00fc\u00fcd on p\u00e4ris aktiivselt kasutusele v\u00f5etud cashback ehk kassast sularaha tagasi saamise teenused, siis see on p\u00fcsinud tegelikult suhteliselt stabiilsena ja meie hinnangul on olukord Eestis praegu tegelikult \u00fcsna hea.<\/p>\n
Stabiilne t\u00e4hendab ju tegelikult seda, et on toimunud langus, kui me arvestame inflatsiooni sinna sisse. Me peaksime ju eeldama, et stabiilsus t\u00e4hendaks inflatsiooni v\u00f5rra kasvu.<\/p>\n
Sularaha maht, mis on Eesti Pangast v\u00e4ljastatud, on tegelikult ikkagi natukene kasvanud. T\u00f5si, see kasv ei ole nii kiiresti kasvanud. Kui me vaatame ATM-ide kasutust, siis seal on t\u00f5si, kerge langustrend on olemas olnud k\u00fcll. Aga nagu mainisin, me olemegi n\u00e4inud, et \u00fchiskond kasutab j\u00e4rjest rohkem elektroonilisi maksevahendeid ja j\u00e4rjest v\u00e4hem sularaha. Aga kui me tuleme j\u00e4llegi erinevate kriisistsenaariumite juurde, siis teiselt poolt tuleb tunnistada, et kui on t\u00f5rked kaardimakseskeemides, on sularaha tegelikult esimene alternatiiv, mida saab \u00fchiskond kasutada.<\/p>\n
Kui valmis me \u00fcldse oleme igasugusteks t\u00f5rgeteks? Meil ju kogu kaardimakse k\u00e4ib l\u00e4bi Ameerika \u00dchendriikide. Kriisi puhul v\u00f5ib meil riik tegelikult lihtsalt mitmeks p\u00e4evaks seisma j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Me s\u00f5ltume v\u00e4ga palju erinevatest s\u00fcsteemidest. Need kaardimakses\u00fcsteemid, Visa, Mastercard, millest me otseselt s\u00f5ltume, me s\u00f5ltume nendest v\u00e4lis\u00fchendustest. Need \u00fchendused peavad toimima, seal on erinevad teenusepakkujad vahel. Alati ei ole ju \u00fcldse meie pangad need, kes n\u00e4iteks kassaaparaatide v\u00f5i kassaaparaadi juures olevate terminalide teenust pakuvad. Seal on h\u00e4sti palju osapooli. See on t\u00f5si, neid riske on p\u00e4ris palju.<\/p>\n
Me oleme p\u00fc\u00fcdnud ka omalt poolt neid adresseerida ja ma arvan, et mis esilet\u00f5stmist v\u00e4\u00e4rib, on see, et oleme oma n\u00f5uete sisse kirjutanud, et juhul, kui on teenuse katkestus, kaarditeenuse katkestus, ja ei saa autoriseerida seda makset pank l\u00e4bi kaarditerminali, siis on v\u00f5imalik teha offline-makset, kui vastavas poes on see vastav teenus k\u00e4ivitatud ja teiselt poolt ka pangakaardil on see lubatud. See on p\u00e4ris oluline muutus, mis minu meelest v\u00f5iks olla see, kus meil valmisolek on parem. Teise poole pealt kindlasti oleks see \u00fcks v\u00f5imalus, mis meie meelest aitab ja kuhu Eesti Pank on juba aktiivselt panustanud.<\/p>\n
Teine pool, mis minu meelest ka on t\u00f5si, on see, et me peame olema valmis vajadusel ka sularaha rohkem kasutama. Eesti Pank on p\u00fc\u00fcdnud tagada valmisolekut, et meil oleks piisavalt sularahavarusid alati olemas, et kui \u00fchiskonnal tekib tarvidus rohkem sularaha kasutada, siis meil on v\u00f5imalus ka seda pakkuda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088482he8cct24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Kui palju te olete vaadanud, kuidas Venemaa Keskpank nende ees seisnud probleeme lahendas olukorras, kus nad L\u00e4\u00e4ne makses\u00fcsteemidest v\u00e4lja l\u00f5igati ja kuidas nad erinevate meetoditega on enda jaoks selle asja t\u00f6\u00f6le saanud?<\/p>\n
Ma isiklikult ei ole seda v\u00e4ga j\u00e4lginud. K\u00fcll olen p\u00fc\u00fcdnud pigem silma peal hoida, kuidas Ukraina on sellises olukorras hakkama saanud. Need v\u00f5imalused on olemas. Samas me peame arvestama, et Eesti riigi v\u00f5i Eesti-suuruse riigi v\u00f5imekus versus m\u00f5nel palju suuremal riigil on ikka natukene teistsugune. Seda peab arvestama.<\/p>\n
