\n Eesti Panga tellitud maksek\u00e4itumise uuringust selgub, et Eesti inimesed on makseteenustega v\u00e4ga rahul ning k\u00f5ige rohkem hinnatakse mugavust ja uuenduslikkust. K\u00f5rge hinde sai ka turvalisus, ent samal ajal ollakse mures petturite aktiivsuse p\u00e4rast.<\/p>\n
Eesti elanikest 87 protsenti teevad oma igap\u00e4evaoste valdavalt poes kohapeal. Peamiselt internetist teeb igap\u00e4evaoste vaid kolm protsenti vastanutest ja nii oli see ka kaks aastat tagasi. K\u00fcll aga on veebioste hakatud eelistama suuremate ostude nagu m\u00f6\u00f6bli tehnika ja muu sellise puhul. Kuigi 40 protsenti vastanutest soovib oste teha ainult poes kohapeal, teeb kolmandik suuremaid oste meelsasti ka internetis ja viiendik eelistab osta \u00fcksnes veebipoodidest.<\/p>\n
Nutimaksed on t\u00f5usuteel, sularaha roll v\u00e4heneb ja kaardimaksev\u00f5imalused paranevad<\/p>\n
Endiselt makstakse k\u00f5ige sagedamini pangakaardiga \u2013 nii teeb 69 protsenti vastanutest \u2013, kuid v\u00f5rreldes paari aasta taguse ajaga on f\u00fc\u00fcsilise kaardi kasutajaid m\u00e4rksa v\u00e4hem kui tookordsed 82 protsenti. Kasvanud on nende inimeste hulk, kes eelistavad pangakaardi asemel maksta nutitelefoni v\u00f5i -kellaga \u2013 selliseid kasutajaid on juba 23 protsenti.<\/p>\n
Alla 30-aastaste seas makstakse nutiseadmega veelgi sagedamini (55 protsenti vastanutest). Sularahas eelistavad maksta 8 protsenti vastanutest (eelnevatel aastatel 10 protsenti), kusjuures vanemaealised maksavad sularahaga sagedamini kui noored. Sularaha kasutatakse peamiselt v\u00e4iksemate maksete puhul ja ka teisele eraisikule maksmiseks. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et k\u00f5ikjal pole v\u00f5imalik kaardimakset teha. 20 protsenti vastanutest ei kasuta ostude tegemisel sularaha \u00fcldse (2023. aastal oli neid 14 protsenti).\u00a0<\/p>\n
Esimest korda uuriti maksek\u00e4itumise uuringus seda, kas m\u00fc\u00fcgikohtades v\u00f5etakse sularaha probleemideta vastu. Tulemustest selgus, et 57 protsenti vastanutest ei ole viimase aasta jooksul sularahamaksest keeldumist kogenud. Seevastu 14 protsenti on selles olukorras olnud ja v\u00e4ga v\u00e4ike osa neist vastajatest on kogenud seda tihti. K\u00f5ige rohkem on selle probleemiga silmitsi seisnud inimesed, kes kasutavad sularaha sagedasti. 28 protsenti vastanutest pole aasta jooksul pidanud \u00fcldse sularahaga arveldama.\u00a0<\/p>\n
Vastajate hinnangul on m\u00fc\u00fcgikohtades kaardimaksev\u00f5imalused paranenud. Kasvanud on nende elanike osakaal, kes ei ole kaardimaksest puudust tundnud: sel aastal 30 protsenti, kahe aasta eest 23 protsenti. K\u00f5ige sagedamini tuntakse kaardimaksest puudust turgudel, v\u00e4ikestes kauplustes ja iluteenuste eest makstes.\u00a0<\/p>\n
Teisele eraisikule, n\u00e4iteks pereliikmele v\u00f5i s\u00f5brale makse tegemisel eelistatakse mobiilipanka (39 protsenti) internetipangale (36 protsenti), kuid veel paar aastat tagasi oli eelistus vastupidine. Eriti teravalt joonistub v\u00e4lja erisus noorte seas, sest 71 protsenti alla 30-aastastest kasutab mobiilipanka ja vaid 13 protsenti internetipanka. Sularahaga eelistab eraisikutevahelisi makseid teha 23 protsenti vastanutest.<\/p>\n
Hinnang pankade pakutavatele makselahendustele on v\u00e4ga k\u00f5rge<\/p>\n
Mobiilipangas on raha k\u00fcsinud 36 protsenti vastanutest, kuid alla 30-aastaste seas on selle lahenduse kasutajaid m\u00e4rksa rohkem \u2013 62 protsenti. Kuigi raha k\u00fcsitakse sel moel \u00fcha sagedamini, ei ole enamik ehk 57 protsenti elanikkonnast seda v\u00f5imalust kasutanud ja 7 protsenti ei tea isegi, et selline funktsioon \u00fcldse olemas on.<\/p>\n
