{"id":43378,"date":"2025-11-16T07:17:09","date_gmt":"2025-11-16T07:17:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/43378\/"},"modified":"2025-11-16T07:17:09","modified_gmt":"2025-11-16T07:17:09","slug":"sirje-helme-praegune-arev-ja-ebakindel-olukord-ulatub-kultuurist-kaugemale-id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/43378\/","title":{"rendered":"Sirje Helme: praegune \u00e4rev ja ebakindel olukord ulatub kultuurist kaugemale | ID"},"content":{"rendered":"

Praegu tundub, et ei m\u00f6\u00f6du p\u00e4evagi, kui kultuuriministrile v\u00f5i -ministeeriumile ei kirjuta kultuuritegeleased m\u00f5nda kurba<\/a> v\u00f5i kurja kirja. Kuidas teile tundub, et kas see praegune aeg on kultuurile kuidagi eriti kehv?\u00a0<\/p>\n

Ma ainult t\u00fckk aega m\u00f5tlesin, kuidas iseloomustada seda, mis praegu toimub. Ma arvan, et siin on kaks asja. \u00dcks asi on see, et v\u00e4ljaspoolt, kes ei ela Eestis, kes lihtsalt tuleb ja vaatab, et meil on ju k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti. Vaatasin Klassikat\u00e4htede noortekonkursi l\u00f5pukontserte – mida sa veel igatsed, sul on j\u00e4relkasv, sul on k\u00f5ik olemas.\u00a0<\/p>\n

Ka muuseumite programmid on ju v\u00e4ga head. L\u00e4hen homme Tartusse ja seal on ju kolm-neli suurep\u00e4rast n\u00e4itust, mida vaadata. Kirjandust ilmub, alles \u00e4sja tuli Viivi Luige monograafia. K\u00f5ik on justkui v\u00e4ga h\u00e4sti, k\u00f5ik toimib, aga samas on see k\u00f5ik kuidagi omamoodi. Foon on h\u00e4sti \u00e4rev, kuidagi rahutu ja ebakindel. Ma arvan, et k\u00f5ik need kirjad ja need meeldetuletused, need on nagu h\u00e4dakarjatused.\u00a0<\/p>\n

Aga see foon on palju laiem, see ei ole ainult kultuuri k\u00fcsimus. Elame ju juba mitmendat aastat ohuolukorras, Covidile j\u00e4rgnes s\u00f5da, millest keegi ei tea, kuidas see l\u00f5peb. Lisaks sellele kuuleme meediast – ma t\u00f5esti pean \u00fctlema – teatavat laadi s\u00f5jah\u00fcsteeriat. Perspektiivi ei anna keegi. Ainuke, mida kuuleme: raha pole, midagi teha ei ole. See on korralikult kafkalik hoiak, mis \u00fchiskonda valitseb. Eriti kui \u00e4revil on noored inimesed, kes v\u00f5iksid m\u00f5elda positiivselt ja \u00f5nnelikult, sest nemad on meie tulevik. Aga lugedes nende noorte kaunite baleriinide kirja<\/a> – see k\u00f5ik lisab sellele ebakindlusele juurde.\u00a0<\/p>\n

Kunstiseltskonnad, nagu kunstiasutuste liit KAEL, on v\u00f5tnud k\u00e4tte ja katsuvad suuremat perspektiivi n\u00e4ha ja arutada, mis edasi ja kuidas edasi. Just lugesin nende kutset arengukavaks. Ja me teemegi arengukavasid, aga k\u00f5ik on kuidagi nagu mitte p\u00e4ris. Aga p\u00e4ris on see, et pead kuidagi elama j\u00e4\u00e4ma ja s\u00fc\u00fca saama. Nii et see on h\u00e4sti keeruline olukord ja see ei ole ainult kultuuris, vaid see on kusagil s\u00fcgaval kogu \u00fchiskonna alateadvuses, ja siis ta kerkib niimoodi \u00fcles.\u00a0<\/p>\n

Ma ei tahaks seda s\u00f5na kasutada, aga on v\u00f5imalik, et kultuur on j\u00e4\u00e4nud peksupoisiks – “k\u00f5igil on raske ja siis teie ka veel”. Me tajume seda hoiakut, mis ei ole v\u00e4ga toetav. Sellep\u00e4rast tekivad ka niisugused lausa \u00f5elad v\u00e4lja\u00fctlemised. Mina soovitaksin k\u00fcll nii haridus- kui ka kultuuriministeeriumile, et nende v\u00e4lja\u00fctlemised oleksid korrektsemad. See, kuidas vastati Theatrumile, oli minu jaoks teatav \u0161okk. Niimoodi ei saa \u00f6elda organisatsioonile, kes on olnud erakordselt oluline Eesti kultuurile.\u00a0<\/p>\n