Aga isegi suuremas riigis… Ma saan aru, et keskpankurite hulgas on Venemaa Keskpanga president m\u00f5neti superstaari moodi inimene v\u00f5i v\u00e4hemalt varasemalt on olnud. Ta on olnud v\u00f5imeline Venemaa majandust jooksmas hoidma, k\u00fcll 17\u201320-protsendiliste intressim\u00e4\u00e4radega. Aga isegi Venemaal ei ole see kerge olnud.<\/p>\n
Ei, absoluutselt. Tuleb t\u00f5deda, et kui vaadata Venemaa majandust, siis makromajanduspoliitika m\u00f5ttes on nad v\u00e4ga konservatiivsed ja \u00fcsna edukalt suutnud toime tulla nende kriisidega: nii inflatsiooni ohjeldada kui ka erinevaid makses\u00fcsteemi asju t\u00f6\u00f6s hoida. Ei peaks neid kiitma, aga v\u00e4hemalt tuleb tunnustada, et alati k\u00f5ik see, mis nad teevad, ei ole ka vale ja halb.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla on lihtsalt m\u00f5ned inimesed suutlikumad seal s\u00fcsteemi raames kuidagi oma asju ellu viima?<\/p>\n
Ma tean, et ka praegune Vene Keskpanga president on saanud p\u00e4ris h\u00e4id koolitusi ilmselt l\u00e4\u00e4ne poolt ja k\u00fcllap see on oma m\u00f5ju avaldanud.<\/p>\n
V\u00f5i teda kuulatakse. Aga r\u00e4\u00e4kides digieurost, mida te mainisite, ma saan aru, et see on Euroopa Keskpanga pikk ja p\u00f5hjalik protsess, mille tulemusi ei ole veel l\u00e4hiajal oodata. Kuidas teil endal tunnetus on, kas tekib selline lahendus, kus on v\u00f5imalik inimestel teha ka v\u00e4ljaspool internetti v\u00f5i v\u00e4ljaspool interneti\u00fchendust \u00fcksteisele v\u00f5i teenusepakkujatele makseid, nii et tingimata k\u00f5ik need ei kajastu p\u00e4rast mingisuguses andmebaasis, mida ei ole v\u00f5imalik kunagi kustutada?<\/p>\n
V\u00e4hemalt see on eesm\u00e4rk. Seal on kaks sellist tehnilist poolt: \u00fcks on see, et see peaks aitama luua \u00fcleeuroopalise makselahenduse, kus me saame Visa ja Mastercardi k\u00f5rvale ka Euroopas toimiva makselahenduse, mida meil tegelikult praegu \u00fcleeuroopalist k\u00f5rval ei ole, on teatud kohalikke lahendusi.<\/p>\n
Ja teine pool on see, mida me oleme Eesti Pangas alati r\u00f5hutanud: just kriisikindlust ja v\u00f5imalust pakkuda inimeselt inimesele makset, ilma et seal tegelikult midagi vahel oleks. Praegu on see \u00fcks arendus\u00fclesande osa, et sul peab olema v\u00f5imalik, et kui \u00dclo tahab Hukole raha maksta, siis me piiksutame n\u00e4iteks oma telefoni omavahel ja see toimub ilma interneti\u00fchenduseta. Lihtsalt Hukol on siis rohkem raha ja \u00dclol v\u00e4hem raha. Hiljem, kui internet taastub, siis keskpank saab lihtsalt teada, et Hukol on rohkem raha.<\/p>\n
Aga ei saa teada, kuidas ta on selle saanud?<\/p>\n
See peaks j\u00e4\u00e4ma samamoodi privaatseks nagu sularaha puhul.<\/p>\n
Kuidas see tehnoloogiliselt toimub? K\u00f5lab ulmeliselt.<\/p>\n
See, et mingi tehing toimus, ikkagi muidugi kusagile fikseeritakse \u00e4ra. Aga kui me m\u00f5tleme kr\u00fcptov\u00e4\u00e4ringute laadset keskkonda, kus ongi need virtuaalsed rahakotid, kus sul on siis see hajutatud arveraamat, siis seal on v\u00f5imalik sedasama tehnoloogiat ju ka keskpangal kasutada. Aga ma pean tunnistama, et ega neid otsuseid veel vastu v\u00f5etud ei ole, kuidas seda t\u00e4pselt tehakse. Praegu on pigem antud suunised, kuhu poole me tahame liikuda ja on kinnitatud, et need on ka tehniliselt