Kaasprofessor Mede, te t\u00f6\u00f6tate mainekas \u00fclikoolis, teie h-indeks on teie ea kohta igati korralik ja v\u00e4hemalt statistika p\u00f5hjal k\u00e4isid ka teie m\u00f5lemad vanemad \u00fclikoolis. Kui te olete seega osa eliidist, miks me peaksime teid populismist r\u00e4\u00e4kides t\u00f5siselt v\u00f5tma? Kuidas on v\u00f5imalik teiesugustel \u00fcle\u00fcldse end usutavana n\u00e4idata, ilma et see toidaks populismi keskset narratiivi professorist, kes \u00fctleb teistele, kuidas nad elama peavad?<\/p>\n
See on alustuseks t\u00f5esti hea k\u00fcsimus ja ma pole ise seda endalt kunagi niimoodi k\u00fcsinud. P\u00fc\u00fcan aga kasutada n\u00e4iteks suhtluskanaleid, kus leidub peale teadlaste ka teisi inimesi. Ma ei avalda t\u00f6id ainult teadusajakirjades ja teaduskonverentsidel, vaid ka n\u00e4iteks sotsiaalmeediaplatvormidel.<\/p>\n
Usun, et kui kasutan h\u00f5lpsamini m\u00f5istetavat keelt ning visuaale v\u00f5i metafoore, muudan oma teadust\u00f6\u00f6 v\u00e4hem elitlistlikuks ja elukaugeks. Loodan, et ma ei paista siis sedav\u00f5rd tugevalt mingi vaimuladviku v\u00f5i eliidi osa, kuigi ma seda faktiliselt olen. P\u00fc\u00fcan olla selles osas nii enesereflektiivne kui v\u00f5imalik. Ma arvan v\u00f5i v\u00e4hemalt loodan, et osa mu t\u00f6\u00f6st peegeldab seda ja see lisab sellele usaldusv\u00e4\u00e4rsust.<\/p>\n
Lisaks sotsiaalmeediale p\u00fc\u00fcan suhelda nii palju kui v\u00f5imalik laiema avalikkusega, n\u00e4iteks kooli\u00f5pilastega, k\u00e4ies esinemas koolides ja teadusfestivalidel. Esitledes oma uurimist\u00f6\u00f6d v\u00f5i selle \u00fcle inimestega arutledes vastan meeleldi ka nende kriitilistele k\u00fcsimustele. Mulle on j\u00e4\u00e4nud m\u00f5nedest uuringutest mulje, et kui ennast taoliselt k\u00e4ttesaadavaks muuta, kasutada lihtsat keelt ja kuulata k\u00f5igi arvamusi, aitab see muuta korraga teadlasi usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks ning samal ajal teadust l\u00e4bipaistvamaks.<\/p>\n
Teie t\u00f6\u00f6 keskmes on seos populismi ja teadusskeptitsismi vahel. Enamik inimesi m\u00f5istab populismi poliitilise stiilina \u2013 “meie, rahvas” versus “korrumpeerunud eliit”. Teie k\u00e4sitlete seda peaaegu ps\u00fchholoogilise seisundi v\u00f5i tunnetusliku filtrina. Kui t\u00e4pne see kirjeldus on? Kas populism polegi t\u00e4nap\u00e4eval lihtsalt mugav silt, millega tasal\u00fclitada neid, kes esitavad ebamugavaid k\u00fcsimusi, olgu nendeks teadlased v\u00f5i poliitikud?<\/p>\n
See on tegelikult k\u00f5igi populismiuurijate p\u00f5hik\u00fcsimus, mille \u00fcle nad vaidlevad. On see ideoloogia v\u00f5i pigem stilistiline suhtlusvahend, n\u00e4iteks retoorika? V\u00e4idaksin ise, et see on m\u00f5nes m\u00f5ttes m\u00f5lemat. K\u00e4sitlen seda \u00f5hukese ideoloogiana. See on maailmavaadete komplekt, mida saab kohandada paljudele teistele ideoloogiatele ja seda neile k\u00fclge pookida.<\/p>\n
M\u00f5ned neist ideoloogiatest keerlevad konservatiivsuse ja kultuuriliste v\u00e4\u00e4rtuste, teised majanduslike filosoofiate ja ideoloogiate \u00fcmber ning m\u00f5ned puudutavad ka seda, kuidas suhtume me teadusesse. Populismi ideid laiemalt saab kasutada kindla maailmavaate kujundamiseks, mis puudutab n\u00e4iteks teadlase rolli \u00fchiskonnas. Pole ju olemas ainult poliitilist eliiti, vaid ka akadeemiline eliit.<\/p>\n
