Uku Uusbergi “Avamine” on \u00fcks viiest uuslavastusest, millega 10. oktoobril avati Tallinna Linnateatri uus maja. Viis esietendust korraga, kaks neist teatrijuhi enda lavastused, kusjuures \u00fches ta veel osaleb n\u00e4itlejana ka! No see tundus ikka t\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rane \u2026 et kumb siis, \u00fcritus v\u00f5i s\u00fcndmus?<\/p>\n
Selline k\u00fcsimus, mis \u00f5nneks osutus retooriliseks, on viide Uku Uusbergi n\u00e4idendile ja lavastusele “\u00dcritus” (Vanemuine, 2015). Meenub? Osundan:<\/p>\n
HELLE: Sa seda ikka tead, et arenenud tubades \u00f6eldakse meie ajal “s\u00fcndmus”, mitte “\u00fcritus”. Et “\u00fcritus” on nurjunud katse.<\/p>\n
LEO: Kes \u00fctleb, et see nurjub? (Paus.)<\/p>\n
Kammersaali avalavastust “Avamine” n\u00e4gin 20. oktoobril. Enne algust j\u00e4in \u00fcksisilmi vaatama ust kirjaga “Kammersaal” ja heldimusega meenutama hubast teatris\u00f5prade klubi, seal toimunud kokkusaamisi, raamatuesitlusi. Korraks tuli mu peale bronhiaalne nostalgia (viidates kinokom\u00f6\u00f6dia klassikale). Ent veelgi kohasem on praegusel juhul tsiteerida Vana n\u00e4itlejat “Avamises”: “Nostalgiamaagi pihta anti v\u00e4ike kirkal\u00f6\u00f6k.” Neid kirkaid kirkal\u00f6\u00f6ke antakse selle teatri\u00f5htu v\u00e4ltel suisa ridamisi, kuni kokku hakkab k\u00f5lama nostalgiliselt m\u00e4nglev ks\u00fclofonis\u00fcmfoniett.<\/p>\n
Oli kuis oli, ses hapras m\u00e4lestuste m\u00f5juv\u00e4ljas ma t\u00fckk aega ei taibanud, et toosama saaliuks praegu ei avanegi, vaid tuleb siseneda kusagilt nurga tagant, kuigi seda ju ilusasti seletati varem, aga n\u00e4e, ma justkui ei uskunud. Siiski j\u00f5udsin enne etenduse algust saali ja mu lisakoht oli toredasti \u00e4\u00e4re peal, kohe tolle lauakese taga, kus vahepeal toimetas tegelane Trupijuht (Raigo Saariste) ja aeg-ajalt tegelane Pean\u00e4itejuht (Uku Uusberg).<\/p>\n
Trupijuhti j\u00e4lgides tuli muidugi kohemaid nii elavalt meelde orkestrivanem nimega Pets, Uku Uusbergi autorilavastuses “Pea vahetus” (teater NO99, 2009). Vaatasin seda lemmiklavastust \u00fcksteist korda ning kirjutasin Raigo Saariste tegelase kohta: pastelselt naeruv\u00e4\u00e4rseks ja liigutavaks m\u00e4ngitud kohatus (“\u00dcksteist pea vahetust”, Teatrielu 2009). N\u00fc\u00fcd, kuusteist aastakest hiljem, ongi Saariste reaalselt Tallinna Linnateatri trupijuht; m\u00f5istagi on ta omajagu vanemaks j\u00e4\u00e4nud, nagu me k\u00f5ik, aga rollikohane kohatus m\u00f5istagi veelgi vaimukam, kui Trupijuht niimoodi vaikselt sekkub ja segadust juurde loob, seejuures ise h\u00e4sti t\u00f5simeelse ja toonitatult ebaartistlikuna k\u00e4itub ja teksti annab. Ja kui ma teda hoolega seirasin, ehkki prille ninale ei s\u00e4ttinud, n\u00e4is mulle, et siin-seal m\u00e4rkan Trupijuhi silmanurgas hoolega \u00e4ra peidetud muigekesehakatist.<\/p>\n
Sedasama muiet ei tajunud ma, toonitan, j\u00e4tkuvalt ilma prillideta m\u00e4ngu j\u00e4lgides, Egon Nuteri rolli ehk Vana n\u00e4itleja p\u00f5hiolekus. Tema ebakindlus n\u00e4is nigu veenvam kui m\u00e4ngulust. Tegelase ebakindlus siis, onju, aga kas mitte osaliselt ka osat\u00e4itja oma, see on k\u00fcsimus. Kurbnaljakas, pehmelt tragikoomiline oli see Vana n\u00e4itleja. Tema poolt ei olnud raske olla. Eriti s\u00fcmpaatne oli viiv, mil Nuter lausus vana teenri s\u00f5nu William Shakespeare’i kom\u00f6\u00f6diast “Nagu teile meeldib”. Kui ustava teatriteenri kreedot.<\/p>\n