v\u00f5imalikud. Otsitakse paremaid lahendusi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088485h051at24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Selle kohta keegi kunagi tegi nalja, et kui keegi tuleks olukorras, kus sularaha ei eksisteeriks, v\u00e4lja m\u00f5ttega luua sularaha, siis k\u00f5ik poliitikud ja \u00f5iguskaitseorganid arvaksid, et see inimene on hulluks l\u00e4inud ja kindlasti keelaksid selle \u00e4ra. Kuidas siis j\u00e4rsku nii, et arendatakse digieurot, kus saab teha makseid niiviisi, et sellest \u00fchtegi j\u00e4lge ei j\u00e4\u00e4, mida saaks p\u00e4rast j\u00e4lgida?<\/p>\n
Eesti \u00fchiskonnas on see debatt olnud tegelikult suhteliselt vaikne v\u00f5i ollakse v\u00e4ga harjunud kasutama elektroonilisi makselahendusi. Aga ka v\u00e4ga paljudes teistes riikides on see privaatsuse k\u00fcsimus tegelikult m\u00e4rksa-m\u00e4rksa olulisem. Tunnetuslikult on see ikkagi see, mida ei soovita \u00e4ra kaotada. Soovitakse, et inimesel oleks v\u00f5imalik privaatselt oma makseid sooritada. See on, ma arvan, see, kus soovitakse, et ka digieuro omaks tulevikus teatavaid sularahale iseloomulikke anon\u00fc\u00fcmsuse jooni.<\/p>\n
Kuidas teil endal? Kui palju te kasutate praegu oma maksete tegemiseks sularaha versus kaardimakset?<\/p>\n
Valdavalt kipub ikka kaardimakse olema see, mida ma kasutan, aga loomulikult aeg-ajalt ikkagi maksan ka sularahas. Eile k\u00e4isin autol rehve vahetamas ja kuna mul oli parasjagu piisavalt sularaha rahakoti vahel, siis maksin sularahas.<\/p>\n
Oleks saanud ka kaardiga maksta?<\/p>\n
Oleks saanud ka kaardiga maksta.<\/p>\n
Tuleks natuke Eesti poole tagasi ja r\u00e4\u00e4giks pangandusest. Eesti pangad on aastaid olnud v\u00e4ga k\u00f5rges kasumis. Kas Eesti keskpanga poolt vaadates on see probleem?<\/p>\n
T\u00f5si on see, et kommertspankade kasumlikkus l\u00e4ks intressit\u00f5usu ts\u00fckli alguses v\u00e4ga-v\u00e4ga k\u00f5rgeks, aga see on n\u00fc\u00fcd m\u00f5nev\u00f5rra ikkagi taandunud. Et nad n\u00fc\u00fcd on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga k\u00f5rges kasumlikkuses, selle hinnanguga ma v\u00f5ib-olla kohe ei n\u00f5ustuks. Kuidas me seda hindame? Kui palju on n\u00e4iteks nende kasumlikkus versus nende omakapital ehk siis omakapitalitootlikkust vaadata.<\/p>\n
Omakapitali olete te ise sundinud neil nii palju omama. Nad v\u00f5taksid palju v\u00e4hem omakapitali, kui nad saaksid.<\/p>\n
Kindlasti, aga siis nad oleksid ka palju riskantsemad. Me peaksime seda vaatama. Aga kui me v\u00f5tame omakapitali tootlikkuse m\u00f5ttes, siis ma arvan, et praegu oleme natukene j\u00e4tkusuutlikumal tasemel tagasi, et seda liiga k\u00f5rgeks hinnata.<\/p>\n
Kui kasumlikkus l\u00e4heb liiga madalaks, siis see kindlasti valmistaks meile v\u00e4ga-v\u00e4ga suurt muret, sest kasumlik pank on \u00fchiskonnale m\u00e4rksa parem lahendus kui see, et kasumit oleks v\u00e4ga v\u00e4he. Nii pangaaktsion\u00e4r peaks ennast tegelikult h\u00e4sti tundma, kui ka pangakliendid peaksid h\u00e4sti tundma.<\/p>\n
Mille p\u00e4rast me peaksime muret tundma, eriti kui kasumlikkus l\u00e4ks suureks, oli ikkagi see, et kas pank ei peaks pangakliendile paremat teenust pakkuma? Tollel hetkel, miks see kasumlikkus intressit\u00f5usu ts\u00fcklis plahvatuslikult kasvas, oli ju see, et pangad ei maksnud n\u00e4iteks kontol olevale rahale intressi, v\u00e4lja arvatud siis, kui klient tegi t\u00e4htajalise hoiuse.<\/p>\n