Siin on palju etteheiteid, mis tekivad, ka isiklikke solvumisi ja nii edasi. Ma isegi ei tea, kuidas sellest olukorras v\u00e4lja tulla. Mul ei ole retsepti. Siin ei aita sellest, et \u00f6eldakse – \u00e4rge muretsege, k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti. Meil on organisatsioonid, nagu KNOPKA, kuhu ma ise kuulun, kes tahaksid ratsionaalselt asuda dialoogi tuleviku nimel. H\u00e4sti palju olnud juttu loomemajandusest, et kas see aitab. Lootusest ka sponsorlusele ja koost\u00f6\u00f6st \u00fchiskonnaga. Aga siin tekivad silmapilkselt vastuolud. Valitseb suhteliselt \u00e4rev, ebakindel ja kafkalik olukord, kus tundub, et tulevikku on v\u00e4ga raske planeerida, ja keegi ka ei aita seda planeerida.<\/p>\n

Sirje Helme Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Siiski meil on ju ikkagi valitud rahvaesindajad, kes peaksid aitama, meil on minister, ministeeriumid. Kas teile tundub, et kui nad ei suuda olla piisavalt aktiivsed, piisavalt meile raha tuua, kas on j\u00e4rsku mingisugused teised organisatsioonid, kes peaksid esile tulema ja otsustavaid samme astuma?\u00a0<\/p>\n

Ma kahtlen selles natukene. Esiteks on meie riigi majandus v\u00f5i \u00fctleme meie rikkad inimesed, suhteliselt uus n\u00e4htus. Erinevalt n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikidest pole meil ka seda traditsiooni, et kultuuri ja haridust peaks eraraha \u00fcleval pidama. Teine asi on ka see, et kultuur on ju meie riigi p\u00f5hiidee. Eramajandus aga kord annab raha, kord ei anna. Peale selle, kui me ikkagi ehitame oma kultuuri majandusbaasi erarahale, siis see t\u00e4hendab, et me oleme nagu pidevalt v\u00f5lgu, peame arvestama sellega, mida v\u00e4ga rikkad seltskonnad eeldavad, et me teeme. Kultuuri s\u00f5ltumatus pannakse sellega ohtu.\u00a0<\/p>\n

Vanades riikides, r\u00e4\u00e4gime j\u00e4lle Ameerika \u00dchendriikidest, on muidugi teatavad k\u00e4itumismudelid, kus ei sekkuta oma rahaga kultuuri, vaid toetatakse ja usaldatakse. Muidugi see ei ole nii puhas m\u00e4ng – kui hakata vaatama, kuidas on \u00fclikoolide rahastusega -, aga v\u00e4hemalt idee on selline.\u00a0<\/p>\n

Ka k\u00f5igil Eesti kultuuriasutustel on toetajaid, ka Eesti Kunstimuuseumil on toetajaid, kellele ma olen v\u00e4ga-v\u00e4ga t\u00e4nulik. See toetus ei pea olema pool miljonit korraga. Juba teadamine, et sind toetavad majandusorganisatsioonid v\u00f5i hoopis teistsuguse suunaga organisatsioonid, on hea. Ma olen t\u00e4itsa kindel, et k\u00f5igil suurtel Eesti kultuuriasutustel siiski on s\u00f5prade selts, f\u00e4nniklubi v\u00f5i on lihtsalt eraisikuid, kes toetavad.\u00a0<\/p>\n

Aga kui n\u00fc\u00fcd riik eeldab, et see k\u00f5ik l\u00e4heb eraraha k\u00e4tte, siis see kindlasti ei ole nii v\u00e4ikesele riigile kui Eesti kasulik. Ega ta ei ole \u00fchelegi riigile kasulik. Mina sellesse ei usu.\u00a0<\/p>\n

Samas teatud juhtudel on riik v\u00e4ga vastu, kui eraraha kulutatakse kultuurile v\u00f5i haridusele – pean siin silmas GAG-i ja haridusministeeriumi konflikti, kus koolile tuletati meelde, et \u00f5ppek\u00e4ikudeks, ka muuseumitesse, vanematelt raha k\u00fcsida ei tohi.\u00a0<\/p>\n

Siin on suur vastuolu. Kui kultuur on riigi asi, siis tegelikult on ka haridus riigi asi. Haridusministeeriumi ainus vastus Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumile oli aga, et meil on tasuta haridus ja vanematelt raha v\u00f5tta ei tohi. Seal l\u00f5igatakse l\u00e4bi igasugune lastevanemate toetus eeldusega, et nad on tigedad naised-mehed, kes maksavad kinni ainult oma lapse pileti. Eesti Kunstimuuseumil on v\u00e4ga suur hariduskeskus, kus tegeleme v\u00e4ga palju koolidega. Meie praktika n\u00e4itab, et tavaliselt see k\u00e4ib ikkagi nii, et kui osalustasu ka tuleb lastevanematelt, siis lapsi maha ei j\u00e4eta. V\u00f5ib-olla on selliseid asju juhtunud, aga tavap\u00e4raselt see nii pole.\u00a0<\/p>\n

