Ainu\u00fcksi Youtube maksis viimase nelja aasta jooksul sisuloojatele \u00fcle 100 miljardi dollari ja kokku ulatub majandusharu k\u00e4ive juba sadade miljardite dollariteni. Lisaks lapsevanematele on hakanud seet\u00f5ttu pulbitsevatele sektorile t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama ka poliitikud, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n
William Shakespeare’i loodud Julia t\u00f5des, et mistahes muud nime roos ka ei kannaks, l\u00f5hnaks see ikkagi sama magusalt. Ta pidas silmas Romeod. Julia armastatu p\u00e4rines vaenu pidavast perekonnast, aga tema jaoks ei muutnud vaenlase perenimi midagi. Romeo oli talle ikkagi v\u00e4ga kallis.<\/p>\n
Kuidas l\u00f5hnavad suunamudijad, sisuloojad, internetipersoonid, juutuuberid, sotsiaalmeedia staarid v\u00f5i striimerid? Kas nad l\u00f5hnavad k\u00f5ik \u00fchte moodi, n\u00e4iteks raha j\u00e4rele? On nad f\u00e4nnidele sama kallid oma nimest s\u00f5ltumata?<\/p>\n
Pole kuigi keeruline ette kujutada v\u00f5i meenutada m\u00f5nda \u00f5htust perekeskis peetud vestlust 2010. aasta paiku. Mingil p\u00f5hjusel tulevikuplaanidele langenud teema \u00e4ratab kahel erineval p\u00f5hjusel innustunud osapoolte vahel debati. \u00dcks pool selgitab, kuidas meigi\u00f5petuste v\u00f5i m\u00e4ngude l\u00e4bim\u00e4ngimise videodega hakatakse teenima ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud vanemaid \u0161okeerivaid summasid. Vastusena j\u00e4rgneb pikem monoloog kindlast palgast ja pensionist.<\/p>\n
Digiajastu s\u00fcnnitas unistajate p\u00f5lvkonna, kes n\u00e4gid oma v\u00e4\u00e4rtust ekraani vahendatud meeldimistes, mitte kontorihoone karj\u00e4\u00e4riredeli k\u00f5rgustes.<\/p>\n
Kindla palga ja pensioni peale panustanud p\u00f5lvkond polnud n\u00e4inud tuleviku toodud teistsugust maailma. Nende s\u00fcnnitatud p\u00f5lvkond polnud samuti tulevikku n\u00e4inud. Nende teadvust polnud kujundanud aga ka vanemate loodud maailma r\u00fctm. Neil polnud uuele ja p\u00f5nevale midagi vastu panna ning meeled olid uuele avatud.<\/p>\n
Ei m\u00f6\u00f6dunud palju aega, kui hakkas koitma, et platvormid nagu Youtube, Instagram ja hiljem Tiktok arenevad uudsest eksootikast esmatarbeteenusteks. Vanema p\u00f5lve iroonitsemine muutus vaiksemaks. Nendestki olid saanud uue sisu tarbijad. Praegu ollakse juba nii kaugel, et sisuloome pole mitte ainult eluj\u00f5uline t\u00f6\u00f6v\u00f5imalus, vaid seda on asutud pidama uue aja majanduse oluliseks osaks. Uudse t\u00f6\u00f6ga tagatakse elatist ka neile, keda pole ekraanil n\u00e4ha.<\/p>\n
Seda kinnitavad v\u00e4rsked uuringud. Anal\u00fc\u00fcsifirma Oxford Economicsi<\/a> 2024. aastat kajastavast aruandest<\/a> selgub, et ainu\u00fcksi \u00dchendkuningriigis panustasid Youtube’i sisuloojad riigi majandusse 2,2 miljardit naela ja toetasid 45 000 inimese t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet. Omaaegsed unistajad ei osanud seda viimast asjaolu trumbina kasutada. Antud seik oleks toetanud vanemate silmis nende idee t\u00f5siseltv\u00f5etavust.