Siin on m\u00e4rgata ka pankadevahelise konkurentsi olukorra paranemist hoiuste poole pealt, kus just viimasel ajal on m\u00f5ni pank tulnud v\u00e4lja ka teatega, et ka jooksevhoiusele makstakse kontoj\u00e4\u00e4gile igal \u00f5htul intressi. Ma arvan, et natuke on see konkurentsiolukorda edasi viinud. Aga minu meelest k\u00f5ige olulisem on tagada see, et pangakliendid saaksid ikkagi v\u00f5imalikult head teenust. Kui kasumlikkus on liiga k\u00f5rge, siis see n\u00e4itab, et tegelikult pankadel on v\u00f5imalus natukene paremini oma kliente teenindada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088449h9f1dt24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Kui konkurentsiolukord, millele te siin viitate, v\u00f5imaldab mitte pakkuda oma klientidele paremat olukorda, vaid hoopiski oma aktsion\u00e4ridele paremat tootlust?<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4gime sellistest, et kui on ajutised h\u00fcpped, siis see on m\u00f5nes m\u00f5ttes m\u00f5istetav. Pank ei pea sellep\u00e4rast tegema ka oma k\u00e4itumises v\u00e4ga struktuurseid nihkeid. Teiselt poolt oleme me ikkagi m\u00e4rganud, et n\u00e4iteks eluasemelaenu intressimarginaal on viimastel aastatel Eestis selgelt v\u00e4henenud. See t\u00e4hendab, et Eesti pankade kliendid on selgelt hakanud paremat teenust saama. Kui see marginaal veel m\u00f5ni aasta tagasi oli keskeltl\u00e4bi \u00fcle kahe protsendi, siis n\u00fc\u00fcd on ta 1,5 juures. See on, ma arvan, selge v\u00f5it tarbijatele v\u00f5i pangaklientidele, kes eluasemelaenu tahavad saada.<\/p>\n
Samamoodi teiselt poolt, kui pangad v\u00f5istlevad hoiuste p\u00e4rast, siis need inimesed, kes soovivad raha pangahoiusel s\u00e4\u00e4sta, on ka paremas seisus, kui nad varasemalt olid. Meil on siin ikkagi konkurents Eesti panganduses natuke paremaks l\u00e4inud ja see avaldub ka juba pangaklientidele.<\/p>\n
Ma ei ole muidugi l\u00f5puni kindel, et meil tegutsevad suurimad pangad hirmsasti s\u00f5ltuvad Eesti hoiustaja hoiusest oma tegevuse rahastamisel.<\/p>\n
See on ikkagi peamine allikas. T\u00f5si, viimase aja kiire laenukasv on j\u00f5udnud sinnani, et hoiused on kasvanud isegi aeglasemalt kui Eestis laenud ja neil on vaja olnud ka mujalt vahendeid kaasata, kas siis v\u00e4liselt hoiuseid v\u00f5i ka v\u00f5lakirjaturule minna. Aga valdav osa on ikkagi kohaliku hoiustaja raha, mida pangad kasutavad selleks, et seda oma klientidele laenata.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida, mida on teinud meie l\u00f5unanaabrid v\u00f5i riigid, mis meist l\u00f5una pool asuvad, sellises keskkonnas, kus poliitikutele ja v\u00f5ib-olla \u00fchiskonnale tervikuna tundub, et pangad on kuidagi liialt kasumlikud \u2013 ehk siis pangamaks. Ei ole n\u00e4ha olnud, et seal kandis oleks sellest midagi v\u00e4ga halba juhtunud. Kas teie vaatest peaks Eestis ka siis pankade maksustamist kuidagi t\u00f5stma v\u00f5i vaatama, et kas \u00f5nnestuks maksumaksjal vabastada sealt osa rahast?<\/p>\n
Pikas perspektiivis ikkagi pangaklient maksab selle kinni \u00fchel v\u00f5i teisel moel.<\/p>\n
V\u00f5i aktsion\u00e4r?<\/p>\n
Sellisel juhul peaks aktsion\u00e4r leppima lihtsalt madalama tootlikkusega. Aga kui me vaatame panku, siis nad \u00fcldjuhul \u00fctlevad oma erinevates hinnangutes v\u00e4lja, millist tootlikkust ma eeldan oma aktsiale. Ja kui ma tahan olla investor ja ka Eesti turul b\u00f6rsil kaubeldavaid panku osta, siis mind ka huvitab see, et ma ei ostaks ju seda aktsiat, mille kohta tean, et tema kapitalitootlikkus hakkab kindlasti madalamaks minema. Ma tahan ikkagi osta midagi, mis mulle rohkem tulu toob. Paratamatult, kui sa maksustad midagi, siis see tuleb kellegi arvelt.<\/p>\n
