Kui Euroopa Liidu j\u00e4rgmine seitsmeaastane (2028-2034) eelarve (MFF) ligil\u00e4hedaseltki sellisel kujul vastu v\u00f5etakse, nagu Euroopa Komisjon selle on esitanud, saaks Eesti sealt mitu miljardit eurot rohkem tagasi kui sisse maksab. Saadavate toetuste ja EL-i eelarvesse makstava raha suhe v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da praeguse MFF-iga samasse suurusj\u00e4rku, aga arvestades m\u00f5lema summa kasvamist v\u00f5ib Euroopast laekuvate toetuste kogusumma olla varasemast isegi suurem.<\/p>\n
Kuna eelarvekava erinevate osade kasutamisel kehtivad erinevad reeglid, ei ole v\u00e4ga t\u00e4pselt selge, kui palju Eesti j\u00e4rgmisest MFF-ist kokku saaks, aga eelarve esimesest sambast, kus on igale liikmesriigile kavandatud kindel summa, oleks Eesti osa 6,5 miljardit eurot, selgitas rahandusministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja Meelis Meigas.<\/p>\n
Euroopa Liidu pikaajalise eelarve esimese samba suurus on 793 miljardit eurot ja see h\u00f5lmab \u00fchtekuuluvuspoliitikat (\u00dcKP), \u00fchist p\u00f5llumajanduspoliitikat (\u00dcPP), kalanduspoliitikat ja sisejulgeoleku valdkonda. Kui varasemalt m\u00e4\u00e4rati eri poliitikate jaoks liikmesriikidele eraldi summad, siis sel korral on riikidele ette n\u00e4htud \u00fcks summa, mille raames nad v\u00f5ivad vastavalt kokkulepitud reformidele ja investeeringutele ise raha jaotuse otsustada ehk riigid saavad vabadust juurde.<\/p>\n
Meigas \u00fctles, et esimese samba 6,5 miljardi kasutamiseks koostatakse koost\u00f6\u00f6s Euroopa Komisjoniga riigiplaan, mis seab raha kasutamise otstarvetele nagu n\u00e4iteks kliima ja keskkond, haridus v\u00f5i sotsiaalvaldkond teatavad sihttasemed. Samas on selle raames siiski Eestile eraldi ette n\u00e4htud n\u00e4iteks 810 miljoni euro suurune pakett sisejulgeoleku valdkonna \u2013 piirihalduse, r\u00e4nde ja viisare\u017eiimi tugevdamiseks, mis on praegu EL-ist saadavast toetusest k\u00fcmme korda suurem summa.<\/p>\n
Samuti on p\u00f5llumajandustoetusteks eraldatud sihtotstarbeliselt 1,6 miljardit eurot, mis oleks k\u00fcll v\u00e4iksem kui praegusest MFF-ist saadav umbes kaks miljardit, aga selle vahe saab kompenseerida valitsuse otsusel vabaks kasutuseks olevate summade arvel. Eesti soovib, et \u00fchtekuuluvus- ja p\u00f5llumajanduspoliitika toetused j\u00e4\u00e4vad varasemaga samale tasemele.<\/p>\n
Esimesele sambale lisanduksid MFF-i teise samba vahendid \u2013 ettepaneku kohaselt 589 miljardit eurot \u2013 ja see h\u00f5lmaks Euroopa Konkurentsiv\u00f5ime Fondi, Euroopa \u00fchendamise rahastut (CEF), teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Euroopa horisont, \u00f5pir\u00e4nde programmi Erasmus+, kultuuri- ja tsiviil\u00fchiskonna programmi AgoraEU ja elanikkonnakaitse mehhanismi ning m\u00f5nda v\u00e4iksemat programmi.<\/p>\n
Teise samba summadele tuleb aga liikmesriikidel omavahel konkureerida ning sealt saavad rohkem need, kes on oma vajaduste p\u00f5hjendamisel ja raha kasutuselev\u00f5tmisel edukamad. Eestil n\u00e4iteks on teisest sambast v\u00f5imalik taotleda CEF-i raames toetust Rail Balticu l\u00f5puni ehitamiseks ja uute energia\u00fchenduste rajamiseks.<\/p>\n
“Kesksete fondide rahastuse suurust ei saa veel t\u00e4pselt hinnata, kuna see s\u00f5ltub meie ettev\u00f5tjate, \u00fclikoolide ja teiste taotlejate projektide edukusest. Samas arvestades Eesti senist edukust kesksetest fondidest rahasaamisel, v\u00f5iks Eesti saadav rahasumma koos esimese samba kaudu riigile eraldatava summaga k\u00fc\u00fcndida 10 miljardi euro kanti. Samas oleks Eesti sissemakse MFF-i 4,8 miljardit eurot,” \u00fctles Meigas. \u00a0<\/p>\n