Kogu haridusvaldkond vaevleb praegu sadade veidrate uuenduste k\u00e4es, mis pole lapses\u00f5bralikud. Ma loen \u00d5petajate Lehest, et \u00f5petajatel on h\u00e4da, lapsed ei ole rahul, lastevanemad pole rahul. Midagi keeb \u00fchiskonnas kogu aeg, aga lahendusi ei leita. See muutubki selliseks kafkalikuks keemiseks. Kui tohib kooli pinke osta lastevanemate abiga, miks siis ei tohi laste kultuurihuvi toetada? Mulle j\u00e4\u00e4b see segaseks.\u00a0<\/p>\n

Kui riik ei jaksa muuseumite, teatrite ja loodusk\u00fclastuste eest maksta, siis teeme ametliku korra, kuidas on v\u00f5imalik, et lapsevanemad toetavad ja jagame selle raha ausalt. Selleks on vaja regulatsioone, aga mitte lihtsalt k\u00fclmalt \u00f6elda, okei, meil on 9 eurot 60 senti kultuuriranitsas \u00fchele lapsele aastaks ja sellest piisab. See ei ole ju v\u00f5imalik.<\/p>\n

Sirje Helme Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Ma k\u00fcsisin kultuuriministeeriumist ka kultuuriranitsa kohta ja nad \u00fctlesid, et nad on igal aastal taotlenud raha juurde eelarvest, aga neile lihtsalt ei anta.\u00a0<\/p>\n

Loomulikult ei anta. Ja kui ei anta, siis tulebki leida teisi lahendusi. Ma arvan, et v\u00e4ga paljud vanemad, nii palju kui lapsi meil veel on, neist hoolivad ja tahavad, et nad saaksid parima hariduse, ja mitte ainult sellise baashariduse, aga ka kultuurilise hariduse.\u00a0<\/p>\n

Meil just t\u00e4na hommikul – ja tavaliselt grupid tulevadki hommikul -, oli\u00a0 terve fuajee t\u00e4is lapsi, kes k\u00e4isid siin Kumu v\u00e4ikeses teatris. “P\u00e1l t\u00e4nava poisid” on lavastus, kuhu k\u00f5ik koolid r\u00f5\u00f5muga tulevad – kui \u00fcks klass on k\u00e4inud, v\u00f5etakse j\u00e4rgmine klass ette. Lastel, koolidel ja vanematel ongi siin tore k\u00e4ia.\u00a0<\/p>\n

Samuti on aastaid r\u00f5hutatud, et muuseumid on ka haridusasutused. Me teeme ka oma haridustunnid vastavalt \u00f5ppekavale, et \u00f5petajal oleks p\u00f5hjust\u00a0 \u00f5pilastega tulla. N\u00fc\u00fcd olen kuulnud, et just v\u00e4iksemad koolid pelgavad tulla – \u00f5petaja m\u00f5tleb, et aga \u00e4kki ma teen midagi valesti. Kannatab ju selgelt laps.\u00a0<\/p>\n

\u00dches\u00f5naga kui seda raha ei ole, siis tuleb midagi v\u00e4lja m\u00f5elda, aga mitte lihtsalt k\u00fclmalt taguda, et raha ei ole, ja ei tee! Suur hulk lapsi kasvab \u00fcles, kes ei saa kunagi muuseumisse. Meie muuseumisse saab veel 9 euro 60 sendi eest, aga siis on ka aastaks raha otsas.\u00a0<\/p>\n

Tuleb hakata arutama, aga mitte minna kisklema ja s\u00fc\u00fcdistama, et koolid rikuvad seadust. Kui senises s\u00fcsteemis v\u00f5isid olla vead, mida loetakse eba\u00f5igluseks, siis katsume nad \u00e4ra parandada. \u00c4rme istume ja t\u00e4nita kogu aeg.<\/p>\n

Kultuuritoetuste nappuses on avalikkuses m\u00f5ned inimesed pakkunud v\u00e4lja, et kultuuri, n\u00e4iteks teatreid, on Eestis liiga palju. Et paneme m\u00f5ned kinni, teeme v\u00e4iksemaks v\u00f5i l\u00f6\u00f6me kokku. Kas selline plaan on teie meelest m\u00f5istlik?\u00a0<\/p>\n

Ma \u00fctleksin, et see ei ole m\u00f5istlik, sest kultuur ei ole s\u00fcndmus, kultuur on protsess. Seda ei saa optimeerida nagu tootmist. Kultuur on iseenesest hargnev, harunev, loov, kaotav protsess. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks optimeerida n\u00e4iteks kaheksajala jalgu. Pole ju siis kaheksajalga. Kultuur on palju s\u00fcgavam ja palju tundlikum. Ma olen seda v\u00e4ga palju kuulnud, et\u00a0 “teatreid saab optimeerida, Tallinnas piisab kahest teatrist. Ja \u00fcldse – meil on \u00fclikoole palju, Tartus on ju \u00fcks, miks meil neid teisi \u00fclikoole veel vaja on”.\u00a0<\/p>\n

