Diktatuurire\u017eiimide eriteenistused ekspluateerivad l\u00e4\u00e4nelikku avatud ja v\u00f5rgustunud teadusmaailma, et p\u00e4\u00e4seda ligi kriitilisele julgeolekuinfole, mille vastu aitab s\u00f5jalise ja sisekaitselise uurimist\u00f6\u00f6 vastutuse koondamine k\u00f5rgema turvatasemega keskustesse, kirjutab Riin Tamm.<\/p>\n
Viimased aastad on teinud selgeks, et vastasseis demokraatlike riikide ja diktatuuride vahel ei piirdu s\u00f5jalise ega ka majandus- v\u00f5i k\u00fcbersf\u00e4\u00e4riga. Meie vaenlased otsivad aina uusi viise, kuidas meid n\u00f5rgestada ja oma m\u00f5juv\u00f5imu kasvatada.<\/p>\n
Muuhulgas proovitakse sisse imbuda l\u00e4\u00e4neriikide teadusmaailma, kus rahvusvahelistumisel on v\u00e4ga t\u00e4htis roll. See loob v\u00f5imalusi v\u00e4\u00e4rtuslikuks koost\u00f6\u00f6ks ja eeldusi olulisteks avastusteks, kuid avab meid sellev\u00f5rra rohkem ka diktatuurire\u017eiimide r\u00fcnnakutele.<\/p>\n
Euroopa Komisjon avaldas eelmisel aastal soovituse liikmesriikidele teadusjulgeoleku suurendamiseks. Selle alusel on n\u00e4iteks Prantsusmaal ja Hollandis, aga ka Suurbritannias juba astutud samme teadusjulgeoleku paremaks teadvustamiseks ning selle suurendamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks. Sama peab tegema ka Eesti.<\/p>\n
Spioonteadlased p\u00f6\u00f6ravad teadusloogika meie vastu<\/p>\n
Vaba ja koost\u00f6ine teaduss\u00fcsteem on \u00fcks olulisi p\u00f5hjuseid, miks demokraatlik l\u00e4\u00e4nemaailm elab paremini kui diktatuurid. H\u00e4sti toimiv s\u00fcsteem t\u00e4hendab meie elu aina paremaks tegevat tehnoloogiat ja aina paremaid t\u00f6\u00f6riistu majanduslike ning \u00fchiskondlike probleemide lahendamiseks.<\/p>\n
Teaduss\u00fcsteem teenindab muidugi ka riigi julgeolekuvajadusi, uurides ning anal\u00fc\u00fcsidesh\u00fcbriidohte, kriitilise taristu r\u00fcnnakuid, piiriintsidente ja muud m\u00f5jutustegevust. Nii saavad vastusammude otsused tugineda andmetele ja olla tulemuslikud.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4neliku teaduss\u00fcsteemi avatus ja ligip\u00e4\u00e4setavus on samal ajal ka n\u00f5rkus, mis pole diktatuuridel m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud. Vaenulikul eriteenistusel on keeruline paigutada oma inimest n\u00e4iteks valitsusaparaadis positsioonile, kus ta p\u00e4\u00e4seks ligi tundlikule infole. Teaduss\u00fcsteemi kaudu on sellisele infole ja selle anal\u00fc\u00fcsimise protsessile ligip\u00e4\u00e4s paraku m\u00e4rksa lihtsam.<\/p>\n
“Samuti v\u00e4rbavad vaenlased l\u00e4\u00e4ne teadlasi kas \u00e4hvarduste v\u00f5i meelitustega oma kaast\u00f6\u00f6listeks.”<\/p>\n
Teaduseetika \u00fcks nurgakive on hoidumine eelarvamustest. See t\u00e4hendab, et diktatuuririikide teadlastega tehakse siiski koost\u00f6\u00f6d, kuna konkreetne uurimisteema ei ole otseselt poliitiline, vaid loob uusi teadmisi, millest v\u00f5ib v\u00f5ita kogu inimkond. Samuti v\u00e4rbavad vaenlased l\u00e4\u00e4ne teadlasi kas \u00e4hvarduste v\u00f5i meelitustega oma kaast\u00f6\u00f6listeks. Eestiski on viimastel aastatel tabatud ju nii Venemaa heaks t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikooli professor Vjat\u0161eslav Morozov<\/a> kui ka Hiina heaks t\u00f6\u00f6tanud Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlane Tarmo K\u00f5uts<\/a>.<\/p>\n Isegi projektip\u00f5hise koost\u00f6\u00f6 raames teadlaste omaksv\u00f5tt, millega paratamatult kaasneb ka inimlik usaldus, avabki vaenlasele v\u00f5imaluse saada infot, mis on tegelikult m\u00f5eldud hoopis k\u00f5rgeima taseme otsustajatele. See on omaette v\u00f5itlustanner, kus on kasutusel p\u00f5hjalikud strateegiad ja petteman\u00f6\u00f6vrid. Ka esmapilgul oma kodure\u017eiimi suhtes kriitiline teaduspartner v\u00f5ib olla hunt lambanahas.<\/p>\n Julgeolekuga seotud teadust tuleb turvata<\/p>\n Kuidas saab Eesti teaduss\u00fcsteem v\u00e4ltida v\u00f5\u00f5rre\u017eiimide pettuste ohvriks langemist? Kogu s\u00fcsteemi ulatuses kaitsesse t\u00f5mbumine, info teadusprojektide vahel liikumise takistamine v\u00f5i v\u00e4liskoost\u00f6\u00f6 keelamine teeniks vaenlase huve. Me n\u00f5rgestaks sama mootorit, mis on meie, neist edukama eluviisi \u00fcles ehitanud.