Kavalehe intervjuus meenutab Uku Uusberg Aleksander Eelmaad, v\u00f5rdlusena Egon Nuteriga. M\u00f5tlesin selle k\u00f5rvutuse ajel ja m\u00f5jul, et Eelmaa Sassi absurditunnetus oli vahedam, absoluutsem. Nuter on iselaadse huumoritajuga, tema k\u00e4ivitub kuidagi teisiti.<\/p>\n
J\u00e4in kahtlema, kas talvekuudel “Avamist” \u00fcldse m\u00e4ngitakse, paistab, et siiski \u2013 peaasi, et k\u00fclm \u00e4ra ei v\u00f5ta, ei Vana n\u00e4itlejat, ei tema publikumi. M\u00f5tlen seda t\u00e4iesti otseselt, mitte metafoorselt, kuna m\u00e4ngu kaasatakse akendetagune reaalsus, mis, muide, tuletab meelde Uku Uusbergi autorilavastust “Karj\u00e4\u00e4r” Tartus Sadamateatris. J\u00e4\u00e4gem lootma, et sooja andvate kost\u00fc\u00fcmide eest kannab hoolt lavastuse kunstnik Salme S\u00e4ra. Taevane arm, milline nimi \u2013 kas viitab-viipab see Salme kultuurikeskusele? Miskip\u00e4rast meenus ka salap\u00e4rane teatriarvustaja Linda Ohe, \u00e4kki on nood S\u00e4ra ja Ohe k\u00e4lid v\u00f5i naod v\u00f5i muud kedagist?!<\/p>\n
Ja siis see “Avamise” viimane kaunidusekaader, mida n\u00e4hes publik \u00f5huliselt ahhetab, eks sedagi anna t\u00f5lgendada mitutpidi. Koosk\u00f5las teatrimaja avamise lillede k\u00fcllusega, aga vististi ka minoorsemalt \u2026<\/p>\n
Et “Avamise” kavaleht sedav\u00f5rd kompromissitu p\u00f5hjalikkusega talletab Uku Uusbergi kui autori ja\/v\u00f5i lavastaja ning n\u00e4itleja Egon Nuteri loomingulise biograafia, on igati t\u00e4nu- ja kiiduv\u00e4\u00e4rne. Aitab taibata, kuis Uusbergi autorilavastustes on siiski j\u00e4rjekindlust: “Avamine” on tal ju kolmas n\u00e4itleja s\u00fcnnip\u00e4evan\u00e4idend. K\u00f5igepealt oli “\u00dcritus” ja Aivar Tommingas 60 (Vanemuine 2015); siis “Valgustaja” ja Ivo Uukkivi 50 (Eesti Draama\u00adteater 2015). N\u00fc\u00fcd “Avamine” ja Egon Nuter 70. K\u00f5igil kolmel juhul ja puhul on olnud konkreetne ka tegevuspaik ja eks aegki. Liidan siia veel Uusbergi autorilavastuse “Karj\u00e4\u00e4r” (Vanemuine 2012), kus (ohu)kom\u00f6\u00f6dia mudeliks drastiline otsus teatrid sulgeda.<\/p>\n
T\u00f5si k\u00fcll, Nuter t\u00e4histas oma 70. s\u00fcnnip\u00e4eva \u00f5igel p\u00e4eval \u00e4ra: 23. septembril, “Enigma variatsioonide” 101. etendusega Hobuveskis. See \u00c9ric-Emmanuel Schmitti n\u00e4idend Artjom Garejevi lavastuses esietendus kuus aastat tagasi, tolle kauge ajaga v\u00f5rreldes oli Nuteri ja Andrus Vaariku meisterlik partnerlus muutunud ekstra sundimatuks ja kergeks, ebateatraalsel viisil t\u00f5sivaimukaks.<\/p>\n
N\u00f5nda siis, Uku Uusbergi autorilavastuste s\u00fcsteemiga haakub “Avamine” isegi magusamalt kui Tallinna Linnateatri uue maja avamisega, ehkki sellele s\u00fcndmusele viidatakse lavatekstis omajagu. Et Pean\u00e4itejuht laval ei ole osat\u00e4itja\u00a0alter ego, toonitab Uusberg ise kavalehe intervjuus. Kummatigi v\u00f5ib siin tekkida kahtlusi, kuigi k\u00f5hklusi mul \u00fcldse ei ole. V\u00e4ljamaine k\u00fclalislavastaja G, keda Uusberg m\u00e4ngis “\u00dcrituses” ja “Valgustajas”, no tema k\u00fcll surmkindlalt