Meile v\u00f5ib tunduda, et me oleme v\u00e4ga ratsionaalsed ja targad, aga meie ratsionaalsus kaob \u00e4ra ja kuhtub ja pole kellelegi vajalik, kui selle taga ei ole hinges v\u00f5i m\u00f5istuses toimuvat protsessi, mida sa ei saa optimeerida. Meil on \u00fcks teater, mis r\u00e4\u00e4gib \u00fchte, siis on teine teater, mis r\u00e4\u00e4gib teist. Nad peavadki erinevad olema, sest kultuur ei ole nagu sotsialistlik realism, kus \u00f6eldakse, et sa v\u00f5id nii maalida, teistmoodi ei saa. See oli n\u00e4ha, millega see l\u00f5ppes. Ka eesti kunsti innovatiivsus l\u00f5ppes hetkeks seitsmek\u00fcmnendatel \u00e4ra, sest lihtsalt sa ei saanud mitte midagi muud teha.\u00a0<\/p>\n

Siis hakkavad toimuma teistsugused protsessid. Need teistsugused protsessid v\u00f5ivad viia kultuurirevolutsioonideni. Nad v\u00f5ivad ka f\u00fc\u00fcsiliselt halvasti l\u00f5ppeda. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et kui sa optimeerid \u00fche riigi kultuuri, siis meie v\u00e4ikse majandusega riigis ei saa arvata, et \u00fchel p\u00e4eval oleme rikkad. See on niisugune helesinine unistus.\u00a0<\/p>\n

Me v\u00f5iksime \u00fchel p\u00e4eval m\u00f5istlikult vaadata, mis on see, mis meie olemasolu siin riigis \u00fcldse \u00f5igustab. Ma olin \u00fches saates, kuhu oli kutsutud ka \u00fche kohaliku omavalitsuse esindaja, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu. Ma \u00fctlesin, et kui te panete selle muuseumi kinni, siis te v\u00f5idate 7000-8000 eurot. Ja see oli koht, kus k\u00e4isid inimesed koos. Kui te tahate, et teile tuleb juurde inimesi, kes maksavad kohalikke makse, siis tuleb sellised kohad \u00fcleval hoida. Inimesi tuleb juurde, kui tal on keskkond, kus ta tunneb ennast v\u00e4\u00e4rikana.\u00a0<\/p>\n

Suured linnad, nagu Detroit v\u00f5i ka Torino, kukkusid kokku kohe, kui suur majandus \u00e4ra kadus. Aga linn, kus ei ole suurt majandust olnud, v\u00e4ikesed kultuurilinnad, nad elavad edasi. See on nii keeruline protsess, ja neid keerulisi ja \u00e4\u00e4rmiselt vajalikke protsesse ei saa mitte kuidagi optimeerida.\u00a0<\/p>\n

See jutt, et raha ei ole, \u00e4rme tee, paneme kinni, on k\u00f5ige lihtsam. See meenutab \u00fctlust, et pole inimest, pole probleemi.<\/p>\n

M\u00f5ni kultuuriasutus kinni v\u00f5i kokku panna on kindlasti ka ministeeriumile lihtsam, kui oma valdkonnale raha juurde n\u00f5uda.\u00a0<\/p>\n

Riigieelarves tehakse kultuuriministeeriumile alati k\u00fclma, see on ju selge. Ja k\u00fcsimisest pole ka v\u00f5ib-olla alati kasu. Aga isegi kui raha ei ole, siis sa v\u00f5id mingi teoga, mingi s\u00f5naga, m\u00f5ne teise asjaga ikkagi toetada, et see protsess l\u00e4heks edasi. Ei saa olla niimoodi, et sulle \u00f6eldakse “raha ei ole, k\u00f5ik, l\u00f5pp ja l\u00e4bi. L\u00e4heme j\u00e4rgmise punkti juurde”. Mulle tundub, et see valitseb terves meie riigis, ja mitte ainult kultuuris. Ja enne, kui hakata n\u00e4iteks suuri koondamisi tegema, sest et sa oled nii riielda saanud, v\u00f5iks k\u00fcsida, mis t\u00f6\u00f6d need inimesed p\u00e4riselt tegid.\u00a0<\/p>\n

Kultuur on ka selle ohver, et on mingisugused k\u00e4sulauad, mingisugused pealiskaudsed t\u00f5mblemised, et n\u00e4idata, nagu k\u00f5ik oleks korras. N\u00e4ete, me teeme seda, teist, kolmandat. Aga puudub t\u00f5eline huvi riigi hoidmise ja kultuuri hoidmise ja ehitamise vastu. See on maandunud kultuuri seisukohalt selliseks t\u00fchjaks-t\u00e4hjaks.\u00a0<\/p>\n