Ma kahtlustan, et keskeltl\u00e4bi pikas perspektiivis see ikkagi kipub tulema pangakliendi arvelt. L\u00fchikeses perspektiivis me ei pruugi seda n\u00e4ha. Aga tihti minu meelest ka need l\u00f5unanaabrite skeemid p\u00fc\u00fcdsid ikkagi sellist ajutist liigset tulu maksustada. T\u00f5si, eks ole n\u00e4ha.<\/p>\n
Teine pool sellest on ka see, et kui sa saad ajutiselt eelarvesse p\u00e4ris palju tulu ja see on ajutise iseloomuga, aga kulud tulevad sul p\u00fcsiva iseloomuga, siis sul tekivad j\u00e4llegi mingisugused probleemid eelarvepoliitika poole pealt, mida sa pead hakkama lahendama. Seda on siis v\u00f5ib-olla hea lihtne ka alati valijale m\u00fc\u00fca, et v\u00f5tame sealt samast pangalt edasi, tegelikult neil ju raha on k\u00fcll.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088455h25f6t24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
T\u00f5si, et l\u00f5puks lisamaks maksustab pangateenuse kasutajaid ja osaliselt ka aktsion\u00e4re, aga teisalt, see eeldab, et meil oleks puhas konkurents pangandusturul. Tegelikult meil on tohutud sisenemisbarj\u00e4\u00e4rid pankadele teie endi kehtestatud \u2013 ma m\u00f5tlen siinkohal ka Euroopa Keskpanka. Selleks, et Eestis turul panka alustada, ma isegi ei kujuta ette, kui palju raha on tarvis kulutada, kui palju t\u00f6\u00f6tunde ja muid selliseid asju. Kas see on \u00fclde probleem?<\/p>\n
Kindlasti see on probleem, et panga turule sisenemise barj\u00e4\u00e4rid on suured. Aga me n\u00e4eme, et tegelikult need samad reeglid kehtivad ju \u00fcle Euroopa. Ei saa \u00f6elda n\u00fc\u00fcd, et Eestis on kohutavalt suur see barj\u00e4\u00e4r ja Leedus on v\u00e4iksem barj\u00e4\u00e4r v\u00f5i Saksamaal on teistsugune barj\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
Mina nihutaks selle murekoha ikkagi pigem selle poole peale, et kui me r\u00e4\u00e4gime, et meil \u00fchises rahaliidus ei toimi valitsussektor \u00fcheselt v\u00f5i ei toimu \u00fclekanded, siis teine pool on ka see, et meil ka panganduss\u00fcsteem tegelikult ei toimi \u00fcleeuroopaliselt h\u00e4sti. See on meil ikkagi killustunud, see on meil ikka riigip\u00f5hine. V\u00e4ga tihti on meil regulatsioonid riigip\u00f5hised.<\/p>\n
Meil oleks konkurents kindlasti palju parem, kui oleks \u00fcleeuroopalised pangad, mis saavad teenust vabalt igal pool \u00fchtemoodi osutada. Ka see on minu meelest teema, et laiemalt oleks meil see \u00fchtne ruum parem. Sest meid on ainult 1,3 miljonit Eestis ja pangandus, mis seal salata, on v\u00e4ga suures osas ka mahu\u00e4ri.<\/p>\n
Me v\u00f5ime ju r\u00e4\u00e4kida, et \u00e4kki tuleb m\u00f5ni v\u00e4ikene pank, hakkab siin teenust pakkuma, siis selleks, et efektiivselt seda pakkuda… Mida suurem on maht, seda efektiivsemalt on v\u00f5imalik seda teha. Miks ta peaks tulema siia lihtsalt 1,3 miljoni peale, kus on juba suured tegijad ees? Ta ei n\u00e4e seda v\u00f5imalust siin seda \u00e4ri ajada sellises mahus.<\/p>\n
Kui tal oleks t\u00e4iendavaid barj\u00e4\u00e4re piiri\u00fclesel teenuste osutamisel v\u00f5imalikult v\u00e4he, siis oleks seda kindlasti lihtsam teha. Aga me ju teame, et meil ei ole n\u00e4iteks \u00fchist \u00fcleeuroopalist pankrotimenetlust ja nii edasi, mis aitaksid tegelikult sellele kaasa, et meil oleks \u00fcleeuroopaline kapitali- ja pangandusturg, mis h\u00e4sti toimiks. Ma arvan, et see on see, mis aitaks just eriti v\u00e4ikeseid, meiesuguseid riike, et saada paremat finantsteenust.<\/p>\n
