Anni-Frid s\u00fcndis Norras aasta p\u00e4rast Saksa okupatsiooni l\u00f5ppu. Kuna tema isa oli Saksa s\u00f5dur, pidi ema Synni okupandi last ilmale tuues taluma kogukonna vaenu. Vanaema v\u00f5ttis lapsukese oma tiiva alla ning toimetas vasts\u00fcndinud t\u00fcdruku Rootsi. Seal ei pidanud Frida p\u00f5lgust taluma, kuid ema suri, kui ta oli vaid kahene. Ka vanaema suri \u00fcpris noorelt. Koolitee j\u00e4i katki: lauluandega Frida s\u00f5lmis plaadilepingu, kuid oma rolli m\u00e4ngis ka armastus.<\/p>\n
K\u00fcllap tuli see l\u00e4hedusepuudusest, et Frida oli emaks saades vaid 17aastane. Aasta hiljem abiellus ta poeg Hans Ragnari isa, m\u00fc\u00fcgimehe ja muusiku Ragner Fredrikssoniga. 1967 s\u00fcndis neile t\u00fctar Ann Lise-Lotte, ent juba j\u00e4rgmiseks aastaks oli abielu purunenud.<\/p>\n
1969 tutvus Lyngstad Benny Anderssoniga, kel oli tema tuleviku kujundamisel tohutu m\u00f5ju. Frida j\u00e4ttis lapsed eksmehele ning kolis Stockholmi. 1971 panid Frida ja Benny leivad \u00fchte kappi, j\u00e4rgmisel aastal s\u00fcndis ABBA, kuhu Benny oli kutsunud oma parima s\u00f5bra Bj\u00f6rn Ulvaeuse ja tolle abikaasa Agnetha F\u00e4ltskogi. Koost\u00f6\u00f6d oli tehtud juba varemgi. 1974. aasta Eurovisioni-v\u00f5it palaga \u201eWaterloo\u201c tegi ABBAst maailma \u00fche kuulsama ansambli. Frida ja Benny abiellusid ABBA hiilgeajal 1978. aasta oktoobris. Kuid \u00fchist \u00f5nne ei jagunud kauaks: juba 1980. aasta novembris mindi lahku. Purunes ka teise ABBA paari abielu.<\/p>\n
Kui ABBA 1982. aastal lagunes, p\u00fc\u00fcdis Frida soolokarj\u00e4\u00e4ri teha, kuid see polnud nii edukas, kui ta lootnud oli. See-eest \u00f5itses \u00f5nn eraelus. 1986 kolis lauljanna \u0160veitsi oma aadlisoost kallima, Plaueni krahvi Heinrich Ruzzo Reussi suguv\u00f5salossi. 1988 kinkis t\u00fctar Fridale lapselapse, kes sai nimeks Jonathan. 1990ndatel pidas ABBA staar Heinrichiga pulmi. Kuna mees oli omal ajal olnud Rootsi kroonprintsi ja hilisema kuninga Carl XVI Gustafi koolivend, s\u00f5brunes Frida Rootsi kuningliku perega. Abielupaarid k\u00e4isid \u00fchistel puhkusereisidel.<\/p>\n
Mattis nii t\u00fctre, mehe kui lapselapse<\/p>\n
Ent 1990. aastate l\u00f5pp paiskas Frida teele kohutavaid \u00fcleelamisi. 13. jaanuaril 1998 hukkus tema 30aastane t\u00fctar New Yorgi l\u00e4histel auto\u00f5nnetuses. J\u00e4rgmisel aastal suri Frida mees vaid 49aastasena l\u00fcmfiv\u00e4hki. \u201eMul oli selline tunne, et sellest ei ole v\u00f5imalik eluga v\u00e4lja tulla,\u201c r\u00e4\u00e4kis lauljanna aastaid hiljem Rootsi televisioonis. Mitu aastat oli Frida omadega mustas augus. Unistus soolokarj\u00e4\u00e4ri j\u00e4tkamisest varises p\u00f5rmuks. Ta on \u00f6elnud, et suurt tuge pakkus talle kuninganna Silvia.<\/p>\n
Frida leidis aga taas \u00f5nne, Briti aadliku Henry Smithi, kelle suguv\u00f5sale kuulus raamatupoekett WHSmith. Nad jagavad oma elu \u0160veitsi ja Mallorca vahel. \u201eHenry on n\u00fc\u00fcd mu tugi, s\u00f5ber ja vanadusp\u00f5lve kallim. Loodan, et iga\u00fcks leiab enda k\u00f5rvale sellise inimese,\u201c on lauljanna \u00f6elnud. Kuid 2023. aastal tabas teda uus saatusehoop: t\u00fctrepoeg Jonathan suri maov\u00e4hki. Hingepidet on Fridale pakkunud ABBA raugematu menu, aga ka p\u00fchendumine heategevusele ja keskkonnaprobleemidele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Anni-Frid s\u00fcndis Norras aasta p\u00e4rast Saksa okupatsiooni l\u00f5ppu. Kuna tema isa oli Saksa s\u00f5dur, pidi ema Synni okupandi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43006,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,215,144],"class_list":{"0":"post-43005","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-muusika","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-music","16":"tag-muusika"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115553804205410960","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43005","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43005"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43005\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43006"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}