![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Foto-Luca-Donati-ja-lad.studio-Zurich.jpg\")
<\/p>\nLisaks trombide lahustamisele saab ravimitega t\u00e4idetud mikroroboteid kasutada ka infektsioonide ja kasvajate vastu.<\/p>\n
Igal aastal saab \u00fcle maailma 12 miljonit inimest insuldi. Neist paljud surevad ja paljudel j\u00e4\u00e4vad rasked tervisekahjustused. Praegu p\u00fc\u00fctakse ravimitega trombi lahustada, mis veresoont blokeerib. Need ravimid levivad paraku kogu kehas, mist\u00f5ttu tuleb manustada suur annus, et vajalik kogus j\u00f5uaks trombini. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada t\u00f5siseid k\u00f5rvaltoimeid, n\u00e4iteks sisemist verejooksu. Kuna ravimeid on sageli vaja ainult kindlates kehapiirkondades, on meditsiiniteadus juba pikka aega otsinud v\u00f5imalust kasutada mikroroboteid ravimite viimiseks just sinna, kus neid vaja on. Insuldi puhul on ravimid vaja viia otse insuldiga seotud trombini. N\u00fc\u00fcd on Z\u00fcrichi ETH teadlaste meeskond saavutanud mitmel tasandil olulisi l\u00e4bimurdeid. Nad avaldasid oma tulemused ajakirjas Science.<\/p>\n
Mikrorobotid leiavad tee igale poole<\/p>\n
Teadlaste kasutatav mikrorobot koosneb patenteeritud sf\u00e4\u00e4rilisest kapslist, mis on valmistatud lahustuvast geelist. Robotit saab magnetitega juhtida ja kehas sihtkohta suunata. Kapslis olevad rauaoksiidi nanoosakesed annavad kapslile magnetilised omadused. \u201cKuna inimese aju veresooned on v\u00e4ga v\u00e4ikesed, on kapsli suurusel piir. Tehniline v\u00e4ljakutse on tagada, et nii v\u00e4ike kapsel oleks siiski piisavalt magnetiline,\u201d selgitab artikli juhtivautor ja Z\u00fcrichi ETH Multiskaala Robotika Labori j\u00e4reldoktorant Fabian Landers. Mikrorobot vajab ka kontrastainet, et arstid saaksid r\u00f6ntgeni abil j\u00e4lgida, kuidas see m\u00f6\u00f6da veresooni liigub. Teadlased keskendusid tantaal-nanoosakestele, mida kasutatakse meditsiinis sageli, kuid mida on suurema tiheduse ja kaalu t\u00f5ttu raskem juhtida. \u201cMagnetiliste omaduste, r\u00f6ntgenin\u00e4htavuse ja t\u00e4pse juhitavuse \u00fchendamine \u00fches mikrorobotis n\u00f5udis t\u00e4iuslikku koost\u00f6\u00f6d materjaliteaduse ja robootika vahel \u2013 see on meil aastaid aega v\u00f5tnud,\u201d \u00fctleb ETH professor Bradley Nelson, kes on uurinud mikroroboteid aastak\u00fcmneid. Professor Salvador Pan\u00e9 ja tema meeskond t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja t\u00e4ppis-rauaoksiidi nanoosakesed, mis v\u00f5imaldavad seda keerulist tasakaalu saavutada.<\/p>\n
<\/p>\n
Uus ETH mikrorobot nii v\u00e4ike ongi. Foto Luca Donati, lad.studio Zurich.<\/p>\n
Roboti kapsel laetakse ravimitega<\/p>\n
Erikateeter vabastab ravimikapsli. Mikrorobotid sisaldavad ka toimeainet, mida nad peavad kohale toimetama. Teadlased laadisid mikrorobotid edukalt erinevate ravimitega, sealhulgas trombi lahustava aine, antibiootikumi v\u00f5i kasvajaravimiga. Ravimid vabastati kapslist k\u00f5rgsagedusliku magnetv\u00e4lja abiga, mis kuumutas magnetilisi nanoosakesi, lahustas geelkapsli ja h\u00e4vitas sellega mikroroboti. Sihtm\u00e4rgile l\u00e4henemiseks kasutasid teadlased kaheetapilist strateegiat: esmalt s\u00fcstiti mikrorobot veresoonde v\u00f5i tserebrospinaalvedelikku kateetri kaudu. Seej\u00e4rel kasutati elektromagnetilist navigatsioonis\u00fcsteemi, et suunata magnetiline mikrorobot sihtkohta.<\/p>\n
Mikrorobotid liiguvad vastuvoolu 20 sentimeetrit sekundis<\/p>\n