Ja need, kes tegelikult kannatavad, on lapsed, kes v\u00f5iksid kasvada kultuurseteks inimesteks ja v\u00f5tta selle riigi \u00fcle tarkade inimestena. Aga see v\u00f5imalus, et Eestis kasvab tarku inimesi, \u00fcha enam ja enam ju kahaneb. See teeb murelikuks mind, ja ma arvan, et mitte ainult mind.\u00a0<\/p>\n

Sirje Helme Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kaarel Tarand \u00fctles selles Vikerraadio saates<\/a>, kus teie ka olite, p\u00e4ris karmi hinnangu, et Eesti poliitikud ei saa \u00fcha enam aru, mis on professionaalne kultuur ja k\u00f5rgkultuur. Kas ka teie olete samal seisukohal?\u00a0<\/p>\n

Kultuuri tase esimestel valitsustel \u00fcheksak\u00fcmnendatel, ajal, kui polnud raha, polnud mitte midagi, oli oluliselt teistsugune kui praegu.\u00a0<\/p>\n

Kultuuriinimestes tekitatakse tunnet, et te lihtsalt tolgendate jalus ja v\u00f5tate raha, mis ei ole \u00f5ige, sest riik on loonud sihtasutused, mis tegelikult teenivad ise raha. Ka Eesti Kunstimuuseum teenib. Meie teenime oma palgafondist 40 protsenti, sest keegi k\u00f5rgprofessionaal ei tule ju t\u00f6\u00f6le miinimumi eest. Ta on ju 10-12 aastat \u00f5ppinud. Nii minnaksegi \u00e4ra Eestist. Eriti kohutav on see ju muusika alal, kuidas l\u00e4hevad inimesed \u00e4ra. Kui ei ole praegu raha, siis v\u00f5iks olla arusaamine, mis kaasneb hea ja toetava s\u00f5naga v\u00f5i mingi toetava tegevusega.\u00a0<\/p>\n

See jutt, et ei ole vaja kahte teatrit, piisab \u00fchest k\u00fcll, peab kuskilt ju tulema, ta peab kuidagi tekkima. Ta peab tekkima nende inimeste peades, kes ise ei ole piisavalt kultuuriliselt haritud. See on see hirm. Mulle tundub, ja mitte mulle \u00fcksi, et vanker on hakanud allapoole veerema. K\u00f5ik on kuidagi pikkam\u00f6\u00f6da vajunud teatavatesse poliitm\u00e4ngudesse, ja siis tundubki, et on palju t\u00e4htsamaid asju, kui aru saada sellest kultuuri funktsioonist, et \u00fcldse olla \u00fcks riik. Seda tajutakse v\u00e4ga tugevalt. See on ka p\u00f5hjus, mis lubab kultuuris raha v\u00e4hendada – et mis seal ikka, t\u00f5esti, piisab sellest \u00fchest teatrist.\u00a0<\/p>\n

Kogu s\u00fcsteem, mulle tundub, et on selge haardeta, ja inimesed on lihtsalt k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud, t\u00fcdinenud. Meile, kultuurinimestele, tundub, et see hoiak \u00fchiskonnas ei ole v\u00e4ga hea. Kuigi teatrid ja kontserdisaalid on rahvast t\u00e4is, muuseumite k\u00fclastatavuse \u00fcle ei kurdeta. K\u00f5ik toimib nagu h\u00e4sti. V\u00f5i nagu ma enne \u00fctlesin, et pealt vaadates toimib k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti. Aga tegelikult on k\u00f5ik kuidagi nagu unen\u00e4os v\u00f5i virtuaalne. See v\u00e4releb. Eks see \u00e4revus on ka paratamatu, kui sa elad nii l\u00e4hedal riigile, kust v\u00f5ib tulla h\u00e4daoht.<\/p>\n

Muuseumitel on kohustus teenida omatulu. Ma saan aru, et \u00fchest k\u00fcljest see muudab muuseumid h\u00e4sti innovaatilisteks ja paneb v\u00e4ga pingutama k\u00fclaliste nimel, aga teisest k\u00fcljest on siis ka piletihind p\u00e4ris kr\u00f5be. Kas teile tundub ka, et kultuuriasutuste piletihind on juba varsti piiri peal?<\/p>\n

Ta on enam-v\u00e4hem piiri peal. Meil on sama asi, kuna on inflatsioon ja m\u00f6\u00f6dunud aasta oli ka k\u00e4rbe, mille meie lahendasime niimoodi, et lihtsalt hoidsime kahte muuseumit suvel seitse p\u00e4eva n\u00e4dalas lahti. See t\u00e4hendas ju ka, et seal t\u00f6\u00f6tavatele inimestele tulid teatud kohustused juurde ja me v\u00f5tsime inimesi juurde valvuriteks. Meil olid ka kulud, aga saadud tulu tegelikult \u00fcletas need. Nii et see vahe, mida me kaotasime, p\u00e4ris mitusada tuhat, teenisime t\u00e4is. Aga teist korda ei saa seda enam teha.\u00a0<\/p>\n