K\u00fcsimus pole ainult valijate hoiakutes, vaid lisaks tavalistes inimestes ja nende kaines m\u00f5istuses. Need kaks r\u00fchma on osaliselt kattuvad. Lisaks arvavad populistid sarnaselt paljudele teistele, et akadeemilise eliidi liikmed teevad poliitilise eliidiga koost\u00f6\u00f6d. Populistide valijatel ja toetajatel on seevastu olemas see sisetunne, mis v\u00f5imaldab neil ise oma uurimist\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Te uurite ka vanden\u00f5uteooriaid ja vanden\u00f5ulikku m\u00f5tlemist. Peavoolumeediale meeldib populiste kujutada inimestena, kes kasutavad neid oma s\u00f5numi v\u00f5imendamiseks, kuid kas me saame t\u00f5mmata vanden\u00f5uliku m\u00f5tlemise ja inimeste populismikalduvuse vahele selge piiri? Kas nende vahel on selgepiiriline joon v\u00f5i kujutavad vanden\u00f5uteooriad h\u00e4\u00e4lte p\u00fc\u00fcdmiseks liiga head t\u00f6\u00f6riista?<\/p>\n
P\u00e4ris selget eraldusjoont pole, pigem on see spekter. Kui kujutate ette n\u00e4iteks Venni diagrammi, \u00fctleksin, et populistlikel narratiividel on vanden\u00f5uteooriatega \u00fchisosa on olemas, kuid m\u00f5lemal on neile ainuomased jooned. N\u00e4iteks jagavad vanden\u00f5uteooriad elanikkonna kahe lehte, tavainimesteks ja ise uurimist\u00f6\u00f6d teinud inimesteks, kes avastavad, et maa on lame. Kusagil peab olema eliit, kes oma tegevusega seda t\u00f5de varjas. \u00dcht\u00e4kki sattusimegi n\u00fc\u00fcd ulatusliku vanden\u00f5u juurde, kus omavahel teevad koost\u00f6\u00f6d teadlased ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5imuladvik.<\/p>\n
Kui minna Venni diagrammi \u00fchisosast otse populismi osa juurde, v\u00f5ib \u00f6elda, et ka populistliku partei vaated v\u00f5ivad viidata meie vs nemad t\u00fc\u00fcpi m\u00f5tlemisele. Vaadates n\u00e4iteks poliitilist populismi, v\u00f5ivad n\u00e4ha populistid immigrante osana teistest ka ilma igasuguse vanden\u00f5uta. Puhas vanden\u00f5u v\u00f5ib haarata aga n\u00e4iteks laste kupeldamist, millel pole m\u00f5ne populismi loosungiga \u00fchest seost.<\/p>\n
Need kaks asuvad samas l\u00e4hestikku ja hakkavad teineteist \u00f5ige tihti v\u00f5imendama. Vanden\u00f5uteoreetikud kasutavad populistlikke narratiive ja populistid v\u00f5ivad kasutada vanden\u00f5uteooriaid, kuid see ei t\u00e4henda tingimata, et nende kahe vahele saab t\u00f5mmata v\u00f5rdusm\u00e4rgi.<\/p>\n
Teie enda uurimused viitavad sageli, et inimesed ei eelista populistidele omaseid t\u00f5lgendusi mitte teadmiste puuduj\u00e4\u00e4gi, vaid motiveeritud arutlusk\u00e4igu t\u00f5ttu. Teisis\u00f5nu, nad kasutavad oma vaimset ressurssi, et leida p\u00f5hjuseid, miks teadust mitte uskuda, sest see kaitseb nende identiteeti. Kui see vastupanu on identiteedip\u00f5hine ja tugineb emotsioonidele, siis kas igasugune faktip\u00f5hine teaduskommunikatsioon on m\u00e4\u00e4ratud seda elaniker\u00fchma k\u00f5netada p\u00fc\u00fcdes l\u00e4bikukkumisele? Mida faktid siin enam muudavad?<\/p>\n