On \u00fcks vana jutt, kuidas Eesti peaks oma \u00f5igusraamistiku viima \u00fcks \u00fchele samaks Luksemburgi omaga, et siis oleks siia v\u00f5imalik igasuguseid asju kohale meelitada, sest k\u00f5ik juba tunneksid \u00f5igusruumi. Kui realistlik see muidugi on, pigem pean seda v\u00f5rdlemisi v\u00e4herealistlikuks.<\/p>\n
Neid m\u00f5tteid ju on, et teha Euroopas t\u00e4iendav \u00f5igusruum, mis on \u00fcleeuroopaline \u00f5igusruum ja mis aitaks tegelikult lihtsamini piiri\u00fclest teenust pakkuda.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime ka erinevatest pangakliendigruppidest, siis nagu ma mainisin, n\u00e4iteks eluasemeturul on olukord Eestis tegelikult p\u00e4ris palju paranenud. Ka Eesti Pank tegi siin koos finantsinspektsiooniga ettepanekuid, mis on praegu t\u00f6\u00f6s ka ja mis v\u00f5iksid aidata konkurentsi parandada l\u00e4bi selle, et on lihtsam oma olemasoleva laenuga panka vahetada. Ja ka marginaalid on alla tulnud juba p\u00e4ris heale tasemele.<\/p>\n
Aga n\u00e4iteks ettev\u00f5tete laenude puhul tundub olukord meil palju keerulisem. Kui me v\u00f5rdleme n\u00e4iteks Eesti ettev\u00f5tteid Soome ettev\u00f5tetega, siis suhteliselt samade parameetritega ettev\u00f5tted saavad Eestis ikkagi kallimalt selle laenu k\u00e4tte kui n\u00e4iteks Soomes. Selle poole pealt oleks kindlasti parandamisruumi rohkem.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088488h7e61t24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Teine asi, mida pangad r\u00e4\u00e4givad, on raporteerimiskohustus. See b\u00fcrokraatia hulk, mida tuleb Euroopa Keskpanga n\u00f5uete t\u00e4itmiseks teha, ei ole ainu\u00fcksi kohutavalt suur, vaid see ka igal aastal pidevalt kasvab. Tuhandeid ja tuhandeid t\u00f6\u00f6tunde, mis sinna alla l\u00e4heb. Kas te Euroopa Keskpanga tasemelt \u00fcritate seda \u00fcldse v\u00e4hendada?<\/p>\n
See on praegu v\u00e4ga aktiivselt t\u00f6\u00f6s, kus r\u00e4\u00e4gitakse lihtsustamisest, mitte k\u00fcll dereguleerimisest, soovitakse p\u00f5him\u00f5tteliselt aruandluskoormust v\u00e4hendada.<\/p>\n
Teine pool, v\u00e4ga suur ja kallis projekt, mis on praegu meil k\u00fcll natukene toppama j\u00e4\u00e4nud, on \u00fchine raporteerimisraamistik, kus saame p\u00e4ris oluliselt automatiseerida pankadelt korjatavaid andmeid, et nii j\u00e4relevalve kui ka statistika poole pealt saaksime automaatseid andmeid koguda, et meil oleks standardiseeritus lahendatud. Aga need on p\u00e4ris suured IT-projektid. See raporteerimise teema… seal tihti l\u00e4hevad vastuollu ka liikmesriigi huvid versus \u00fchised huvid ja need on keerulisemad.<\/p>\n
Aga veel kord, see ei saa olla ju p\u00f5hjus, mille p\u00e4rast m\u00f5nes teises riigis on seis palju parem kui Eestis, sest ka teised euroala riigid peavad t\u00e4pselt samadele n\u00f5uetele vastama.<\/p>\n
Jah, aga \u00fcritame siis jaotada nende n\u00f5uete kulu 1,3 miljonile versus 80 miljonile. Seal tuleb teatud mastaabis\u00e4\u00e4st siiski sisse.<\/p>\n
Jah, sealt tulebki sisse seesama, mis ma mainisin, et see on tihti mastaabi\u00e4ri.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime ka Eesti majanduses toimuvast, tegelikult riigieelarvest. Meil on j\u00e4rgmise aasta riigieelarves rekordiline 4,5 protsenti defitsiiti. Kui suure murega te vaatate seda asja?<\/p>\n
