![\"Katariina](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1763152884.jpg\")
\n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Katariina Peetsoni kaamerasilm on l\u00e4bi aastate tabanud sadade jalgpallurite emotsioone. See seiklus on selleks korraks l\u00e4bi, sest noor fotograaf keeras Norra-Eesti mat\u0161i j\u00e4rel ette t\u00e4iesti uue – norrakeelse! – lehe.<\/p>\n
\n<\/ul>\n
See oli 2019. aasta 19. oktoober, kui Katariina Peetson haaras kaamera ja l\u00e4ks pildistama esimest jalgpallimat\u0161i. Tallinna FCI Levadial oli v\u00f5\u00f5rustada FC Kuressaare, mida tehti 2:1 v\u00e4\u00e4riliselt. Peetson oli kohal k\u00fcll \u00fcsna limiteeritud objektiiviga, mis passis rohkem portreefotodeks, kuid midagi tuli v\u00e4lja ikka. Vast piisavalt, sest Levadia ja tema koost\u00f6\u00f6 kestis veel aastaid. \n<\/p>\n
Alguse sai see lihtsast \u00fcleskutsest, kui klubi otsis vabatahtlikku fotograafi. “M\u00f5tlesin, et panen end kirja. Ega ma midagi otseselt ei teadnud, aga kaamerat olin k\u00e4es hoidnud ja m\u00f5te ise tundus lahe. Selle koha pealt olen ma nullist \u00fcsna kiirelt arenenud,” meenutab ta n\u00fc\u00fcd, Oslo kesklinnas Soccernet.ee-ga vesteldes. \n<\/p>\n
“Kui niimoodi veel m\u00f5elda – aastal 2019 hoidsin kaamerat esimest korda k\u00e4es, 2025. aasta veebruaris k\u00e4isin laskesuusa MM-il \u0160veitsis ja praegu novembris olin Norra koondise m\u00e4ngul ja tegin [Erling] Haalandist ja [Alexander] S\u00f6rlothist pilti …” \n<\/p>\n
![\"K\u00fcll](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1763148171.jpg\")
\n<\/p>\n
Kogu see pall veeres kindlasti libedamalt t\u00e4nu vennale Rasmus Peetsonile, kes oli siis Levadia m\u00e4ngija ning on seda t\u00e4naseni. Otseselt ei vaadanud Katariina t\u00f6\u00f6d venna j\u00e4rgi, kuid Levadia \u00fcleskutse ja isiklik side klappisid h\u00e4sti. Toona suhtlesid \u00f5de-vend ka tihedamalt, samas jalgpall on perel igal juhul veres.<\/p>\n
“Siis, kui ma Levadias olin, v\u00f5ttis ta mind ikka peale ja l\u00e4ksime koos t\u00f6\u00f6le. N\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gime ja n\u00e4eme lihtsalt m\u00e4ngudel. Jalgpallist r\u00e4\u00e4gime veidi ikka, aga pigem teeb seda rohkem \u00fclej\u00e4\u00e4nud pere. Ma ise tunnen, et olen lihtsalt kogu aeg selle sees. Pluss meil on Rasmusega ka see, et mina olen Liverpooli f\u00e4nn ja tema Arsenali oma ehk me ei sobi \u00fcldse kokku!” naerab Katariina Peetson. \n<\/p>\n
Ta j\u00e4tkab p\u00e4rimise peale, et ka \u00fcldine jutusoon l\u00e4heb \u00f5el-vennal lahku. “Omavahel r\u00e4\u00e4kides on ta v\u00f5ib-olla natukene avatum. Aga no ta ei ole selline suur lobiseja, on kindlasti suuremaid,” lisab ta t\u00f6gavalt. \n<\/p>\n
Miks Norra?
\n<\/p>\n Peetsoni jaoks hakkas m\u00f5te Norra kolimisest vaikselt idanema juba lapsep\u00f5lves. Pere k\u00e4is tihedalt Skandinaavias puhkamas, ka on ta j\u00e4lginud palju siinset sporti. Eriti puges s\u00fcdamesse laskesuusatamine, alles hiljem lisandus jalgpall. Pikaaegne unistus hakkas vilja kandma t\u00e4navu suvel, kui Peetson hakkas kogu protsessiga pihta.<\/p>\n Asjaajamist jagus, ent kuna Eestist tuttav s\u00f5branna otsis just uut korterikaaslast, l\u00e4ks \u00fche linnukese t\u00f5mbamine kohe eriti h\u00f5lpsalt. Enne intervjuud oli Peetson saanud ka uue t\u00f6\u00f6koha. “Kuidagi h\u00e4sti kiirelt k\u00e4is kogu see protsess ja n\u00fc\u00fcd perfektselt koondise viimaseks m\u00e4nguks sai k\u00f5ik aetud,” r\u00f5\u00f5mustab n\u00fc\u00fcdne norrakas.