Suurem osa uuringule vastanutest ehk 63 protsenti olid seisukohal, et sularaha k\u00e4ttesaadavus ei ole aasta jooksul muutunud. See hinnang on olnud ka eelnevates uuringutes k\u00f5ige populaarsem. 15 protsenti vastanutest arvasid, et k\u00e4ttesaadavus on aastaga halvenenud ja 5 protsendi arvates oli see paranenud. Enim kasutatakse sularaha saamiseks sularahaautomaate (96 protsenti) ja nii on see olnud ka varasematel aastatel. Suurem osa elanikest (62 protsenti) hindavad sularaha seisukorda heaks v\u00f5i v\u00e4ga heaks ning see hinnang on aastate jooksul paranenud.<\/p>\n
Aasta alguses kehtima hakanud \u00fcmardamisreegliga on rahul 61 protsenti elanikkonnast. \u00dcmardamisreegliga ei ole rahul 21 protsenti vastanutest. Pidevalt v\u00e4heneb sularahavaba \u00fchiskonna pooldajate hulk \u2013 praeguses uuringus oli neid 22 protsenti. Sularahavaba \u00fchiskonda ei poolda 64 protsenti vastanutest.<\/p>\n
Paberkviitungit soovib koguni 89 protsenti vastanutest. Enamasti soovitakse paberkviitungit suuremat ostu tehes, kui kviitung j\u00e4\u00e4b garantiiks (54 protsenti), v\u00f5i kui pole digitaalse arve saatmise v\u00f5imalust (15 protsenti) v\u00f5i m\u00f5nel muul p\u00f5hjusel (kaup ostetakse kellelegi teisele, kviitungiga saab osaleda loosim\u00e4ngudes, v\u00f5i kui plaanitakse k\u00fclastada veel m\u00f5nda poodi ja kviitung on vajalik varasema ostu t\u00f5estamiseks).<\/p>\n
Sularahas hoiab s\u00e4\u00e4ste 32 protsenti elanikkonnast. K\u00f5ige sagedamini on sularahas s\u00e4\u00e4ste alla 30-aastastel t\u00e4iskasvanutel (46 protsenti). Kolmveerand vastanutest \u00fctlesid, et tahavad olla valmis h\u00e4daolukorraks. Teiste p\u00f5hjustena m\u00e4rgiti, et sularaha on saadud kingina v\u00f5i on sularahavaru vaja olukordadeks, kus ei saa \u00fclekandega maksta.\u00a0<\/p>\n
Eesti elanike hinnang pankade pakutavatele makselahendustele on v\u00e4ga k\u00f5rge. Makselahenduste mugavus ja uuenduslikkus said vastajatelt viiepallis\u00fcsteemis 4,4 punkti ning turvalisus 4,3 punkti. K\u00f5ik hinnangud on 2021. aastaga v\u00f5rreldes pisut t\u00f5usnud. Samal ajal v\u00e4ljendasid paljud vastajad muret aktiivselt tegutsevate petturite \u00fcle, sest nende t\u00f5ttu ei tunne makseteenuste kasutajad end turvaliselt. Vastanute hulgas oli ka neid, kes on ise petturite t\u00f5ttu kahju kandnud. Pettuste teema suur aktuaalsus viitab \u00fchest k\u00fcljest probleemi ulatusele, kuid teisest k\u00fcljest n\u00e4itab, et inimesed on teadlikumad ja seega loodetavasti ettevaatlikumad.<\/p>\n
Eesti elanike maksek\u00e4itumise uuringu viis l\u00e4bi Turu-uuringute AS. K\u00fcsitlus kestis 5.\u201312. septembrini ning \u00fcle Eesti vastas sellele 1010 inimest. Eesti Pank tellib maksek\u00e4itumise uuringut iga kahe aasta j\u00e4rel. Varem on seda uuringut tehtud 2023. ja 2021. aastal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Panga tellitud maksek\u00e4itumise uuringust selgub, et Eesti inimesed on makseteenustega v\u00e4ga rahul ning k\u00f5ige rohkem hinnatakse mugavust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43334,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2183,34,36,21654,18378,294],"class_list":{"0":"post-43333","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pank","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-makseteenused","17":"tag-petuskeemid","18":"tag-uuring"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115557630189209323","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43333","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43333"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43333\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43334"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43333"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43333"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43333"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}