ei olnud\u00a0alter ego. Aga seesinane “Avamise” Pean\u00e4itejuht \u2026 \u00dctleme, et s\u00f5braliku sar\u017ei elemente Uusbergi soorituses esineb ikkagi tublisti. Ja kui olla kristalselt aus, siis selle persooni laval olemist ja lavalist olekut kippusin nautima lausa lakkamatult. Taas nois nostalgia kirkal\u00f6\u00f6kide musikaalsuses. Ise\u00e4ranis joovastas \u00fcks stiilne paus ja intonatsioon l\u00e4bi pausi, kui Vana n\u00e4itleja viitas Pean\u00e4itejuhi ameti v\u00f5imu aspektile.<\/p>\n
Sest, olgem siinkohal kristalselt ausad, uudis Uku Uusbergi pean\u00e4itejuhi ametist, kui see juba neli aastat tagasi avalikuks tuli, minu teatrivaatleja s\u00fcdant \u00fclem\u00e4\u00e4ra ei r\u00f5\u00f5mustanud. Ma ei silganud m\u00f6\u00f6da vanalinna t\u00e4navaid ega h\u00fc\u00fcdnud k\u00f5laval h\u00e4\u00e4lel juhhei! ega hopsassaa! ega isegi mitte valleraa!. Kuna pelgasin v\u00e4gagi selle ametipostiga kaasnevat modru (selle s\u00f5na kahmasin Uusbergi n\u00e4idendist “Kuni inglid sekkuvad”, lavastus Eesti Draamateatris 2011). Et kas see ikka on sedalaadi pea vahetus v\u00f5i vaimu vahetus, mida ilmtingimata vajab \u00fcks isikup\u00e4rane lavastaja ning n\u00e4itleja ning n\u00e4itekirjanik. Ja et mine tea, kui pikaks kujuneb s\u00e4herdune vahepeatus ja et mis sellal inimesega juhtub. No ja veel keset majaehituse saagataaka.<\/p>\n
Nii et n\u00fc\u00fcd “Avamisel” kammersaalis Uusbergi eneseparoodia n\u00fcansse hoomates l\u00e4ks mu s\u00fcda korraga imelikult sulgkergeks, lausa r\u00f5\u00f5mulased hakkasid sibama m\u00f6\u00f6da mind, k\u00f5ditama pealaest varbavahedeni. Kuigi nisukesi sipelgaid nagu r\u00f5\u00f5mulased ei olevatki olemas. Murelased seevastu ongi mustad sipelgad. Kuidagi eestlaslik, kas pole! Aga see ei ole oluline, et vaste s\u00f5nale “r\u00f5\u00f5mulased” otsingumootoris puudub. See on ilmselgelt mootori rike. Huumor tervendab. Pean\u00e4itejuhi kui rolli vaimukas lahendus sisendab lootust, et pole see p\u00e4ris-pean\u00e4itejuhi leib kah nii kibe pill \u00fchti. Et l\u00fckanduste hooga liginevate hoopide eest \u00f5nnestub heasoovliku naeru(ga)v\u00e4\u00e4ristamise toel n\u00f5tkelt k\u00f5rvale p\u00f5igata. No v\u00e4hemasti lavam\u00e4nguruumis on n\u00f5ndamoodi v\u00f5imalik ja stiilne.<\/p>\n
Muigama v\u00f5tavad nood suvaliselt “Avamise” lavale ilmujad, kes “kogu juhtumile kaasa aitavad”. Eriti direktorih\u00e4rra K\u00fcbara etteaste. Kuigi, ega sisuliselt ole p\u00f5rmugi koomiline see valel ajal sisse sadav Noor (dubleerimas kolm osat\u00e4itjat nagu kolmep\u00e4ine lohe!), kes ei tee vahet, kas Vana n\u00e4itleja oli tema lapsep\u00f5lve lemmik Koll v\u00f5i Kill. (Mnjah, kumb oli Robby, kumb Bobby, kumb Krall?) Kill k\u00f5lab muidugi kurja\u00adendeliselt, justkui vupsaks m\u00e4ngu miski keller-killer-teatri repliik.<\/p>\n
“Avamise” naeru vahele mahub m\u00f5ndagi valusat. Teemafookuses on s\u00f5nateater. Uusbergi vastused-arutlused kavalehel puudutavad vahetult. See oleks omaette traktaadi teema. Ei \u00fcrita ma enam t\u00fchja disputeerida, kas s\u00f5na oli alguses v\u00f5i l\u00f5pus v\u00f5i keskpaigas. Lihtsalt ja rahulikult usun s\u00f5nateatri ime loomisse koos Vana n\u00e4itlejaga. Samav\u00f5rd usun ps\u00fchholoogilise teatri s\u00fcgavasse isiklikkusesse.<\/p>\n
