{"id":43524,"date":"2025-11-16T11:15:09","date_gmt":"2025-11-16T11:15:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/43524\/"},"modified":"2025-11-16T11:15:09","modified_gmt":"2025-11-16T11:15:09","slug":"arvustus-ma-olen-paris-kaua-olemas-olnud-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/43524\/","title":{"rendered":"Arvustus. Ma olen p\u00e4ris kaua olemas olnud\u2026 | Kunst"},"content":{"rendered":"

Boris Bern\u0161tein mainib 1998. aastal muu seas “irratsionaalset hirmu l\u00f5pmatuse ja m\u00e4\u00e4ramatuse ees”, mis haarab meid Sirje Runge maalide ees. Ta arutleb ka, et vaid kunstnik ise saab seda leevendada, pakkudes vaatajale m\u00f5ningaid vormilisi liigendusi oma maalide \u00e4\u00e4retus kosmilises t\u00fchjuses.<\/p>\n

N\u00e4ib, et aastal 2025 on see hirm ikka alles ning s\u00fcgiseks levinud \u00fcle kogu Tallinna kunstiskeene. Lisaks Runge suurele retrospektiivile “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus” Kai kunstikeskuses on Kumus n\u00e4ha elulooline \u00fclevaade “Mari Kurismaa. Videviku geomeetria”, Temnikova ja Kasela galeriis Sirja-Liisa Eelma ja vendade Quistrebert’ide \u00fchisn\u00e4itus “Zoom” ning lisaks veel oli fotokuu raames oktoobri l\u00f5puni\u00a0pop-up\u00a0n\u00e4itusepinnal Saarineni majas aadressil P\u00e4rnu mnt 10 n\u00e4ha personaal “Aiad. Tanja Muravskaja ja valgus”. K\u00f5ik need n\u00e4itused on rinnutsi l\u00e4inud, taas kord Bern\u0161teinilt s\u00f5nu laenates, esemetu maailmaga, k\u00fclvanud vaatajas tunnetuslikku pidetust ning vajadust haarata turvalise ja tuttava valveterminoloogia j\u00e4rele.<\/p>\n

Ent minimalism, abstraktsionism ja metaf\u00fc\u00fcsika h\u00f5lmavad praeguseks juba liiga suurt uurimisterritooriumi, et midagi \u00f6elda nimetatud kunstnike kohta. Isegi kui lisada leeme sisse m\u00f5ni\u00a0household name, n\u00e4iteks Kazimir Malevit\u0161 ja Piet Mondrian, j\u00e4\u00e4b supp ikka lahjaks, opkunsti ja Victor Vasarelyt maitseks juurde tempides avastame juba, et \u00fcritame nelja naiskunstniku loomingut t\u00f5mmata n\u00f5ndanimetatud esiisade \u00fcrgsele ning h\u00e4irivalt alfaisasele liistule \u2013 j\u00e4lle ei ole hea. Peaks ju ometi olema v\u00f5imalik ka soospetsiifilisem taustamaastik luua. Jah, Hilma af Klint, kelle loomingut sai k\u00fcmmekond aastat tagasi samuti Kumus n\u00e4ha, tema on see abstraktse kunsti pioneer ja ajalooline eeskuju, kes sobib parimal viisil juhatama sisse meie naiskunstnike visiite meelelise maailma v\u00e4rava taha.<\/p>\n

N\u00e4ituse algust valvav tript\u00fchhon “Kolm: Kolmnurk. Ruut. Ring” (1979), mille s\u00fc\u017eeeks on vaid valguse vaiksed \u00fcleminekud. Autor\/allikas: Roman-Sten T\u00f5nissoo<\/p>\n