<\/p>\n Proportsionaalne samm oleks julgeolekuga seotud uurimistegevuse koondamine paari uurimisasutusse, mis juba on harjunud tegutsema k\u00f5rgendatud turvateadlikkusega. Eestis on nendeks s\u00f5jalise riigikaitse vallas Kaitsev\u00e4e Akadeemia ning siseturvalisuse ja -julgeoleku, st m\u00f5jutustegevuse, h\u00fcbriidohtude, siseturvalisusele suunatud tehnoloogia jms vallas Sisekaitseakadeemia.<\/p>\n Loomulikult viiakse suuremad uurimisprojektid ellu mitme teaduskeskuse koost\u00f6\u00f6s, kuid selge koordineerimisvastutus tagaks, et k\u00f5ik potentsiaalselt tundlikule infole ligip\u00e4\u00e4sejad on kontrollitud ning teabe jagamine isikute vahel korraldatud nii, nagu on kombeks julgeolekuvaldkonnas.<\/p>\n \u00dcsna lihtsa sammuga l\u00f5ikaksime spioonteadlaste tegevusmustri l\u00e4bi. Samal ajal saaks l\u00f5viosa Eesti teadlastest j\u00e4tkata igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d end t\u00f5estanud vabal ja v\u00f5rgustunud moel ning teaduselu tervikuna ei peaks liigselt n-\u00f6 julgeolekustuma.<\/p>\n V\u00e4ikese kuluga suur m\u00f5ju, kuid vaja on otsuseid<\/p>\n Sedalaadi teadusliku vastuluure strateegia ei oleks Eestile kulukas. Suuresti saaks sellise korralduse sisse viia kasutades olemasolevaid ressursse sihistatumalt ja eesm\u00e4rgip\u00e4rasemalt. Oluline on m\u00e4rkida, et n-\u00f6 h\u00fcgieenitasandil tuleb esmalt tagada julgeolekuteaduste j\u00e4rjepidevus.<\/p>\n Kui Eesti julgeolekuga seotud uuringute ankrud saavad kindlalt paika, siis edasi piisab suuresti juhistest teistele teadusasutustele, milline peab olema tundlike projektide koost\u00f6\u00f6viis ja vastutuste jaotus. Eraldi tuleb prioritiseerida riigisiseste tegevuste v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamist, sh s\u00fcsteemset koolitustegevust teadlastele ja teadusasutustele, et teaduskoost\u00f6\u00f6ga kaasnevaid riske hinnata ja seega spioonteadlaste sisseimbumist eos v\u00e4ltida.<\/p>\n Seega on meil k\u00f5ik eeldused olemas, et muuta vaenulik luure- ja m\u00f5jutustegevus Eesti teaduss\u00fcsteemis senisest oluliselt keerulisemaks. Tarvis on otsuseid, et realistlikud kaitseplaanid k\u00e4iku lasta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Diktatuurire\u017eiimide eriteenistused ekspluateerivad l\u00e4\u00e4nelikku avatud ja v\u00f5rgustunud teadusmaailma, et p\u00e4\u00e4seda ligi kriitilisele julgeolekuinfole, mille vastu aitab s\u00f5jalise ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43441,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,326,498,21729,21724,28,29,97,19,25,4624,21723,3574,21722,974,21727,21721,4923,280,21725,23,24,22,20,21728,96,30,21726],"class_list":{"0":"post-43440","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hiina","19":"tag-julgeolek","20":"tag-julgeolekuteadused","21":"tag-kaitsevae-akadeemia","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-luure","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-riigikaitse","28":"tag-riin-tamm","29":"tag-sisekaitseakadeemia","30":"tag-siseturvalisus","31":"tag-spioonid","32":"tag-spioonteadlased","33":"tag-tarmo-kouts","34":"tag-teadlased","35":"tag-teadus","36":"tag-teaduseetika","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-uudised","41":"tag-valiskoostoo","42":"tag-venemaa","43":"tag-viimased-uudised","44":"tag-vjatseslav-morozov"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43440","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43440"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43440\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43441"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43440"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43440"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43440"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}