On t\u00e4pne t\u00e4helepanek, et tegelik probleem pole puuduj\u00e4\u00e4k teadmistes ega m\u00f5istmises, seda nii populismi kui ka teaduse umbusaldamise puhul. \u00dctleksin, et veelgi olulisem on tajutavate v\u00e4\u00e4rtuste ja maailmavaadete lahknevus. N\u00e4iteks tajutakse teadlasi sageli vasakpoolsematena, mist\u00f5ttu usaldavad parempoolsemate vaadetega inimesed neid v\u00e4hem. Nad teevad sellega eos eelduse, et teadlased ei jaga nende v\u00e4\u00e4rtusi ega maailmavaadet. Sellest j\u00e4relduvalt teevad teadlased ka ebap\u00e4devamat ja kehvema kvaliteediga t\u00f6\u00f6d, mis on omakorda usalduse v\u00f5i antud juhul umbusalduse \u00fcks osadest.<\/p>\n
Mida t\u00e4hendab see meie kui inimeste jaoks, kes \u00fcritavad seda heuristikat murda? Otseloomulikult muutub see k\u00f5ik palju keerulisemaks, sest teadmiste nappust saaks leevendada sirgjooneliselt hariduslike meetmetega. Jah, need on endiselt osa lahendusest, kuid loodetust v\u00e4iksem t\u00fckk. Oluline pole mitte teada, mida teadus avastab, vaid ka seda, kuidas teadus t\u00f6\u00f6tab. See v\u00f5ib aidata inimestel teadust paremini m\u00f5ista ja selle rollile \u00fchiskonnas kaasa tunda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3085668h0ddat24.jpg\"\/)
Niels Mede. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Ent nagu \u00f6eldud, olulised pole mitte ainult teadmised, vaid ka teadlikkus ning mulje, et teadlased jagavad sinu maailmavaateid ja v\u00e4\u00e4rtusi. On keeruline anda juhiseid, kuidas seda d\u00fcnaamikat t\u00e4pselt muuta. Leian aga, et olulisel kohal on avatus tagasisidele ja iga\u00fche tunnetele, olenemata sellest, kas need on p\u00f5hjendatud v\u00f5i mitte. Jah, see v\u00f5ib olla raske! Pahased inimesed v\u00f5ivad suhtuda sinusse v\u00e4ga vaenulikult ning tekitada valu nii teadlastele kui ka kommunikatsioonit\u00f6\u00f6tajatele.<\/p>\n
Nii v\u00f5iks olla inimestel v\u00f5imalus j\u00f5uda teaduse juurde ka ilma teadlasteta, kui nad neid endid t\u00f5esti ei usalda. Nendeks v\u00f5ivad olla nende jaoks usaldusv\u00e4\u00e4rsed arvamusliidrid, nagu suunamudijad v\u00f5i isegi nende s\u00f5brad ja \u00f5petajad. Teaduskirjandusest leiab mitmeid n\u00e4iteid, kus on j\u00f5utud niimoodi skeptilise v\u00f5i populismilembese elanikkonna osani v\u00e4gagi edukalt.<\/p>\n
Kui me oleme juba nii l\u00e4bipaistvad, palun tooge sellest m\u00f5ned konkreetsed n\u00e4ited.<\/p>\n
N\u00e4iteks toimib see uuringute kohaselt, mida on ka \u00fcks minu kolleeg teinud, p\u00e4ris h\u00e4sti HIV ennetuse puhul selle \u00fchiskonna osa puhul, kes on HIV suhtes skeptiline. Samamoodi paistab, et \u00fchiskonna laiemat teadlikkust on v\u00f5imalik kasvatada n\u00e4iteks ilmateadustajate vahendusel. Ilmateadet vaatavad k\u00f5ik, seda loevad m\u00f5nusalt kohtlased ja enamasti toredad inimesed, kellega saab h\u00f5lpsalt samastuda. Nad v\u00f5ivad r\u00e4\u00e4kida muu hulgas kliimamuutusega seotud probleemide pakilisusest.<\/p>\n
Kuulsa n\u00e4itena v\u00f5ib tuua \u00fche Briti kooli\u00f5petaja, kes eitas kliimamuutuse k\u00f5iki m\u00e4rke. \u00dchel hetkel hakkas ta aga mulle teadmatutel p\u00f5hjustel kliimamuutusi teadvustama. Igal juhul oli see meelemuutus \u00f5pilaste jaoks v\u00e4ga m\u00f5jus ja temast sai oma sotsiaalses keskkonnas v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rne teadussaadik.<\/p>\n