Me oleme v\u00e4ga proovinud piletihinda mitte t\u00f5sta. Olgu, t\u00f5stame \u00fche euro, saame hakkama. Aga \u00fchel hetkel ka see \u00fcks euro enam ei aita. On piir, kust k\u00fclastatavus langeb. N\u00fc\u00fcd on meil muuseumikaart, mille inimesed saavad osta, et k\u00fclastada suurt osa Eesti muuseumitest. M\u00f5ned kurdavad ka, et see maksab 75 eurot, m\u00f5tle kui kallis. Aga selle eest saad terve aasta k\u00e4ia nii palju muuseumites, kui tahad, nii et ma leian, et see ei ole kallis.\u00a0<\/p>\n

Muuseumid saavad muuseumikaardist heal juhul 50 protsenti, ja see on n\u00fc\u00fcd arvutamise koht, sest kui sul k\u00e4ib rohkem inimesi muuseumis, siis on ka muuseumil kulud suuremad, n\u00e4iteks koristuskulud. Ma tean, et \u00fcks organisatsioon, mis polnud riigi sihtasutus, astus v\u00e4lja isegi muuseumipileti s\u00fcsteemist, sest nad arvutasid, et tegelikult nende teenistus on suurem, kui neil k\u00e4ib v\u00e4hem inimesi, aga need ostavad t\u00e4ispileti. Selliseid asju me siin kogu aeg nii oma peas kui ka koos muuseumikaardiga arutame.\u00a0<\/p>\n

Rahaline kihistumine algab hariduslikust kihistumisest. Meie lapsed ei saa korralikku haridust ja nende hoiakud j\u00e4\u00e4vad seet\u00f5ttu keskp\u00e4rasele pinnale pidama. Neile m\u00e4\u00e4ritakse p\u00e4he seda keskp\u00e4rast asja: saad ka hakkama, mis sa pingutad.<\/p>\n

Ja siis need keskp\u00e4rasusega harjunud inimesed on v\u00f5ib-olla need, kes n\u00e4iteks omavalitsustes v\u00f5i ka riigis, teevad tulevikus otsuseid kultuuri kohta. \u00a0<\/p>\n

Kui su haridus on selline, siis sa saadki \u00f6elda Theatrumile, et tal ei ole ideid. V\u00f5ibolla j\u00e4rgmisel aastal saate raha, m\u00f5elge siis j\u00e4rgi, millega te tegelete. Selliseid n\u00e4pun\u00e4iteid v\u00f5i vastuseid kuuldes j\u00e4\u00e4d t\u00e4iesti tummaks ja m\u00f5tled, et kas ma elan mingis mullis? T\u00f5epoolest, ma olen alati arvanud, et kultuuriinimesena ma olen privilegieeritud. Et mul on siin kohutavalt huvitav ja meil on hea. Jah, loomulikult see on ka asutus, kus makstakse palka iga kuu, juba sellep\u00e4rast tunned ennast paremini. R\u00e4\u00e4kimata sellest, kuidas sa saad ennast realiseerida, ja mida sa siin n\u00e4ed.\u00a0<\/p>\n

Aga selline m\u00f5tteviis, et sulle \u00f6eldakse, mis on halb ja mis on hea – see on kohutavalt ohtlik. Me oleme sellisest \u00fchiskonnast tulnud, kus meile \u00f6eldi, mis on hea ja mis on halb. See on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga inetult k\u00fcll \u00f6eldud, aga vahetevahel mulle tundub, et Eesti on esimene kommunistlik riik Euroopas. Kui ma vaatan k\u00f5iki neid m\u00f5tteviise ja k\u00e4skusid – mida sa saad teha, mida sa ei tohi. Mitte, et \u00f6eldaks, et arutame asja, vaid, et n\u00fc\u00fcd ongi nii, n\u00fc\u00fcd teemegi niimoodi. See loob segaduse inimeste peades. Ma olen t\u00e4itsa kindel, et m\u00f5ne aja p\u00e4rast hakkavad tekkima paralleelsuhtumised ellu, sest see on ka omamoodi kohanemine sellise m\u00f5tteviisiga.\u00a0<\/p>\n