Sellele \u00fcksikule n\u00e4itajale v\u00f5i \u00fche aasta n\u00e4itajale, eriti teades, et meil on massiivselt kasvavad kaitsekulud, mida selgelt on vajadus teha, vaataks ma v\u00f5ib-olla mureliku pilguga, aga kui poliitikud adresseeriksid, et j\u00e4rgmistel aastatel on meil kindel plaan, kuidas me kavatseme kulusid koomale t\u00f5mmata v\u00f5i makse t\u00f5sta, et me saame tulevikus selle defitsiidi v\u00e4iksemaks, siis ma vaataks v\u00e4hem murelikult sellele 4,5 protsendile.<\/p>\n
Praegusel hetkel, kui vaadata erinevaid plaane, kipub see olema v\u00e4ga p\u00fcsiva iseloomuga defitsiit. T\u00f5si, see v\u00f5ib-olla protsentuaalselt natukene hakkab v\u00e4henema, sest majandus kasvab, aga nominaalselt on see defitsiit praegu suhteliselt konstantselt natuke alla kahe miljardi juurde j\u00e4\u00e4nud, aga see ei saa selgelt olla j\u00e4tkusuutlik. Meil on vaja siin lahendusi ja ma ise ei n\u00e4e, et me suudame v\u00e4ga pikalt sellist defitsiiti hoida.<\/p>\n
M\u00f5nes m\u00f5ttes oleks meil ruumi veel p\u00e4ris k\u00f5vasti paugutada, enne kui mingisugused p\u00e4ris limiidid vastu tulevad.<\/p>\n
Jah, meil on sellised poliitilised limiidid k\u00fcll, aga me peame arvestama, et kui sul ikkagi plaani ei ole, kuidas sa kavatsed tulevikus oma laenukoormuse kasvu seisma saada, siis millep\u00e4rast ma peaksin andma laenu sulle k\u00fcmneks aastaks, kui ma ei tea t\u00e4pselt, mis seisus sa ikka k\u00fcmnendal aastal oled.<\/p>\n
Ja siis tulevad k\u00f5ik need muud geopoliitilised ohud, muud laiemad majandusohud ka sinna k\u00f5rvale, millega investor peab arvestama. Minu meelest me ei peaks alahindama seda ohtu ka turgude poole pealt. Me ei taha seda, et turg meid distsiplineerima hakkaks, uskuge mind, see on see k\u00f5ige viimane asi, mis \u00fchelgi riigil vaja oleks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088458h8093t24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Meil on suurep\u00e4rane v\u00f5imalus, et kui kuskil maailmas midagi erakordselt kokku kukub, milleks on kogu aeg riskid \u00fcleval, v\u00f5ib turg asuda meid ka praeguse v\u00f5lataseme peal distsiplineerima.<\/p>\n
See on kahtlemata nii. Tegelikult, kui vaadata ka viimaseid arenguid, siis kui oli Covidi aeg, kui oli kas v\u00f5i seesama viimane episood, kus Trump hakkas aprillis tolle kehtestama, siis sellistes turbulentsetes episoodides on Eesti suurusel riigil kindlasti ka m\u00e4rksa keerulisem minna turule ja hakata oma laenu finantseerima.<\/p>\n
Kui sul on v\u00e4ga suur laen, siis sa oled tihti juba sundviskes, et sul on vaja oma varasemad aeguvad v\u00f5lakirjad \u00fcle rullida. Ilmselt sul on loodetavasti piisavalt varu, et sa ei pea ajastama seda t\u00e4pselt sellele kuup\u00e4evale, kus k\u00f5ige ebameeldivam on, aga sellegipoolsest arvan, et meil peab olema hea plaan, mida me suudame investoritele m\u00fc\u00fca ja n\u00e4idata, et me tegelikult suudame oma rahaasjad j\u00e4lle korda saada.<\/p>\n
Laias skaalas on rahaasjade kordasaamiseks kaks v\u00f5imalust: sa kas k\u00e4rbid kulutusi v\u00f5i suurendad maksukoormust, rohkem seal variante ei ole. K\u00e4rpimise osa pealt on mul v\u00e4ga s\u00fcgavad kahtlused. Ma olen siin n\u00e4inud nominaalselt, kuidas \u00fcritatakse k\u00f5vasti k\u00e4rpida, aga ei ole v\u00e4ga palju \u00f5nnestunud. Maksukoormuse puhul j\u00e4rgmisest aastast meie maksukoormus langeb. Kuidas te n\u00e4ete siis seda lahendust?<\/p>\n
