![\"S\u00f5jateemadest](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/5e3f38fa-2f9a-4f79-ab32-d969bcd11c80.jpg\")
<\/p>\nTeeme intervjuud augusti l\u00f5pus ehk ajal, mil on v\u00e4rskelt toimunud Alaska ja Washingtoni tippkohtumised, mis l\u00f5ppesid kokkuleppeta. See andis hoo veelgi intensiivsemale Venemaa s\u00f5jategevusele Ukrainas. <\/p>\n
Kuidas ukrainlastel l\u00e4heb?<\/p>\n
Suuri positiivseid p\u00f6\u00f6rdeid hetkel pole, kuid Ukraina kaitseb ennast s\u00fcdilt ja Venemaa kaotused on suuremad nii s\u00f5jatehnika kui ka s\u00f5durite m\u00f5ttes. Territooriumi poolest on Venemaa edasi liikunud, aga ta ei ole veel kaugeltki j\u00f5udnud punkti, kus Ukraina on oma kaitse h\u00e4sti ette valmistanud. Ukraina s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse v\u00f5ime on muutunud paremaks, kuid probleem on ikkagi elava j\u00f5u nappuses. Tehnikal on suur roll, aga s\u00f5jas kehtib endiselt p\u00f5him\u00f5te: kus pole sinu s\u00f5duri saabast, on vastase saabas.<\/p>\n
Milline on Ukraina s\u00f5durite v\u00f5itlusvaim?<\/p>\n
Olles viimastel kuudel r\u00e4\u00e4kinud palju nende s\u00f5durite ja ohvitseridega, siis masendust pole n\u00e4ha. Muidugi on raske, aga \u00f6eldakse, et tuleb v\u00f5tta p\u00e4ev korraga v\u00f5i et nad s\u00f5divad v\u00f5iduni.<\/p>\n
Mida meie siin Eestis teha saame, et Ukrainat j\u00e4tkuvalt aidata?<\/p>\n
Eesti riik tervikuna toetab v\u00e4ga erineval moel ja ei tahaks \u00f6elda, et me peaks v\u00f5i saaks seda rahaliselt veel rohkem teha. Praegust tuge tuleb lihtsalt j\u00e4tkata. Iga Eesti inimene peab oma v\u00f5imaluste j\u00e4rgi otsustama, mida ta teha saab. Mina ise n\u00e4iteks viin Ukrainasse sadu kalav\u00f5rke, mis ma olen saanud siinsetelt annetajatelt ja mis aitavad Hersoni piirkonda kaitsta droonide vastu. Meile on t\u00e4htis, et selle toetuse kaudu saaksime neilt ka tagasi\u00adsidet \u2013 mille j\u00e4rele on vajadus, mis toimib, mida oleks vaja teha teisiti. See on meile v\u00e4ga oluline v\u00e4\u00e4rtus, et ise paremini valmis olla.<\/p>\n
Eestile on t\u00e4htis, et Ukraina toetuse kaudu saaksime neilt ka tagasisidet \u2013 mille j\u00e4rele on vajadus, mis toimib v\u00f5i mida oleks vaja teha teisiti. See on meile v\u00e4ga oluline v\u00e4\u00e4rtus, et ise paremini valmis olla.<\/p>\n
Olete viimasel ajal palju Ukrainas ka ise kohal viibinud seoses v\u00e4rskelt valminud dokumentaaliga. Millised on nendest k\u00e4ikudest \u00f5ppetunnid meie kaitsev\u00f5imele?<\/p>\n
Eesti on tegelikult ju pikalt valmistunud, aga tempo on olnud aeglane. Seda on pidurdanud arusaam, et Ukrainas toimuv on kauge ja meile see ei j\u00f5ua. Seet\u00f5ttu kaalume palju, aga tegutseme aeglaselt. Selle \u00fche n\u00e4itena ei suudetud aasta tagasi laskemoonale leida puuduolevat 1,6 miljardit eurot, n\u00fc\u00fcdseks on suuremahulisemad otsused l\u00f5puks tehtud. Me ei saa endale lubada m\u00f5tteviisi, et meid kaitseb NATO ning me ise justkui ei pea midagi tegema. Vastupidi, me peame olema s\u00f5jaks valmis ja suutelised koost\u00f6\u00f6s liitlastega likvideerima igasuguse agressiooni p\u00e4evade v\u00f5i hiljemalt n\u00e4dalatega.<\/p>\n