Uues eelarvekavas on veel kaks jaotust (sammast), kuid need liikmesriike nii otseselt ei puuduta. Kolmanda samba kaudu rahastab Euroopa Liit oma v\u00e4listegevust, eraldades selleks ettepaneku kohaselt 215 miljardit eurot. Selle samba kaudu korraldataks ka Ukraina toetamist v\u00e4hemalt 100 miljardi euroga, aga see summa on MFF-i arvestusest v\u00e4ljas.<\/p>\n
Neljas sammas kogusummas 118 miljardit eurot on m\u00f5eldud Euroopa Liidu halduseks ehk selle erinevate institutsioonide nagu Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, kontrollikoda jne rahastamiseks. \u00a0<\/p>\n
Omaette teema on aga ligi kahe triljoni (2000 miljardi) euro suuruse Euroopa Liidu \u00fchiseelarve rahastamine, milleks Euroopa Komisjon on v\u00e4lja pakkunud uusi t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi. Kui umbes 70 protsenti eelarvest laekub riikidelt vastavalt nende kogurahvatulu (RKT; ing.k. GNI) suurusele, siis oluline osa tuleks ka EL-i nn omavahenditest, mis t\u00e4hendab riikide korjatavate maksude otse EL-ile \u00fcle andmist.<\/p>\n
Siiani on EL-i eelarvesse l\u00e4inud tollimaksud, osa arvestatud k\u00e4ibemaksu p\u00f5hjal ja \u00fcmber t\u00f6\u00f6tlemata plastj\u00e4\u00e4tmete pealt kogutud maks.\u00a0N\u00fc\u00fcd on komisjon teinud ettepaneku lisada MFF-i tuludesse ka 30 protsenti heitkoguse \u00fchikutega kauplemise s\u00fcsteemi tulust, 75 protsenti s\u00fcsiniku piirimeetmest, kogumata elektri- ja elektroonikaseadmete j\u00e4\u00e4tmete maks, 15 protsenti miinimum tubakaaktsiisist ning \u00fcle 100 miljoni eurose aastak\u00e4ibega ettev\u00f5tete eelarvemakse.<\/p>\n
Lisaks tehakse ettepanek suurendada ringlusse v\u00f5tmata plastpakendij\u00e4\u00e4tmete omavahendi kogumism\u00e4\u00e4ra ja kaotada m\u00f5ned piirangud ja \u00fclemm\u00e4\u00e4rad seni kogutud maksetele.<\/p>\n
Euroopa Liidu praeguse eelarveperioodi (2021-2027) ajal saab Eesti MFF-ist ligikaudu 6,8 miljardi euro, makstes ise sellesse umbes 2,6 miljardit, ehk saab tagasi suurusj\u00e4rgus 2,6 eurot iga eelarvesse makstud euro kohta.<\/p>\n
Uue MFF-i ettepanekut hakkavad riigid omavahel ja Euroopa Parlament arutama selle aasta l\u00f5pus ning kokkulepet selle \u00fcle oodatakse 2027. aasta suveks ehk tavap\u00e4raselt umbes pool aastat enne eelarve kehtima hakkamist, et oleks aega ka rakendusaktide vastuv\u00f5tuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Euroopa Liidu j\u00e4rgmine seitsmeaastane (2028-2034) eelarve (MFF) ligil\u00e4hedaseltki sellisel kujul vastu v\u00f5etakse, nagu Euroopa Komisjon selle on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42954,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,21477,37,33,35,34,36,21475,31,32,21,28,29,21480,21476,19,25,2268,23,24,21479,22,21478,20,30],"class_list":{"0":"post-42953","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-cef","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa-liidu-eelarve","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-meelis-meigas","23":"tag-mff","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rail-baltic","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-ukp","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-upp","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115553438503021150","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42953","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42953"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42953\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42953"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42953"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42953"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}