Mitmed uuringud, millele te ka ise viitate, n\u00e4itavad, et teaduskommunikatsiooniga tegelevate inimeste katsed m\u00fc\u00fcte \u00fcmber l\u00fckata v\u00f5ivad anda populistlikes sihtr\u00fchmades hoopis tagasil\u00f6\u00f6gi ja inimesed klammerduvad oma uskumustesse veelgi tugevamalt. Kas me oleme j\u00f5udnud punkti, kus m\u00f5nikord on parim strateegia teatud teemadel, nagu kliima ja vaktsiinid, lihtsalt vait olla, et mitte asja hullemaks ajada?<\/p>\n
Ma ei \u00fctle, et nad peaksid l\u00f5petama, aga kohati v\u00f5iks l\u00e4henemisviisi muuta. Lisaks leidub uuringuid, mille kohaselt n\u00e4eb tagasil\u00f6\u00f6gi-efekti tegelikult v\u00e4ga kitsaste teemade puhul v\u00f5i on tulemused vastuk\u00e4ivad. Segava tegurina s\u00f5ltub tulemuslikkus paiguti seda \u00fcmberl\u00fckkava inimese tajutavast usaldusv\u00e4\u00e4rsusest.<\/p>\n
M\u00fc\u00fcdi \u00fcmberl\u00fckkamine v\u00f5ib luhtuda, kui teadlane ei tundu inimesele usaldusv\u00e4\u00e4rsena Seega ei peaks see olema ka alati teadlaste \u00fclesanne, vaid tuleks kasutada teisi professionaale, arvamusliidreid v\u00f5ib-olla inimesi \u00fclikooli pressiosakonnast, kommunikaatoreid ja institutsioone.<\/p>\n
Teie ja teie kolleegide t\u00f6\u00f6 tugineb tihti k\u00fcsimustikele, et kraadida abstraktseid ideid nagu populistliku hoiaku v\u00f5i umbusalduse m\u00e4\u00e4ra. Kriitik v\u00f5iks \u00f6elda, et te ei m\u00f5\u00f5da inimeste tegelikku m\u00f5ttelaadi, vaid ainult seda, kui n\u00f5us on nad teatud hetkel teatud lausetega. Kui kindlad me saame olla, et need skaalad tabavad inimeste p\u00fcsivat maailmavaadet, mitte ei peegelda lihtsalt nende hetkefrustratsiooni v\u00f5i viimast meediakajastust?<\/p>\n
V\u00e4ikese m\u00e4rkusena ei m\u00f5\u00f5tnud me umbusaldust, vaid usaldust. See on oluline eristus, sest usalduse puudumine ei t\u00e4henda otseselt kellegi umbusaldamist. Esitasime inimestele 12 k\u00fcsimust, mis katsid nelja erinevat usalduse m\u00f5\u00f5det. \u00dcks on avatus (openness), teine n\u00e4iline kompetents (perceived competence) ehk teadlased teevad oma t\u00f6\u00f6d h\u00e4sti, p\u00f5him\u00f5ttekindlus (intergrity) ehk nad on ausad ja tegutsevad avalikkuse parimates huvides ning heatahtlikkus (benevolence) ehk nad n\u00e4itavad end avalikkusele sellisena, nagu nad tegelikult on.<\/p>\n
Samal viisil v\u00f5tsime ette neli erinevat populismi komponenti, mis k\u00fcsisid n\u00f5usolekut kaheksa v\u00e4itega, mille p\u00f5hjal arvutasime populismiskoori.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3085665h42c4t24.jpg\"\/)
Niels Mede. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Sarnaselt teistele k\u00fcsitlusuuringutele ei tea me tegelikult, mida inimesed neist k\u00fcsimustest arvavad. Kas nad m\u00f5tlevad v\u00e4ga hiljutistele s\u00fcndmustele, kus teadlased l\u00e4bi kukkusid v\u00f5i viimasele k\u00fcmnele aastale? Eeldan, et esimene on t\u00f5en\u00e4olisem. Millele nad m\u00f5tlevad, kui r\u00e4\u00e4gitakse teadusest? Kas need on inimesed kitlites? Tavaliselt on. Kas need on sotsiaal- v\u00f5i loodusteadlased? Pigem on need ikka loodusteadlased. Kas nad m\u00f5tlevad teadusest kui tervikust, n\u00e4iteks teaduslikust meetodist kui p\u00f5him\u00f5ttest v\u00f5i \u00fcksikutele silmapaistvatele teadlastele, n\u00e4iteks Anthony Faucile? Reeglina on need konkreetsed inimesed.<\/p>\n