K\u00f5ik kultuuriasutused ju tegelevad sellega, et raha teenida. Mul on hea meel, et ka Eesti Kunstimuuseumis oleme selle v\u00f5tnud endale p\u00f5hit\u00f5eks. Aga see, et peame raha teenima, ei t\u00e4henda, et me selle raha nimel ennast muudame. Theatrum tegi sedasama. Meile v\u00f5iks ju ka keegi \u00f6elda, et vaadake, teie n\u00e4ituste programm – ja meil on praegu eriliselt fantastiline olukord, sest meil on Richter, meil on Cranach ja me kohe-kohe avame n\u00e4ituse, kus on El Greco maalid -, et mis te jamate sellega, rentige need ruumid v\u00e4lja, meil on siin \u00f5htul \u00fcritusi k\u00fcll ja k\u00fcll, mida teha, teenite palju rohkem. Kusjuures see ei oleks ka v\u00e4ga t\u00f5si, sest need ruumid tuleks p\u00e4rast\u00a0 \u00fcritusi renoveerida. Sellep\u00e4rast me oleme ka v\u00e4ga piiranud Kadrioru saali v\u00e4lja rentimist.\u00a0<\/p>\n

Minu meelest on v\u00e4ga-v\u00e4ga kiiduv\u00e4\u00e4rt, et enamik suuri Eesti kultuuriasutusi on suutnud s\u00e4ilitada ikkagi v\u00e4ga t\u00f5sise professionaalsuse. See aitab ka minul paremini tunda ennast ja siin kultuuriv\u00e4ljal tegutseda. Meie ise p\u00fc\u00fcame seda ka teha.<\/p>\n

T\u00f5esti, kui ma vaatan Eesti kontserdiprogrammi. Just t\u00e4na m\u00f5tlesin, et ma olen unustanud \u00fche pileti osta, et ega pole ometi saal juba v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Ikkagi au nendele organisatsioonidele, kes hoolimata k\u00f5igest ja hoolimata sellest, et peavad rahateemaga nii v\u00e4ga tegelema, hoiavad meeles, mis on kirjas nende visioonis ja missioonis.<\/p>\n

Sirje Helme Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Samas kultuuriminister ikkagi t\u00f5i palgat\u00f5usu kultuuritegijatele. Kas te olete t\u00e4naseks aru saanud, kui palju ja kellele t\u00f6\u00f6tasu juurde tuleb?\u00a0<\/p>\n

Mina ei tea, palju me raha juurde saame. Need, kelle organisatsioonis t\u00f6\u00f6tavad inimesed, kelle palk oligi 1600 eurot, siis nemad said k\u00f5ik juurde 120 eurot. On see n\u00fc\u00fcd v\u00e4he v\u00f5i palju\u2026 Nii et see raha on olemas. Aga siis j\u00e4\u00e4b mingisugune summa asutuse juhi k\u00e4sutusse, diferentseerimisfondi.\u00a0<\/p>\n

Palgat\u00f5usu v\u00e4ljakuulutamise ajal r\u00e4\u00e4giti, et palk t\u00f5useb seitse protsenti. K\u00f5ik v\u00f5tsid siis ju kalkulaatorid, panid oma senisele palgale seitse protsenti juurde. N\u00fc\u00fcd ma seisan nende ees ja \u00fctlen, et see ei pruugi nii olla, ja see t\u00f5en\u00e4oliselt ei ole niimoodi. Ja siis t\u00e4pselt nii, nagu kultuuriringkonnad s\u00fc\u00fcdistavad kultuuriministeeriumi, minu alluvad s\u00fc\u00fcdistavad mind, et kus sa siis olid, miks sa ei r\u00e4\u00e4kinud, miks sa ei n\u00f5udnud.\u00a0<\/p>\n

Nii et mina ausalt ei tea, palju me raha juurde saame. Ma loodan, et novembri l\u00f5pus see selgub ja meie eelarved ootavad lihtsalt senikaua. Tegevustoetus ei t\u00f5use, aga on see raha, mida siis v\u00f5ib-olla ma saan oma inimestele anda.\u00a0<\/p>\n

Eesti Kunstimuuseumis ei ole v\u00e4ga palju inimesi t\u00f6\u00f6l selle viie muuseumi peale, ja ma soovin ikkagi maksta inimestele nii palju kui v\u00f5imalik. Aga selle eest tuleb ka t\u00f6\u00f6d teha ja peab ka vastav haridus olema. Seda inimest, kes on t\u00f5esti \u00fcritanud, k\u00e4inud, \u00f5ppinud, tuleb ju ka kuidagiviisi hinnata.<\/p>\n

S\u00f5num palgat\u00f5usu kohta oli v\u00e4ga positiivne, h\u00e4sti oodatud. Aga n\u00fc\u00fcd ootame \u00e4ra. Ma ei taha veel midagi \u00f6elda ega kohe kritiseerima hakata.<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd kuidagi perspektiivi ikkagi vaadata, kas on lootust, et Eesti kultuurit\u00f6\u00f6tajad hakkavad kunagi saama l\u00e4\u00e4ne kolleegidega v\u00f5rdset palka?\u00a0<\/p>\n