Mikrorobotide t\u00e4pseks juhtimiseks t\u00f6\u00f6tasid teadlased v\u00e4lja modulaarse elektromagnetilise navigatsioonis\u00fcsteemi, mis sobib kasutamiseks operatsioonisaalis. \u201cVerevoolu kiirus inimese arterites varieerub olenevalt asukohast v\u00e4ga palju. See muudab mikroroboti juhtimise \u00e4\u00e4rmiselt keeruliseks,\u201d selgitab Nelson. Teadlased \u00fchendasid kolm erinevat magnetilist navigatsioonistrateegiat, mis v\u00f5imaldasid liikuda k\u00f5ikides peaarteri piirkondades. See v\u00f5imaldab kapslil veereda m\u00f6\u00f6da veresoonte seina p\u00f6\u00f6rleva magnetv\u00e4lja abil. Kapslit saab juhtida suure t\u00e4psusega kiirusel 4 millimeetrit sekundis. Teises mudelis liigutatakse kapslit magnetv\u00e4lja gradiendiga: magnetv\u00e4li on \u00fches piirkonnas tugevam kui teises, mis t\u00f5mbab mikrorobotit tugevama v\u00e4lja poole. Kapsel suudab liikuda isegi vastuvoolu \u2013 ja seda \u00fcle 20 sentimeetri sekundis voolukiirusega. \u201cOn m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, kui palju verd meie soontes liigub ja kui kiiresti. Meie navigatsioonis\u00fcsteem peab kogu sellele koormusele vastu pidama,\u201d \u00fctleb Landers. Kui mikrorobot j\u00f5uab veresoonte hargnemiskohta, kust oleks keeruline liikuda, tuleb appi voolunavigatsioon: magnetiline gradient suunatakse selliselt, et kapsel kantakse voolu abil \u00f5igesse veresoonde. K\u00f5igi kolme strateegia \u00fchendamine annab teadlastele t\u00f5husa kontrolli mikrorobotide \u00fcle erinevates voolutingimustes ja keha piirkondades. \u00dcle 95 protsendi testitud juhtumitest j\u00f5udis kapsel edukalt \u00f5igesse kohta ja vabastas seal ravimi. <\/p>\n
Silikoonist veresooned treeninguks<\/p>\n
Innovatsioon ei piirdu robotikaga. Mikrorobotite ja nende navigatsiooni testimiseks reaalses keskkonnas t\u00f6\u00f6tasid teadlased v\u00e4lja silikoonmudelid, mis t\u00e4pselt j\u00e4ljendavad inimeste ja loomade veresooni. Need mudelid on nii realistlikud, et neid kasutatakse n\u00fc\u00fcd meditsiinitreeningutes ja neid m\u00fc\u00fcb ETH spin-off Swiss Vascular. \u201cMudelite t\u00e4htsus on tohutu, sest me harjutasime nende abil p\u00f5hjalikult strateegia ja komponentide optimeerimist. Loomadega poleks see v\u00f5imalik,\u201d selgitab Pan\u00e9. Mudelis suutsid teadlased trombi sihtida ja lahustada. P\u00e4rast arvukaid edukaid katseid mudeliga soovis meeskond n\u00e4idata, mida mikrorobot suudab p\u00e4ris kliinilistes tingimustes. Nad t\u00f5estasid esmalt sigadel, et k\u00f5ik kolm navigatsioonimeetodit t\u00f6\u00f6tavad ja mikrorobot j\u00e4\u00e4b kogu protseduuri jooksul selgelt n\u00e4htavaks. Teiseks navigeeriti mikroroboteid lammaste aju tserebrospinaalvedelikus. Landersi s\u00f5nul on ta tulemustega eriti rahul: \u201cSee keeruline anatoomiline keskkond pakub tohutut potentsiaali edasisteks terapeutilisteks sekkumisteks, mist\u00f5ttu olime v\u00e4ga p\u00f5nevil, et mikrorobot suutis selles keskkonnas oma tee leida.\u201d<\/p>\n
Saab kasutada infektsiooni ja kasvajate raviks<\/p>\n
Lisaks tromboosi ravile v\u00f5iks neid uusi mikroroboteid kasutada ka lokaalse infektsiooni v\u00f5i kasvaja raviks. Arenduse igas etapis on teadlased keskendunud eesm\u00e4rgile viia k\u00f5ik loodud tehnoloogiad v\u00f5imalikult kiiresti operatsioonisaalidesse. J\u00e4rgmine eesm\u00e4rk on alustada v\u00f5imalikult kiiresti kliinilisi katseid inimestel. Landers \u00fctleb: \u201cArstid teevad haiglates juba niigi uskumatut t\u00f6\u00f6d. Meid motiveerib teadmine, et meil on tehnoloogia, mis v\u00f5imaldab aidata patsiente kiiremini ja t\u00f5husamalt ning anda neile lootust innovaatiliste raviviiside abil.\u201d<\/p>\n
Viide uuringule<\/p>\n
Landers F, Hertle L, Pustovalov V jt.: Clinically ready magnetic microrobots for targeted therapies. Science (2025), DOI:10.1126\/science.adx1708<\/a><\/p>\n Loe lisaks<\/p>\n Punane valgus v\u00e4hendab trombide, infarkti ja insuldi riski<\/a><\/p>\n Igemep\u00f5letik ja hambakaaries kasvatab insuldiriski<\/a><\/p>\n Kas eelistada hormoonravi tabletina v\u00f5i plaastrina?<\/a><\/p>\n Magnettormid v\u00f5ivad infarkti tekkele kaasa aidata<\/a><\/p>\n Kuidas insulti \u00e4ra tunda?<\/a><\/p>\n Esimene insuldi ravim tegi katses imet<\/a><\/p>\n T\u00fcvirakuteraapia kiirendab aju taastumist p\u00e4rast insulti<\/a><\/p>\n