K\u00f5ik need v\u00e4ikesed raamistused m\u00f5jutavad seda, mida ja kuidas inimesed m\u00f5tlevad.<\/p>\n
\u00dcks teie uuemaid uurimissuundi on metatunnetus \u2013 see, mida inimesed arvavad, et teised teadusest arvavad. Senised tulemused viitavad enamasti, et inimesed alahindavad oluliselt seda, kui palju nende kaaskodanikest tegelikult teadust usaldavad. Kas ajakirjanduses ja mujalt meediast vastupeegeldav mure teadust tabanud usalduskriisi p\u00e4rast on seel\u00e4bi \u00fclepaisutatud v\u00f5i on see siiski reaalne probleem?<\/p>\n
L\u00fchidalt \u00f6eldes on mure veidi \u00fclepaisutatud. Pean silmas just usaldusprobleemi n\u00e4ilist ulatust \u00fchiskonnas. Meie tulemuste kohaselt ei ole tegu k\u00f5iki riigipiire \u00fcletava kriisiga, mis h\u00f5lmab elanikkonna k\u00f5iki kihte, nagu v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da meile mulje teatud meediav\u00e4ljaannete pealkirjadest ja avalikus ruumis ringlevatest narratiividest.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on see reaalne probleem, et elanikkonna teatud kihtides on usaldus teaduse vastu v\u00e4ga madal. See k\u00e4ib sageli k\u00e4sik\u00e4es teaduse kui sellise v\u00e4ltimisega, seda tajutakse negatiivselt ja eiratakse sihilikult teatud teemasid puudutavat infot, mis v\u00f5imaldaks teha tegelikult neil n\u00e4iteks oma tervise kohta p\u00f5hjendatumaid otsuseid.<\/p>\n
N\u00e4en ka seda, kuidas teadus muutub juhtivate poliitikute suu l\u00e4bi \u00fcha politiseeritumaks, mis v\u00f5ib samuti usaldust teaduse vastu v\u00e4hendada. Usalduse erosiooni saadab keeruline d\u00fcnaamika, mis on absoluutselt murettekitav ja sellega tuleb tegeleda.<\/p>\n
Mitmed koroonateemalised uuringud n\u00e4itavad selget seost populistlike hoiakute ja pandeemia ajal kehtestatud tervishoiumeetmete eiramise vahel. Kuigi paljud neist meetmest v\u00f5isid tunduda omas ajas parimad, rakendati tagantj\u00e4rgi tarkusena neist mitmeid kiirustades, vastuoluliselt ja halvasti selgitades. Kui palju sellest, mida m\u00f5\u00f5date populistliku vastupanuna, oli ratsionaalne reaktsioon ebakindlale ja autoritaarselt esitatud teadusp\u00f5hisele n\u00f5ule?<\/p>\n
Usaldus teadlaste vastu on vaid \u00fcks muutuja paljude teiste seas, mis ennustab v\u00f5i selgitab tervisesoovituste j\u00e4rgimist v\u00f5i eiramist. Usun, et leidub sellest m\u00e4rksa m\u00f5jukamaid tegureid. Nende sekka kuuluvad sotsiaalsed normid ehk mida teevad mu kaaslased v\u00f5i mida soovitab minu enda arst.<\/p>\n
Peame tervist kaitsvat k\u00e4itumist edendada p\u00fc\u00fcdes arvestama nende ja k\u00f5igi teiste faktoritega, sh pandeemia ajal. Jah, me peame usaldust teadlaste vastu kasvatama, kuid arvestama ka sotsiaalse keskkonnaga, muutes inimesi reflektiivsemaks selle suhtes, mida nende kaaslased teevad.<\/p>\n
N\u00e4iteks peaksime aitama neil teadvustada oma kognitiivseid otseteid ja heuristikuid. Neil v\u00f5ivad kujuneda inimestel oma sotsiaalses grupis k\u00e4itumisnormid, mis v\u00f5ivad k\u00e4ia vastu parimatele olemasolevatele t\u00f5enditele. Esimene inimene, kes teismoodi k\u00e4itub, v\u00f5ib tunduda autsaideri v\u00f5i imelikuna, olgu ta vegan v\u00f5i bussis maski kandev inimene.<\/p>\n