Ma kahtlen selles. Kindlasti m\u00f5ned saavad, aga saavad pigem need, kes v\u00f5ivad \u00f6elda, et muidu l\u00e4heme minema lihtsalt. Siis on nii, nagu juhtus arstidega, kes \u00fctlesid me l\u00e4hme minema, tehke ise operatsioone, kui tahate. Peale seda hakkasid arstide palgad t\u00f5usma, kuigi tippkirurgile makstav 5000 eurot palka ei ole mingi erilist. Aga ikkagi see asi paranes ja arstid on Eestisse tagasi tulnud, osa v\u00e4hemalt, ja massilist lahkumist enam ei ole.\u00a0<\/p>\n

Loomulikult ma loodan, et palgad t\u00f5usevad, aga kas nad just l\u00e4\u00e4ne tasemele j\u00f5uavad. Tegelikult on ka l\u00e4\u00e4nes tekkinud omad probleemid. V\u00e4hemalt minu sealsed kolleegid h\u00e4daldavad, et neil on reisipiirangud ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud muud piirangud. Ma ei oska selle peale midagi \u00f6elda, sest meie finantsv\u00f5imalused v\u00f5rreldes nendega on nii allpool taset. Samas meie kvaliteet ei ole halvem: ei meie muusikutel ega teatritel. Eestis on suurep\u00e4rased muuseumid, h\u00e4sti hoitud, h\u00e4sti m\u00f5testatud, h\u00e4sti innovatiivsed muuseumid. Mitte midagi ei ole halvem peale palkade.\u00a0<\/p>\n

Aga ma loodan k\u00f5igepealt, et tekiks \u00fchiskonnas ja selle \u00fchiskonna esindajates – valitsuses ja parlamendis – arusaamine, et ilma kultuurita neid tegelikult vaja ei ole. Meil ei ole riiki vaja, kui meil ei ole kultuuri. Kui meil ei ole kultuuri, siis meil ei ole ka vastupanuv\u00f5imekust. Mille nimel ja miks vastu panna? Kui riigis on peamine m\u00f5te, et millise helikopteriga sa ajama paned, kui s\u00f5jaolukord tekib, siis millest see m\u00f5te on tekkinud? Sellest, et sa ei hoia oma. Sest kultuur on ju ka oma maa, oma looduse, oma p\u00e4rimuse hoidmine. On v\u00e4ga t\u00e4htis, et sa seda hoiaksid. Kui sa ei saa enam oma maal elada, sa tuled oma lastega linna, sest maal kooli ei ole. Laps ei ole k\u00e4inud kunagi soos ega j\u00f5hvikaid korjanud\u2026<\/p>\n

See k\u00f5ik on omavahel p\u00f5imunud. Nii et minu esimene lootus on, et tekib arusaamine, mis on tegelikult riik ja mis on tema kohustus, mitte kemplemine. Et tuleks tagasi riigimehelik tarkus, millest algavad ka teised asjad. K\u00fcllap siis ka kultuur teeb k\u00f5ik, et seda omakorda toetada.<\/p>\n

M\u00e4rkisite enne, et inimesed on hakanud v\u00e4sima ja t\u00fcdima. Kas seda loobumist n\u00e4ete ka kultuuritegijate hulgas?<\/p>\n

Kultuuris ma praegu siiski allaandmist ei n\u00e4e, aga inimesed, eriti noored inimesed, on pandud olukorda, kus neil ongi raske ja nad vaatavadki v\u00e4ljapoole, see on selge. Tekkinud on s\u00fcgav \u00e4revus, mis ei luba sul tegutseda r\u00f5\u00f5msalt. Kui palju sa naerad, kuhu see r\u00f5\u00f5m on j\u00e4\u00e4nud?\u00a0<\/p>\n

Aga siiski Eesti professionaalne kultuur, mis on v\u00e4ga k\u00f5rge, \u00fcksk\u00f5ik kuhu vaatad, vajab eesk\u00e4tt mitte m\u00f5nitamist ega primitiivsete \u00f5petuste andmist, vaid alustuseks kasv\u00f5i tarka arusaamist, milleks tegelikult on riik ja kuidas ta \u00fcldse toimib. Ilma selle targa arusaamiseta ta ei toimi.<\/p>\n

Sirje Helme Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Praegu tundub, et ei m\u00f6\u00f6du p\u00e4evagi, kui kultuuriministrile v\u00f5i -ministeeriumile ei kirjuta kultuuritegeleased m\u00f5nda kurba v\u00f5i kurja kirja.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43379,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,1790,21674,34,36,31,32,21,19310,3859,3941,28,29,19,25,3856,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-43378","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-kunstimuuseum","14":"tag-eesti-kunstimuuseumi-peadirektor-sirje-helme","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kultuuri-rahastus","21":"tag-kultuuripoliitika","22":"tag-kultuuritootaja-miinimumpalk","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-sirje-helme","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115558157142847336","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43378","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43378"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43378\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43379"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43378"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43378"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43378"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}