\n<\/p>\n Uus t\u00f6\u00f6koht on teadlikult valitud hoopis teenindavat laadi. See ei t\u00e4henda, et Peetson viskaks kaamera nurka, vaid ta saab ise olla oma aja ja kunsti boss. “\u00d5nneks on meil kaks m\u00e4ngijat Norra k\u00f5rgliigas – saan siin olla Eesti jalgpallile ikka kasulik. Esialgu teen seda k\u00fcll enda l\u00f5buks, aga \u00e4kki tuleb sealt midagi suuremat v\u00e4lja,” m\u00f5tiskleb ta seoses Rocco Robert Sheini ja Markus Soometsaga.
\n<\/p>\n Peetson k\u00fcll tahtis esimese hooga j\u00e4tkata spordis, kuid Norra Laskesuusatamise Liidule saadetud CV j\u00e4i rahuldava vastuseta. Tagasi m\u00f5eldes nendib ta, et eks see oligi praegu parem, sest n\u00f5udmised olid \u00fcsna k\u00f5rged ja maht suur. Ta lisab, et tulevikus v\u00f5iks muidugi uuesti proovida. Siis oleks norra keel paremini k\u00fcljes ka.
\n<\/p>\n Jalgpalli juurde t\u00f5siselt Peetson praeguse seisuga tagasi ei kipu. “Ma olen elanud seda jalgpallielu nii palju, et ma praegu tahaks lihtsalt olla. Mul l\u00f5ppes jalgpallis t\u00e4iskohaga viies hooaeg – \u00fchel hetkel saad aru, et tegelikult on see kurnav,” r\u00e4\u00e4gib fotograaf, kes asus Eesti Jalgpalli Liitu t\u00f6\u00f6le 2023. aasta veebruaris p\u00e4rast eelmise fotoguru lahkumist ja soovitust.<\/p>\n Peetsoni s\u00f5nul v\u00f5is viie aasta peale koguneda pildistamiseks umbes 400 m\u00e4ngu. Oli p\u00e4evi, kus ta k\u00e4is l\u00e4bi isegi kolmelt mat\u0161ilt. Kuigi ta oli pidevas liikumises, siis mingis hetkes muutus asi justkui liinit\u00f6\u00f6ks. “Ma igatsen sellist vabadust. N\u00e4iteks koondisem\u00e4ngudel n\u00e4gin, kuidas osad fotograafid saavad lihtsalt tulla ja teha oma pilte t\u00e4iesti teise nurga alt. Samas mina varem klubi ja siis liidu fotograafina pidin saama k\u00e4tte oma kindlad pildid.”
\n<\/p>\n Emotsioonid-emotsioonid-emotsioonid
\n<\/p>\n Nende kokku kuue aasta jooksul on muidugi olnud parajalt v\u00e4ljakutseid, mis on olnud kaugel igasugusest rutiinist. N\u00e4iteks \u00fcheks pidevaks k\u00fcsimuseks on pildistamiseks selle \u00f5ige koha valimine, kust saaks k\u00e4tte tabamused, t\u00e4histused ja muud emotsioonid. N\u00e4iteks Norra-Eesti mat\u0161is oli Peetson vastase tabamusteks \u00f5igel pool, kuid vaid korra jooksis S\u00f6rloth tema juurde juubeldama.
\n<\/p>\n Teine sarnane olukord meenub talle septembrikuust, kus P\u00e4rnu JK Vapruse r\u00fcndaja Marten-Chris Paalberg l\u00f5i Harju JK Laagrile kaks v\u00e4ravat, kuid t\u00e4pselt teises v\u00e4ljakuotsas. “M\u00f5tlesin, et v\u00f5tan esimesel poolajal Harju v\u00e4ravat, sest mulle meeldib Laagris istuda seal seina ees. See on hea turvaline ja soojendust tehakse teisel pool, et sa ei ole kellelgi ees,” selgitab Peetson. “Aga Paalberg l\u00f5i teise v\u00e4ravasse kaks ja tegi \u00fclihead t\u00e4histused ka veel! Olin nii pettunud, et ma neid ei saanud, aga v\u00e4hemalt m\u00e4ngus l\u00f5pus sain t\u00e4histuse k\u00e4tte.”<\/p>\n Teine stsenaarium tekib aga penaltiolukordades, kus t\u00e4na on t\u00e4nu VAR-i \u00fclevaatusele teisel pool istuval fotograafil v\u00f5imalik \u00f5igeks ajaks kohale j\u00f5uda. Peetson naerab, et kindlasti on olnud \u00fclekannetes v\u00f5i staadionil n\u00e4ha, kuidas ta kohale tormab. Selle ilmestamiseks meenub 2023. aasta suve m\u00e4ng, kus Kevin Kauber l\u00f5i P\u00e4rnu Rannastaadionil Paide Linnameeskonna v\u00f5rku penalti.
