M\u00f5ned teemad korduvad lapsevanema elus nagu refr\u00e4\u00e4n. Nii on taas teemaks t\u00f5usnud asjaolu, et riik taunib, kui lapsevanematelt kogutakse kohustuslikule \u00f5ppek\u00e4igule minekuks raha. P\u00f5hiharidus on ju Eestis tasuta.<\/p>\n
Minu kogemuses on paljudes koolides olukord lahendatud n\u00f5nda, et \u00f5ppek\u00e4ikudeks kogub raha m\u00f5ni aktiivne lapsevanem. Enamasti soovib ju iga vanem oma lapsele k\u00f5ike k\u00f5ige paremat ning seet\u00f5ttu \u2013 kui pere eelarve v\u00e4hegi kannatab \u2013 ollakse valmis \u00f5ppek\u00e4ikude (muuseumik\u00fclastused, teatrietendused, matkad) kulusid katma, et koolis pakutavat \u00f5pet mitmekesistada.<\/p>\n
Loomulikult (taas)toodab selline s\u00fcsteem ebav\u00f5rdsust, kuna perede majanduslikud v\u00f5imalused on erinevad ning kuigi Eesti on tilluke, pole muuseumide pakutav k\u00f5igile \u00fchtviisi k\u00e4ttesaadav. Kui n\u00e4iteks Tallinnas on k\u00f5ik k\u00e4e-jala juures ja valikut omajagu (j\u00e4tkuks vaid raha!), tuleb maakoolil leida muuseumisse tulekuks raha ka transpordi jaoks.<\/p>\n
Mitmed muuseumid on t\u00e4navu s\u00fcgisel t\u00e4heldanud, et haridusprogrammidesse j\u00f5uab lapsi varasemast v\u00e4hem. N\u00e4ib, et valemis on midagi valesti ning muuseumide pakutavad h\u00fcved ei ole k\u00f5igile lastele \u00fchtviisi k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n
Kultuuriranits lahendab t\u00e4na vaid pool v\u00f5rrandist<\/p>\n
Olukorra lahendamiseks ja ebav\u00f5rdsuse leevendamiseks on riik ellu kutsunud kultuuriranitsa<\/a> meetme, mille eesm\u00e4rk on soodustada 1.-9. klassi \u00f5pilaste osalemist kultuurielus. Pearaha alusel m\u00e4\u00e4ratud toetus v\u00f5imaldab igal lapsel ja noorel k\u00fclastada v\u00e4hemalt \u00fcht kultuuriasutust aastas. Ainsaks tingimuseks on, et kultuuriasutuse k\u00fclastus peab seonduma kooli \u00f5ppekavaga.<\/p>\n Mitmesuguste riiklike kriitiliste rahavajaduste varju on aga j\u00e4\u00e4nud asjaolu, et kultuurirantsa pearaha suurus on ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n 2024. aastal oli pearaha suuruseks keskustes 9,6 eurot \u00f5pilase kohta. H\u00f5reda asustusega piirkondades on pearaha suuruseks 19,58 eurot \u00f5pilase kohta ning t\u00e4navu ei ole meetme kogueelarve muutunud. Hajaasutuses ei pruugi selline summa katta isegi transpordikulusid ning nii muutub v\u00e4hemalt kord aastas kultuuriasutuse k\u00fclastamine keeruliseks.<\/p>\n Kultuuriranitsa p\u00f5him\u00f5tted lubavad rahastust kombineerida muude toetusmeetmetega, kuid lapsevanematelt raha juurde k\u00fcsida ei tohi. K\u00f5ige selle t\u00f5ttu on maakooli \u00f5pilaste v\u00f5imalused kultuurile ligi p\u00e4\u00e4seda hoolimata heast algatusest ikkagi ahtamad kui linnakoolis.<\/p>\n “Seega pole kultuuriranitsal loorberitele puhkama j\u00e4\u00e4miseks paraku veel p\u00f5hjust.”<\/p>\n Kultuuriranitsa 2024.aastal valminud vaheanal\u00fc\u00fcs<\/a> toob lisaks v\u00e4lja, et endiselt ei ole k\u00f5ikidel koolidel infot, kuidas kultuuriranitsat kasutada. Ranitsa raha liigub otse koolipidaja eelarvesse ning ilma juhendamiseta ei pruugi koolipersonal osata seda summat eelarvest isegi \u00fcles otsida. Seega pole kultuuriranitsal loorberitele puhkama j\u00e4\u00e4miseks paraku veel p\u00f5hjust.