Kui me teame, et see d\u00fcnaamika sellisel kujul sotsiaalsete normide t\u00f5ttu tekib, v\u00f5ib see aidata inimesteni h\u00f5lpsamini j\u00f5uda.<\/p>\n
Eesti keeles on \u00fcks tore fraas “oma peaga m\u00f5tlemine”, mida n\u00e4hti omal ajal millegi heana, mida v\u00f5iks julgustada. Praegu on omandanud see aga negatiivse varjundi, sest seda seostatakse eesk\u00e4tt vanden\u00f5uteoreetikutega. Mida selle lahknevusega ette v\u00f5tta?<\/p>\n
See on oluline pingeallikas. Kui esitlen n\u00e4iteks meie enda uuringu tulemusi, k\u00fcsivad inimesed minult sageli, miks nende riik ei saa teaduse usaldamise indeksis k\u00f5rgemat tulemust. Nad tahavad olla tipus. K\u00fcsin vastu, kas te t\u00f5esti tahate tipus olla? V\u00f5ib v\u00e4ita, et me ei peaks demokraatlikus riigis elades taotlema kunagi t\u00e4ielikku usaldust. Vajame v\u00e4hemalt mingit sorti p\u00f5hjendatud ja tervislikku skeptilisust, pidureid ja vastukaale, kindlustamaks, et liigume \u00f5iges suunas.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3085662h52det24.jpg\"\/)
Niels Mede ja Jaan-Juhan Oidermaa. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Sellega v\u00f5ib minna aga v\u00e4ga kergesti teise \u00e4\u00e4rmusesse. \u00dcks strateegia hea tasakaalu leidmiseks on seega inimestele \u00f5petada, mida hea teadust\u00f6\u00f6 \u00fcle\u00fcldse t\u00e4hendab ja kuidas t\u00f5esti n-\u00f6 omaenda uurimist\u00f6\u00f6d paremini teha. Me ei peaks n\u00e4gema ChatGPT v\u00f5i Google’i kasutamises midagi halba, aga inimestele tuleb \u00f5petada, kuidas olla selle juures skeptiline ja kriitiline. Ka tehisarup\u00f5histest rakendustest v\u00f5ib t\u00f5usta palju kasu, kui tahame luua maailmaga paremini kursis olevat \u00fchiskonda.<\/p>\n
Kujutame n\u00fc\u00fcd ette h\u00fcpoteetilist stsenaariumi, et teid v\u00e4rvatakse teadusn\u00f5unikuks \u00fches suures riigis, mille puhul on teie uuring n\u00e4idanud, et umbes 30 protsendile sealsest elanikkonnast on populism meeltm\u00f6\u00f6da. Mida te sellise riigi valitsusele soovitaksite, kas kohtlema seda demokraatia normaalse osana v\u00f5i p\u00fc\u00fcdma midagi ette v\u00f5tta?<\/p>\n
Peaksime alati tunnistama, et erinevad arvamused, isegi populisti arvamused, on osa demokraatiast. Need on osa avalikust arutelust ja kollektiivsest otsustamisest, nii et me peaksime seda lubama. Samal ajal leian, et suurem osa populismi olemusest, kuigi mitte k\u00f5ik, on demokraatiale ja ka teadmistep\u00f5hise otsustamise vaates kahjulikud. Peame sellele seet\u00f5ttu vastu astuma.<\/p>\n
Samas peaksid poliitikakujundajad j\u00e4tma inimestele v\u00f5imaluse teadust puudutavates otsustes kaasa r\u00e4\u00e4kida, kuigi ka see on populismi osa. Sellest on lihtsalt palju kahjulikumaid asju.<\/p>\n
Kui teaduskommunikatsioon on juba riigis polariseerunud, soovitaksin ma poliitikakujundajatel \u00fcritada seda depolariseerida. Paljusid teadusk\u00fcsimused, mida populistid oma retoorikas kasutavad, on politiseeritud juba aastaid, n\u00e4iteks kliimamuutusi ja vaktsineerimist. Need on inimeste v\u00e4\u00e4rtuste ja maailmavaadetega seotud selle v\u00f5rra tugevamalt.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3085674h9f4at24.jpg\"\/)