Kas \u00fcheks p\u00f5hjuseks ei v\u00f5i olla ka \u00fcle\u00fcldine uskumus, et s\u00f5da ei k\u00e4i enam moona ja s\u00f5duritega lahinguv\u00e4ljal, vaid pigem k\u00fcberruumis, meedias, kohtumistel?<\/p>\n
Ukraina n\u00e4itel n\u00e4eme, et k\u00fcbertegevusega me linnu ei p\u00e4\u00e4sta, infooperatsioonidega k\u00fclasid ei kaitse ja tehnoloogia \u00fcksi ei likvideeri agressorit. See k\u00f5ik on samuti t\u00e4htis, aga peame tunnistama, et juba ligi paark\u00fcmmend aastat tagasi kehtinud valmisoleku p\u00f5him\u00f5tted on relevantsed ka praegu. Tegemist ei ole uue ja targa s\u00f5jaga, vaid meie kaitsev\u00e4e omandatud oskused n\u00e4iteks kasv\u00f5i tankit\u00f5rjes \u2013 draakoni\u00adhambad, kaevikud \u2013 on endiselt vajalikud. Selles m\u00f5ttes oleme hoidnud \u00f5iget joont ja loomulikult tuleb sinna juurde tuua droonid, vastav v\u00e4lja\u00f5pe ja igasugune toetav, uus tehnoloogia.<\/p>\n
Kuidas v\u00f5iks s\u00f5da Ukrainas \u00adl\u00f5ppeda?<\/p>\n
Seda on raske \u00f6elda. Ukraina s\u00f5ja\u00adv\u00e4elaste ridades on k\u00fcmneid tuhandeid inimesi, kelle kodud on okupeeritud aladel. Kui nende k\u00e4est k\u00fcsida, siis nad pole n\u00f5us oma kodude kaotamise ehk rahuga praegustes piirides ning nad soovivad s\u00f5dida v\u00f5iduni.<\/p>\n
Millest s\u00f5ltub, kas Venemaa p\u00f6\u00f6rab oma agressiooni Eesti vastu, milline on esimene h\u00e4irekell?<\/p>\n
H\u00e4irekell number \u00fcks on see, kui s\u00f5da Ukrainas peatub v\u00f5i k\u00fclmub. Number kaks k\u00fcsimus on see, kui palju on Venemaal vaja aega ette valmistamiseks. Ma ei arva, et tal oleks selleks tarvis rohkem kui kuus kuud. Kolmas on see, mis toimub sel ajal maailmas. N\u00e4iteks s\u00f5da Iisraelis on ilmekas n\u00e4ide, kuidas see koormab riikide t\u00e4helepanu, diplomaatiat, majandust. Samasugune m\u00f5ju oleks \u00fcksk\u00f5ik millisel riikidevahelisel konfliktil. Viimaks ja v\u00e4ga olulise tegurina: kui valmis oleme me ise ja on meie liitlased. Praegu on meie \u00fcksuste formeerimise v\u00f5imekus v\u00e4ga hea, oleme maailmas esiviie seas \u2013 Iisraeli, \u0160veitsi ja Soome j\u00e4rel.<\/p>\n
Olete r\u00f5hutanud droonide kiirema kasutuselev\u00f5tu olulisust, aga kas s\u00f5da on sundinud meie kaitset\u00f6\u00f6stust ka muud p\u00f6\u00f6rdelist innovatsiooni tegema?<\/p>\n
Drooniv\u00f5imekus on Ukraina n\u00e4itel v\u00e4ga oluline. Siiski tuleb arvestada, et jalav\u00e4elase roll j\u00e4\u00e4b siiski t\u00e4htsaks. Piltlikult \u00f6eldes peab Juss P\u00f5ltsamaalt ikkagi olema, p\u00fcss k\u00e4es, kaevikus ja v\u00f5imeline ka maastikult drooni opereerima. Enamiku droonidest lennutavad jalav\u00e4elased \u2013 nad liiguvad positsioonile kilomeetreid ja peavad olema v\u00f5imelised maastikul ka muus osas hakkama saama. T\u00f5epoolest, luuredroone v\u00f5ib juhtida kust tahes, aga see on v\u00e4ike osa s\u00f5jast.<\/p>\n
Eestis on olukord droonide soetamise ja v\u00e4lja\u00f5ppega juba paranemas, vajaka on veel luuredroonidest ning lahendustest, kuidas v\u00f5imalikult efektiivselt ja t\u00f6\u00f6stuslikult suuta droonidele l\u00f5hkeaineid paigaldada.<\/p>\n