\n<\/p>\n “Sain selle, kuidas [Sander] Kapper n\u00e4itab Kauberile ja kuidas Kauber jookseb k\u00e4ed ees publiku poole. Vaprusel on see kusjuures kontoris \u00fcleval ka. Selliseid asju on alati s\u00fcdantsoojendav vaadata, et minu pilt!” naeratab ta. “V\u00f5i ma m\u00e4letan, kuidas kunagi vaatasime kodus Jalka ajakirja, et kas Rasmus on sees ja kus on Rasmuse nimi. N\u00fc\u00fcd on see, et minu pilt, minu pilt, minu pilt …”
\n<\/p>\n Just emotsioonide, veel enam t\u00e4histuste k\u00e4tte saamist kaifib Peetson k\u00f5ige enam. Eriti meeldib ta, kui m\u00e4ngija oskab tulla kaamera ette ja seal end v\u00e4lja elada. Selles on tema arvates meistriks Zakaria Beglari\u0161vili. “Talle ei pidanud kunagi midagi \u00fctlema. Ta lihtsalt alati tuli ja tegi. Eks igal klubil on neid, kes tulevad kaamera ette, aga just Zaka oli see, kes teadis alati, kus ma olen,” kiidab Peetson.<\/p>\n Tema teiseks s\u00fcdameasjaks olid meeste koondisega tehtud videoblogid, mis kajastasid nii tegemisi platsil kui sellest eemal. Peetsoni s\u00f5nul olid need kui toredad koduvideod, mida hiljem j\u00e4rele vaadates tekkis lihtsalt hea soe tunne. “Ma tean, et m\u00f5ned oleks soovinud n\u00e4ha rohkem trenni v\u00f5i midagi muud, aga saada peale seda, kuidas [Rauno] Sappinen peidab kaardi p\u00f5ue \u00e4ra ja poisid on t\u00e4iesti ahastuses v\u00f5i kuidas Rasmusel l\u00e4heb esimene l\u00f6\u00f6k valesti, aga siis l\u00f6\u00f6b \u00fcliilusa v\u00e4rava, on mega \u00e4ge. Fotoga selliseid asju uuesti l\u00e4bi elada ju ei saa.”
\n<\/p>\n M\u00f5ni pilt tuleb palju raskemalt
\n<\/p>\n Jalgpall on paraku selline, et ette tuleb ka halbu emotsioone. Ka v\u00f5ib see olla Eesti jalgpalli kohatiseks mureks. Peetson r\u00e4\u00e4gib, et fotograafina tuleb neist asjadest lihtsalt \u00fcle olla. “Nii halvasti kui see ka ei k\u00f5laks, siis ma l\u00fclitan end Eesti koondise m\u00e4ngudel f\u00e4nnina v\u00e4lja ja teen puhtalt oma t\u00f6\u00f6d. Nii tulevadki k\u00f5ige paremad emotsioonid. Kui ma l\u00e4heks sellega kaasa, et Eesti koondis on kaotamas, siis ma poleks n\u00e4iteks Norra-m\u00e4ngu l\u00f5puni saanud teha,” arutleb ta.
\n<\/p>\n![\"Rasmus](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1747580846.jpg\")
<\/a>
\n<\/p>\n![\"Peetson](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1699203554.jpg\")
\n<\/p>\n![\"V\u00e4hemalt](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1763062387.jpg\")
<\/a>
\n<\/p>\n![\"Tasus](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1688160655.jpg\")
<\/a>
\n<\/p>\n![\"Kauber](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1688160658.jpg\")
<\/a>
\n<\/p>\n
![\"Emotsioone](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1758740814.jpg\")
<\/a>
\n<\/p>\n![\"Peetson](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1731164193.jpg\")
<\/a>
\n<\/p>\n