\u00d5nneks ei pea ma ise seda lahendust otsustama, k\u00fcll aga saame soovitada. Suure t\u00f5en\u00e4osusega tuleb siin \u00fcht koma teist teha. Ma arvan, ka IMF on v\u00e4lja toonud oma \u00fches anal\u00fc\u00fcsis, et ainult maksut\u00f5usudele v\u00f5i ainult k\u00e4rpimisele tuginedes v\u00f5ib majandust rohkem kahjustada.<\/p>\n
Kus me k\u00e4rbime kaks miljardit?<\/p>\n
Sellel poolel peaks minu meelest vaatama kaht poolt. \u00dcks asi on see, et me ilmselt ei pea seda tegema homne p\u00e4ev. Meil on madal v\u00f5lakoormus, mis annab meile v\u00f5imaluse seda hajutada pikema ajaperioodi peale. See v\u00f5imaldab meil ka arvestada, et kui me ikkagi loodetavasti majanduses paremini kasvame, siis meil on selle kasvu arvelt v\u00f5imalik lihtsalt kulutusi v\u00e4hem kasvatades ka juba mingil m\u00e4\u00e4ral sellest v\u00e4lja kasvada. Aga t\u00f5si, see auk on nii suur, et meil on vaja lisaks midagi teha.<\/p>\n
Teine pool, ma arvan, millele tuleb otsa vaadata, ongi see, et kas k\u00f5ik see, mida me teeme, on ikkagi j\u00e4tkuvalt j\u00e4tkusuutlik ja vajalik meile ka selles olukorras, kus me praegu oleme? Kas need poliitilised lubadused, mida me oleme andnud 10 aastat tagasi v\u00f5i viis aastat tagasi, kus me oleme v\u00f5tnud endale mingisuguseid kohustusi, et me tahame rohkem teenust pakkuda maksumaksja raha eest \u2013 kas need on ikkagi j\u00e4tkuvalt j\u00e4tkusuutlikud? Ma arvan, et me peaksime ka sellele otsa vaatama.<\/p>\n
Need on, veelkord, poliitilised valikud. Keskpangana me ei taha sekkuda poliitiliste valikute tegemisse, et kas t\u00f5sta makse v\u00f5i pigem k\u00e4rpida kusagilt. See peaks olema ikka poliitika \u00fclesanne. Mida me oleme kindlasti pangas valmis tegema, on see, et kui on mingisuguseid stsenaariume, siis me oleme valmis neid l\u00e4bi m\u00e4ngima ja p\u00fc\u00fcdma omakorda ka hinnanguid anda, kuidas sellised stsenaariumid v\u00f5ivad majandusele m\u00f5juda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3088443h9fa9t24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alustaks teie vanast uuest ametist. Kui Gerd Tiivas sai selle aasta alguses t\u00f6\u00f6tukassa juhatuse esimeheks, siis pool aastat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42788,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2759,2183,34,36,6953,2412,31,32,21,8179,3722,6955,28,29,2675,21381,19,1968,14272,25,10613,23,24,22,2990,20,30],"class_list":{"0":"post-42787","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-majandus","14":"tag-eesti-pank","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroala","18":"tag-euroopa-keskpank","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-hoiuseintressid","23":"tag-inflatsioon","24":"tag-intressimaarad","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-majandusprognoos","28":"tag-monopson","29":"tag-news","30":"tag-palgakasv","31":"tag-pankade-kasumid","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-reedene-intervjuu","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-ulo-kaasik","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42787","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42787"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42787\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42788"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42787"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42787"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42787"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}