<\/p>\n M\u00f5ned omavalitsused, n\u00e4iteks Tartu ja Tallinn, on formaalhariduse sidumiseks kultuuri\u00f5ppega loonud oma rahastusmeetmeid, kuid need puudutavad ikkagi vaid oma omavalitsuse \u00f5pilasi ning regionaalseid muresid ei lahenda.<\/p>\n Muuseumide haridusprogrammidesse mahuks rohkem lapsi<\/p>\n Oktoobrikuus k\u00fcsis muuseumi\u00fching muuseumide haridust\u00f6\u00f6tajatelt, kui palju koolilapsi j\u00f5uab t\u00e4navu muuseumide haridusprogrammidesse. K\u00fcsimustik h\u00f5lmas koos erinevate k\u00fclastuskohtadega ligi 40 erinevat muuseumit.<\/p>\n Selgus, et 56 protsenti muuseumides on haridusprogrammides osalevate laste arv v\u00f5rreldes m\u00f6\u00f6dunud aasta sama perioodiga langenud. Langus j\u00e4\u00e4b vahemikku 10\u201330 protsenti. Veidi \u00fcle veerandi vastanutest r\u00f5\u00f5mustab, et lapsi j\u00f5uab muuseumitundidesse isegi rohkem kui varem, kuid tihtipeale on selle p\u00f5hjuseks asjaolu, et erinevate rahastusprogrammide toel pakutakse koolidele tasuta k\u00fclastust (kultuuriranits, KIK, kohaliku omavalitsuse toetusmeede, m\u00f5ne muu projekti rahastus).<\/p>\n Muuseumide haridust\u00f6\u00f6tajate tagasiside kinnitab, et koolilaste muuseumik\u00fclastus j\u00e4\u00e4b \u00fcha sagedamini transpordi taha. Koolidel lihtsalt ei jagu v\u00f5imalusi, et lastele muuseumisse tulekuks transporti v\u00f5imaldada. Nutikust koolidel k\u00fcll jagub. N\u00e4iteks tuuakse kulude kokkuhoidmiseks kaugemasse muuseumisse mitu klassit\u00e4it lapsi \u00fchekorraga. Aga ikkagi on huvi koolidel rohkem, kui jagub rahastust.<\/p>\n Eestis on omajagu kooli\u00f5petajaid, kes hindavad v\u00e4ga muuseume formaal\u00f5ppe t\u00e4iendaja ja avardajana. Nii on mitmel muuseumil tekkinud suisa oma partner\u00f5petajad, kellega koos otsitakse v\u00f5imalusi, et lapsed ikkagi muuseumisse oma haridusteed t\u00e4iendama p\u00e4\u00e4seksid. Aga veel tihemini peavad muuseumid ja muuseumide haridust\u00f6\u00f6tajad endiselt koolidele, \u00f5petajatele ja haridusministeeriumile t\u00f5estama, et muuseumi haridusprogramm pole pelgalt meelelahutuslik ajaviide, vaid on t\u00f5siseltv\u00f5etav formaalhariduse t\u00e4iendus.<\/p>\n Muuseumid ei ole veel kosunud eelarvek\u00e4rpest<\/a>, iga teine muuseumit\u00f6\u00f6taja tunneb end palgavaese v\u00f5i madalapalgalisena<\/a> ning pea iga muuseumit kimbutab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne omatulu teenimise surve.<\/p>\n Muuseumi\u00fchingu k\u00fcsitlusele vastanud nendivad, et \u00f5petajad uurivad aktiivselt allahindlusi ning isegi \u00fcheeurone hinnat\u00f5us toob kaasa kooli mureliku tagasiside. Nii j\u00e4\u00e4b ikkagi mulje, et kuigi riiklik \u00f5ppekava soosib kirjade j\u00e4rgi mitmekesist \u00f5pet, sh muuseumis pakutavat \u00f5pet, on kuskil midagi l\u00e4bi m\u00f5tlemata j\u00e4\u00e4nud<\/a>. N\u00e4iteks olen kuulnud lapsevanemaid imestavat, miks muuseum haridusprogramme ometigi tasuta ei paku. Praegu ei oleks see kuidagi m\u00f5eldav, sest muuseumide omanikud (riik, omavalitsused, eraomanikud) ei ole tasuta haridusprogrammide pakkumist ootusena s\u00f5nastanud ning seet\u00f5ttu pole selleks eraldatud ka vajalikku rahastust.<\/p>\n