<\/p>\n
Tahaks r\u00e4\u00e4kida s\u00f5jahirmust, mis v\u00f5tab Eestis \u00fcha enam maad. Kas riik peaks seda hirmu kuidagi maha v\u00f5tma v\u00f5i on see osa valmis\u00adolekuplaanist?<\/p>\n
Minu arvates tuleks s\u00f5jateemadest ja Ukraina kogemusest r\u00e4\u00e4kida veel rohkem, aga mitte hirmu ning ohu v\u00f5tmes, vaid lahendustest ja sammudest, mida oleme teinud. Teeme Madis Kimmeli ja Ivar Heinmaaga Ukraina dokumentaali ka p\u00f5hjusel, et eestlased oleksid teadlikumad. Soovime n\u00e4idata Ukraina lahendusi ja r\u00e4\u00e4kida, mis meil on juba olemas v\u00f5i plaanis.<\/p>\n
Toon siin n\u00e4ite varjendite teemal. Meil pole m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida, et meil on puudu avalikest varjenditest \u2013 neid pole meil kunagi piisavalt olnud. Selle asemel v\u00f5iksime r\u00e4\u00e4kida kodustest varjumiskohtadest \u2013 millised on sobivad ruumid v\u00f5i kuidas need muuta ohu korral varjenditeks. Ka ukrainlased pole julgenud varjuda keldritesse, kuna need sildistatakse vennashaudadeks. Sealse p\u00e4\u00e4steameti andmed n\u00e4itavad aga midagi muud \u2013 keldrisse on kolme aasta jooksul j\u00e4\u00e4nud l\u00f5ksu vaid \u00fcksikud. Seega me peame r\u00e4\u00e4kima faktidest ja lahendustest, mitte j\u00e4\u00e4ma abstraktseks. N\u00e4iteks sellest, kuidas \u00fchte Tartu elumaja keldrisse tehti kahe p\u00e4evaga toimiv varjend \u2013 s\u00f6\u00f6gitegemise, pesemise ja magamisv\u00f5imalusega.<\/p>\n
Mida me saame teha \u00fchiskonnas maad v\u00f5tva usaldamatusega riigi vastu, olgu n\u00e4iteks protestid \u00adNursipalu harjutusv\u00e4ljaku laiendamise, tuuleparkide, t\u00f6\u00f6stuste ehitamise vastu?<\/p>\n
T\u00f5epoolest, need inimesed on valjud, aga neid on \u00f5nneks siiski v\u00e4he. Demokraatia m\u00f5ttes, kui neid poleks, tuleks nad luua. Loomulikult isiklikult tekitab see j\u00f5uetust, aga nende inimestega on vaja j\u00e4tkuvalt suhelda, t\u00f5esed faktid pinnale tuua. Me oleme justkui kaotanud mitu sellist kommunikatsioonilahingut \u2013 Nursipalu laienemise, vaktsineerimise, rafineerimistehase \u2013, aga me peame ikkagi j\u00e4tkuvalt tegelema teadlikkuse kasvatamisega.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime ka transpordist ja Rail Balticast. Kuidas hindate selle rahvusvahelise kiire \u00fchenduse olulisust?<\/p>\n
Paljudes valdkondades, nagu energeetika, v\u00e4lispoliitika, haridus jne, ei taha ma s\u00f5na v\u00f5tta, sest ma pole ekspert. Rail Balticaga on sama lugu. Jah, isiklikult see mind puudutab, sest see l\u00e4heb l\u00e4bi minu lapsep\u00f5lvemetsa ja jahimaa, ning on selge, et olen sellest h\u00e4iritud. Aga ma ei protesti selle vastu. Kui seda on vaja ja selle rajamiseks on kaalukad argumendid, siis tuleb teha. Olen seda meelt, et iga t\u00e4iendav \u00fchendus on hea.<\/p>\n
Rail Baltica l\u00e4heb l\u00e4bi minu lapsep\u00f5lve- metsa ja jahimaa, ning on selge, et olen sellest h\u00e4iritud. Aga ma ei protesti selle vastu.<\/p>\n