Niels Mede ja Jaan-Juhan Oidermaa. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Peame leppima, et teadust ja poliitikat ei saa teineteisest ilmselt kunagi t\u00e4ielikult lahti haakida, sest teaduskommunikatsioon on ka poliitiline kommunikatsioon. V\u00f5iksime proovida muuta aga teadusk\u00fcsimused v\u00e4hem poliitilisi r\u00fchmi \u2013 liberaale ja konservatiive \u2013 l\u00f5hestavaks teemaks.<\/p>\n
Isegi kui teadusp\u00f5hisus on teie erakonnale oluline, p\u00fc\u00fcdke raamistada oma poliitprogramme viisil, et te ei leiutanud teadusp\u00f5hist poliitikat ainuisikuliselt v\u00f5i see iseloomustab vaid teid, isegi kui see reaalsuses parasjagu niimoodi on. See v\u00f5ib luua mulje, et \u00fchiskonnas on ka teine, teadusvastane inimr\u00fchm, kelle jaoks on teaduse umbusaldamine osa nende identiteedist.<\/p>\n
Teie uuringud on viidanud, et t\u00f5husama teaduskommunikatsiooni jaoks tuleks nii teadlastel kui ka teistel asjaosalistel oma s\u00f5numeid vastavalt sihtr\u00fchmale kohandada. N\u00e4iteks selle asemel, et jutlustada k\u00f5igile kliimakriisi lahendamise pakilisusest, v\u00f5iks mainida teistele rohelise \u00fclemineku positiivsemaid majandusm\u00f5jusid. See n\u00f5uab palju rohkem ressursse, selmet k\u00f5iki teleekraanidelt ja raadiost vaippommitada. Kust see aeg ja raha v\u00f5etakse?<\/p>\n
\u00dctleksin, et osa sellest vana kooli lineaarsest teaduskommunikatsiooni mudelist on siiski kasutatav. Meil on vaja vahendeid, kuidas laiema avalikkuse arusaamu ja m\u00f5istmist parandada. See on endiselt t\u00e4htis. Ent v\u00e4ga oluline on luua sinna k\u00f5rvale ka kaasavaid ja sihtr\u00fchmakeskseid teaduskommunikatsiooni strateegiaid. See n\u00f5uab vaeva, aega ja raha ning ka spetsialiste.<\/p>\n
\u00dctlen alati, et kogu vastutust ei saa panna teadlastele, sest nad peavad tegelema ka oma uurimist\u00f6\u00f6ga. Vajame t\u00e4iendavaid struktuure, mis kannustataks teadlasi tegelema rohkem dialoogip\u00f5hise teaduskommunikatsiooniga, makstes selle eest eraldi tasu v\u00f5i tunnustama seda rohkem kolleegidena v\u00f5i akadeemia sees tervikuna.<\/p>\n
Lisaks vajame institutsioonides rohkem professionaalseid, teaduskommunikatsiooniga tegelevaid eksperte ja vabakutselisi. Ideaaljuhul on neil professionaalidel taust valdkondades, millest nad r\u00e4\u00e4givad, et nad saaksid minna koolidesse ja avalikkuse ette ning sotsiaalmeediasse, et p\u00fchendada aega ja vaeva t\u00f5elise dialoogi pidamiseks.<\/p>\n
Ja viimaks, kui tunnistame, et populismi leviku ja teadusvastasuse taga polegi peamiselt teadmistenappus, mis saab nende uute kommunikatsioonimudelite rakendamisel valesti minna? Mis juhtub siis, kui hakkame vaimse heuristikuna r\u00e4\u00e4kima \u00f5igete teadmiste defitsiidi asemel \u00fcht\u00e4kki \u00f5igete hoiakute puudumisest?<\/p>\n
Mul on sellele k\u00fcsimusele kolm veidi erinevat vastust.<\/p>\n
Esiteks ei arva, et peaksime defitsiidimudelist t\u00e4ielikult loobuma ja muundama selle osalusp\u00f5hiseks-mudeliks. See on k\u00fcll praegu teaduskommunikatsiooni, teaduses ja teemakohase kirjanduse \u00fcks l\u00e4bivaid narratiive, aga arvan, et vajame m\u00f5lemat \u2013 nii traditsioonilist kui ka osalusp\u00f5hist teaduskommunikatsiooni.<\/p>\n