<\/p>\n S\u00fcsteemis loodud v\u00e4\u00e4rtuse korduva taaskasutuse lainetust nimetatakse majanduses kordajate efektiks. Edukas juutuuber on \u00fcksi vaid ekraanil. Temast \u00f5ige natuke eemal on sageli toimetajate, produtsentide, m\u00e4ned\u017eeride, disainerite, fotograafide ja erinevate tehniliste erialade esindajatest meeskond. Iga esinemiskorra kohta vaatajate arvuga valideeritud s\u00fcndmus on loomemajanduse t\u00f5hususe uudne ja k\u00fctkestav omadus. Rahamagnetil on m\u00e4rgatav t\u00f6\u00f6h\u00f5ive laineefekt.<\/p>\n Youtube’i andmetel<\/a> maksis firma viimase nelja aasta jooksul sisuloojatele \u00fcle 100 miljardi dollari. Lastega peredes ei tohiks enam \u00fcllatuda, kui m\u00f5ne \u00f5htuse vestluse k\u00e4igus plaanitakse sisulooja karj\u00e4\u00e4ri. USA-s korraldatud k\u00fcsitluses umbes kolmandik nn alfap\u00f5lvkonna lastest soovis saada juutuuberiks ja iga viies plaanis saada tiktokkeriks. Kes soovib, v\u00f5ib nende uuss\u00f5nade peatse seadustamise peale kihla vedada.<\/p>\n USA-s toimuvad \u00dchendkuningriigiga sarnased arengud, aga laiemal skaalal. Seal hinnatakse, et sisuloojate s\u00fcnnitatud majandusharu k\u00e4ive ulatub umbes 250 miljardi dollarini, mis annab t\u00f6\u00f6d miljonitele inimestele. Goldman Sachsi ennustuste kohaselt v\u00f5ib n\u00e4itaja 2027. aastaks kahekordistuda<\/a>. Nad ei varasta konkureerivate vanade meediaettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6kohti, vaid loovad uusi, sageli paindlikes ja loomingulistes ni\u0161\u0161ides, millega ei suuda suured ja raske taristuga ettev\u00f5tted konkureerida.<\/p>\n Sisuloojate valdkonna kvaliteedi kiirele t\u00f5usule sotsiaalse hierarhia redelil osutab n\u00e4htuse politiseerumine, mitte ainult sinna kogunenud poliitilise sisu loojate m\u00f5ttes, vaid tormiliselt arenevat ettev\u00f5tlussektorit saatva poliitilise \u00e4rkamisena. \u00dchendkuningriigis moodustati parlamendis parteide\u00fclene sisuloojate huve esindav parlamendir\u00fchm. USA-s mahhineeritakse Tiktoki jagamise \u00fcmber poliitikutest s\u00f5prade vahel jne.<\/p>\n Poliitikute t\u00e4helepanu saavutamine v\u00e4\u00e4rib tunnustust. Samas \u00e4ratab see kaastundliku mure algavas tantsus tallatud varvaste p\u00e4rast, kui p\u00f5rkutakse regulatsioonide ja vaenulikkusega. Suhteliselt suurte rahanumbrite varjus toimetab alles imikulaadselt tasakaalutult taaruv \u00f6kos\u00fcsteem, milles korraliku inseneri aastapalga v\u00f5i sellest rohkem teenib umbes kuus protsenti ekraanitegelastest, samas kui poolte sisuloojate tasu k\u00fc\u00fcndib umbes 15 000 dollarini aastas.<\/p>\n Domineerivatest v\u00e4hestest v\u00f5ib vormuda uut moodi arvamuste monopol. Selle v\u00f5imsuse varjunditest v\u00f5ib aimu saada n\u00e4iteks USA presidendi valimiste eel.<\/p>\n Shakespeare kasutas roosi, ilu ja vooruse s\u00fcmbolina ega unustanud lille tabada v\u00f5ivat riknemist reetmiste, poliitiliste intriigide ja \u00fcllaste ideaalide lagunemise tulemusel. Nagu kirjanik t\u00f5des: “Kogu maailm on lava ja k\u00f5ik mehed ning naised on vaid n\u00e4itlejad”.<\/p>\n