Ah jaa. S\u00f5nad, s\u00f5nad, s\u00f5nad. Kui siira huviga lugesin “Avamise” tekstiversiooni, mille teatri dramaturg lahkesti l\u00e4kitas, hakkasin alla kriipsutama s\u00f5nu, mis sisaldasid kolme k\u00f5rvuti t\u00e4hte: ava. Ava, avama, avanema jne. No arvutiga on h\u00f5lpsam loendada \u2013 sain sellised s\u00f5nu 26-l lehek\u00fcljel kokku 169. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust, kohe selgus, et see valim pole representatiivne, kuna sekka lipsas suvalisi s\u00f5nu: laval, avangard, avant\u00fc\u00fcr, lavastaja, teravalt, haavatav, lavameister jne. Need siis j\u00f5udum\u00f6\u00f6da elimineerisin. Kahtlesin, kuidas talitada s\u00f5naga “avastus”, otsustasin, et las see haakub “avamise” ja “avanemisega”. Mitu korda lugesin, viimaks sain kokku 111 ava-s\u00f5na \u2013 maagiline arv!<\/p>\n
Ja siis \u00fcht\u00e4kki j\u00e4in m\u00f5tlema, kuidasmoodi ma “Pea vahetuses” ka hasartselt miskit loendasin \u2026 Meelde tuli! Loendasin remarke: paus. Ja pause on “Pea vahetuse” 44 lehek\u00fcljel 176. Ega ma l\u00f5puni taipagi, kudamoodu sellega om, et just need Uku Uusbergi autorilavastused minuga sedamoodu teevad. Kusjuures, see ei ole statistika. See on isev\u00e4rki m\u00e4ngur\u00f5\u00f5m. V\u00e4rskendav m\u00e4lestuste tuuleiilike l\u00f5i mu hingeaknad avali. Ma ei s\u00f6anda v\u00e4ita, et jumala tuul \u2026 Samas, “Avamise” tekstis lehvitab kohisev tuul Uusbergi teisele, samaaegsele uus\u00adlavastusele “Iphigeneia. Agamemnon. Elektra”.<\/p>\n
Tahtsin veel mainida, juhul kui kellelgi pole niigi selge, et ega see kirjat\u00fckk ole arvustus. See on badeburee, mu s\u00f5brad. Ja kui keegi noorem \u00fcle\u00fcldse ei tea v\u00f5i keegi vanem enam ei m\u00e4leta, ulatan niidiotsa. Badeburee on Evald Liiva s\u00f5na Uku Uusbergi n\u00e4idendis “Karj\u00e4\u00e4r”. Ja t\u00e4hendus: paar pisikest m\u00f5ttesammu ligemese suunas. Ait\u00fcma, et “Avamine” sellegi s\u00f5na meelde tuletas, puudutades m\u00e4lu justkui tammepuust langev k\u00e4bi!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uku Uusbergi “Avamine” on \u00fcks viiest uuslavastusest, millega 10. oktoobril avati Tallinna Linnateatri uus maja. Viis esietendust korraga,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42893,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[12039,37,33,35,548,173,34,36,140,21433,7388,10344],"class_list":{"0":"post-42892","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-avamine","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-egon-nuter","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-raigo-saariste","18":"tag-tallinna-linnateater","19":"tag-uku-uusberg"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115553076793444023","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42892","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42892"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42892\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42893"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42892"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42892"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42892"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}