Vastuse teise poolena v\u00f5iksime defitsiidimudeleid aga pigem v\u00e4ltida, mitte ainult puuduj\u00e4\u00e4ke teadmistes, vaid ka puuduj\u00e4\u00e4ke hoiakutes, nagu \u00e4sja mainisite. Need kultiveerivad teadlastes ja teaduskommunikatsioonides arusaama, et avalikkus ja inimesed on ignorantsed, harimatud massid.<\/p>\n
Me teame, et see ei vasta kindlasti t\u00f5ele. Inimestel on teadmisi ja oma agentsus. V\u00e4ga paljud teavad, kust leida teaduse kohta usaldusv\u00e4\u00e4rset teavet ja paljud inimesed usaldavad teadust. Lisaks on mitmetel inimestel teaduse suhtes \u00f5igustatud muresid ja kriitikanoote, sest ka teadlased v\u00f5ivad eksida ja neist m\u00f5nede k\u00e4itumist m\u00f5jutavad omad huvid. Nad on teinud minevikus vigu, kui vaadata kasv\u00f5i HIV-i uuringuid USA-s. Me ei pea sellest vaikima ega seda eirama.<\/p>\n
Kuidas me seda v\u00e4ldime? See on vastuse kolmas osa ja pean end siinkohal kordama. Me peaksime olema enesereflektiivsed. Nagu intervjuu alguses \u00fctlesin: peaksime olema reflektiivsed oma rolli suhtes \u00fchiskonnana ja oma rolli suhtes teadlastena \u00fchiskonnas. Peame tunnistama, et leidub eba\u00f5nnestumisi ja \u00f5igustatud muresid, peaksime olema neile avatud, neid tunnistama ja olema selles m\u00f5ttes alandlikud.<\/p>\n
Wageningeni \u00dclikooli teaduskommunikatsiooni abiprofessor Niels Mede pidas loengu 12. novembril toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil “Teaduskommunikatsiooni roll \u00fchiskonnas”.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3085659h0f17t24.jpg\"\/)
Niels Mede. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neli m\u00f5tet Niels Medelt: Enesereflektsioon v\u00f5iks olla teadlaselu loomulik osa. Teadlased peavad olema enesereflektiivsed oma rolli suhtes \u00fchiskonnas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42865,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,2260,37,33,35,21411,34,36,31,32,21,11478,28,29,19,21415,25,3975,21412,21414,21416,23,24,715,22,6751,20,21413,30],"class_list":{"0":"post-42864","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-demokraatia","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eliit","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-koroonapandeemia","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-niels-mede","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-populism","27":"tag-teaduskommunikatsioon","28":"tag-teaduspohisus","29":"tag-teadusskeptitsism","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uhiskond","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-usaldus","35":"tag-uudised","36":"tag-vandenoud","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115552789752745982","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42864","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42864"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42864\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42865"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42864"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42864"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42864"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}