Peaminister Kristen Michal \u00fctles, et m\u00e4rtsis valitsuse kokku kutsutud majanduskasvu n\u00f5ukojas on esile kerkinud ka kurioosumeid, aga \u00fcldiselt on ettev\u00f5tjatelt tulnud sellele positiivne tagasiside. Redgate Capitali partneri Valeria Kiisa s\u00f5nul v\u00f5iks n\u00f5ukoja t\u00f6\u00f6 olla l\u00e4bipaistvam.<\/p>\n
“Seal on ka sees kurioosumeid olnud. N\u00e4iteks needsamad veidrad asjad, kus \u00fcksi t\u00f6\u00f6tav inimene peab iseendale esmaabiandjaks ennast m\u00e4\u00e4rama ja k\u00f5iksugu asju. Nii et on v\u00e4ikseid asju, on suuri asju, aga minu tagasiside on k\u00fcll ettev\u00f5tjatelt v\u00e4ga positiivne, nii et seda hinnatakse k\u00f5rgelt, et selline suur b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamine on ette v\u00f5etud,” \u00fctles peaminister Kristen Michal.<\/p>\n
Kevadel valitsuse kokku kutsutud majanduskasvu n\u00f5ukoda l\u00f5petab uuest aastast ettepanekute tegemise ja hakkab hoopis j\u00e4lgima nende elluviimist. Ettev\u00f5tjate hinnangul v\u00f5iks n\u00f5ukoda aga muutuda p\u00fcsivaks, et aidata ka edaspidi majandust elavdada.<\/p>\n
Majanduskasvu n\u00f5ukoda on riigi t\u00f5husamaks muutmiseks valitsusele esitanud 700 ettepanekut. Neist umbes pooled on ministeeriumides anal\u00fc\u00fcsimisel, \u00fclej\u00e4\u00e4nute osas on valitsus juba otsuse langetanud. Ettepanekuid on tulnud seinast seina, aga peamiselt soovivad ettev\u00f5tjad lahti saada liigsetest regulatsioonidest.<\/p>\n
“Me ei ole teadlikult v\u00f5tnud soovitada v\u00f5i arvamust avaldada nendel teemadel, mis on v\u00e4ga spetsiifiliselt seotud poliitika kujundamise v\u00f5i maksude v\u00f5i millegi muu sarnasega. See on poliitikute rida,” \u00fctles n\u00f5ukoja asejuht Robert Kitt.<\/p>\n
Riigikogu menetluses on praegu 13 ettepanekut, ellu on viidud 17. Neist olulisematena nimetab n\u00f5ukoda planeeringute lihtsustamist, t\u00f6\u00f6suhete paindlikumaks muutmist ja t\u00f6\u00f6tajate riiki toomise lihtsustamist.<\/p>\n
Redgate Capitali partneri Valeria Kiisa s\u00f5nul on aga raske \u00f6elda, kui olulised on erinevad ettepanekud riigi t\u00f5hususe m\u00f5ttes tegelikult.<\/p>\n
“Ega neid ei ole ju v\u00e4ga palju, mis on t\u00f5esti juba rakendust leidnud ja osade puhul on lihtsalt \u00f6eldud, et jah, me v\u00f5tsime vastu, me tegelikult ei pea mingit seadust muutma. Aga mida see siis t\u00e4hendab? Mis on reaalsed sammud? Siin on natukene l\u00e4bipaistvuse puudus,” s\u00f5nas Kiisk.<\/p>\n
Kiisk lisab, et k\u00f5ige suurem puudus majanduskasvu n\u00f5ukoja puhul on selle t\u00e4htajalisus. Juba uuest aastast liigutaksegi ettepanekute esitamise juurest nende elluviimise j\u00e4lgimise poole. Peamiste p\u00f5hjustena toob n\u00f5ukoda v\u00e4lja ettepanekute kordumise ja kiiresti l\u00e4henevad riigikogu valimised. Keegi ei soovi, et vajalikud eeln\u00f5ud ajapuuduse t\u00f5ttu riigikogu menetlusest v\u00e4lja langeksid.<\/p>\n
Kristen Michali arvates saab 2027. aastaks ikkagi p\u00e4ris palju asju tehtud. “Osad tibud loeme n\u00fc\u00fcd kokku jaanuari alguses, vaatame, kus me oleme, ja siis ma arvan, et kuskil j\u00e4rgmise aasta s\u00fcgisel saame hinnata, et kuhu me oma tegevustega j\u00f5udsime,” r\u00e4\u00e4kis Michal.<\/p>\n
Kiisk on Michali \u00f6eldu suhtes skeptiline. “\u00d6elda, et kindlasti siin aasta jooksul k\u00f5ik need saavad lahendatud, seda ma ei usu. T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5ned neist ikkagi n\u00f5uavad veelgi pikemat t\u00f6\u00f6d. Aga isegi siis, kui me l\u00fckkame selle palli veerema, see oleks juba suur edasiminek,” kommenteeris Kiisk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Peaminister Kristen Michal \u00fctles, et m\u00e4rtsis valitsuse kokku kutsutud majanduskasvu n\u00f5ukojas on esile kerkinud ka kurioosumeid, aga \u00fcldiselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43136,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,646,28,29,21214,19,25,23,24,22,20,1886,30],"class_list":{"0":"post-43135","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kristen-michal","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-majanduskasvu-noukoda","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-valeria-kiisk","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115554696774064287","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43135","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43135"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43135\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43136"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43135"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43135"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43135"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}