Ukraina kogemusest \u00f5ppides, kas raudtee pole t\u00e4iendav julgeolekugarantii? Mitmed riigid on hiljuti teinud otsused vanad raudtee\u00fchendused taastada just julgeoleku aspektist.<\/p>\n
Olles varasemalt olnud peastaabi \u00fclema ja kaitsev\u00e4e juhataja \u00fclesannetes, pean \u00fctlema, et algusaegadel ei olnud Rail Baltica rajamisel argumendiks julgeolek. See on hiljem juurde tulnud. Suur osa Eesti kauba\u00advahetusest tuleb \u00fcle mere, mis on ka meie kaitsev\u00f5ime osas fookuses. Kui me merel kontrolli ei saavuta, siis \u00fckski teine \u00fchendus seda ei asenda.<\/p>\n
Ukraina n\u00e4itel v\u00f5ib muidugi \u00f6elda, et raudtee seal toimib, isegi vaatamata Venemaa p\u00fc\u00fcdlustele seda l\u00f5hkuda. Seda, kui suur on selle vajadus aga majanduses v\u00f5i liikuvuses tervikuna, ei oska ma \u00f6elda, selle \u00fcle peavad otsustama teised eksperdid.<\/p>\n
Teie kodukanti J\u00e4rvakanti tuleb \u00fcks Rail Baltica kohalikest peatustest. Kas hakkate seda kasutama?<\/p>\n
Kui ma saaks J\u00e4rvakandist juba Riiga, siis kindlasti hakkan. R\u00e4\u00e4kimata sellest, kui saaksin rongiga Berliini v\u00f5i mujale. Seda me s\u00f5pradega naerame, et kui Rail Baltica valmis saab, oleme ligi kuuek\u00fcmnesed ning siis saame pension\u00e4ridena s\u00f5ita Berliini \u00f5lut jooma.<\/p>\n
Mis oleks esimene koht, kuhu Rail Baltica valmimisel s\u00f5idaksite?<\/p>\n
S\u00f5idaksin Varssavisse ja istuksin seal \u00fcmber j\u00e4rgmise s\u00f5iduvahendi peale, et j\u00f5uda Kiievisse. See oleks mulle \u00fcks lihtsamaid ja mugavamaid variante. Varssavist l\u00e4heksin ka mujale. Praegu tuleb mul s\u00f5ita autoga poolteist tundi Tallinna lennu\u00adjaama ja sealt saan alles p\u00e4rast mitut \u00fcmberistumist soovitud punkti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teeme intervjuud augusti l\u00f5pus ehk ajal, mil on v\u00e4rskelt toimunud Alaska ja Washingtoni tippkohtumised, mis l\u00f5ppesid kokkuleppeta. See…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4323,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[3749,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,668,3750,28,29,426,95,3752,3751,3086,19,25,62,3753,23,24,22,20,149,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-4322","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aiandus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-ilm","20":"tag-kulaelu","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maaelu","24":"tag-maailm","25":"tag-maamajandus","26":"tag-mesindus","27":"tag-metsandus","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-tarbija","31":"tag-targu-talita","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-video","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-world","39":"tag-world-news","40":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4322"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4322\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4323"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4322"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}