Runge ja Kurismaa on vastavalt omandanud Eesti Kunstiakadeemia disaineri ja sisearhitektuuri hariduse. Lisame siia Andres Toltsi, Vilen K\u00fcnnapu ja Leonhard Lapini ning oleme sunnitud oletama, et eesti modernismi metaf\u00fc\u00fcsika l\u00e4te voolabki v\u00e4lja sealt, kunstiakadeemia disaini- ja arhitektuuri\u00adteaduskondadest, sellel on ruumihariduslik p\u00f5hi ning soov puhastada esemelist maailma, algselt ka tungiv vajadus luua 1970. aastate N\u00f5u\u00adkogude tegelikkuse k\u00f5rvale paralleelne alternatiivreaalsus ning lahkudagi sinna. Takkaj\u00e4rgi tuleb t\u00f5de tunnistada, mehed j\u00e4id siiski sealpoolsuse v\u00e4ravale k\u00f5\u00f5luma, flirtima popi ja opiga, naised l\u00e4ksid edasi, kaugemale kui keegi teine enne neid eesti kunstis. Tolts, K\u00fcnnapu ja Lapin s\u00e4ilitavad oma maalides ja graafikas tugeva disainerliku ja arhitektuurse tunnetuse, j\u00e4\u00e4vadki tegelema metaf\u00fc\u00fcsika helkidega linnaruumis, armastavad v\u00e4rve ja elu, kumeraid kehavorme ning joonlaudu, malle ja lekaale, millega harjumusp\u00e4rast elutegelikkust l\u00f5ikuda. Runge ja Kurismaa j\u00e4tavad aga ilmaliku argip\u00e4eva lihtsalt seljataha. Kuigi Runge 1970. aastate maalid sisaldavad karget konstruktivismi ning Kurismaagi tuleb 1980. aastatel maalipilti geomeetriliste interj\u00f6\u00f6ridega, on m\u00f5lemad \u00fcsna pea sedagi endalt maha raputamas. Igasugune esemelisus ja ruumitunnetus on 1990. aastatel m\u00e4\u00e4ratud haihtuma: panoraamid, kontuurid, ruumimarkerid ja s\u00fcgavusperspektiivid teevad aina rohkem ruumi valgusele ja v\u00e4rvile, seinte ja silmapiirita ruumile, hajusatele kumadele, mis ei paku vaataja pilgule fokaalpunkti, mille k\u00fcljes rippuda. Ime siis, et v\u00f5tab k\u00f5hedaks.<\/p>\n

Kes ei ole \u00fcksi olnud, pole kunagi iseendaks saanud \u2026<\/p>\n

Kai kunstikeskuses avanenud personaal, millega Runge kuuldavasti p\u00e4rast pikka valulemist oma k\u00e4ed maalikunstist l\u00f5plikult puhtaks peseb, vaatab m\u00f5istagi tagasi, tema loomingulise tee algusse. Ent pigistab \u00fche silma kinni. N\u00e4itusele ei ole j\u00f5udnud tiheda joonv\u00f5rgustikuga kaetud geomeetria-mandalate seeriad 1970. aastatest, ka edukad katsetused opkunstiga samast ajast. Puudust v\u00f5ib tunda Runge kunstnikutee s\u00fcmboolsest algusest, 1975. aasta EKA diplomit\u00f6\u00f6st “Tallinna kesklinna milj\u00f6\u00f6 kujundamise v\u00f5imalusi”, milles opkunstile omaste krellide p\u00f5hiv\u00e4rvidega t\u00e4idetud stereomeetriad pakuvad kirevaid ja fantastilisi ideid Tallinna linnaruumi \u00fcmberkujundamiseks ning reedavad juba noore kunstniku iha metaf\u00fc\u00fcsilise \u00fclevuse j\u00e4rele. Liisk on langenud teisale, \u00fcldpildi \u00fchtluse huvides esindab n\u00e4itus poolsajandi v\u00f5rra hilisemat Runget, kosmilise \u00e4\u00e4retuse loojat, kellele Kalaranna kaunistamine on liiga v\u00e4ike \u00fclesanne.<\/p>\n

Sestap on teekonna algusestki valitud ree peale teoseid, mis k\u00f5lavad kokku 2025. aasta Runge l\u00f5ppj\u00e4reldustega kunsti v\u00f5imalustest ja eesm\u00e4rkidest. N\u00e4ituse pealkiri, mitmeosaline, nagu ta on, pakub vanade maalide taaskohtumise agendaks hoopis valgust. Ning muidugi ka Sirje Runget ennast k\u00f5ndimas l\u00e4bi valgusest vormitud ruumide, silmitsemas panoraame, mille on esile mananud valguse kohtumine varjude ja ruumiga. Valgusmaastikud on, kui m\u00f5tet edasi arendada, haprad, nagu pealkiri toonitab, ning vist ka p\u00f5gusad, muutlikud. N\u00e4ha on, et Runge voolitud valgusel pole ei l\u00e4hte- ega sihtkohta, ent sellele on omane \u00e4ratuntav hajumine avaruses, spetsiifiline murdumine aina pastelsemates, aina piimjamates toonides, mida v\u00f5ib m\u00e4rgata hommikustes udujoometes t\u00fc\u00fcne mere kohal. See miraa\u017eide m\u00e4ng p\u00fc\u00fcab Runge pilku, see kaame valguse v\u00f5ime hargneda veepiiskades laiaks v\u00e4rvipaletiks ning maalida otse \u00f5hku olematu pintsliga olematuid maastikke, see pakub pinget. Meenub Riho Sibula ammune arutlus sellest, et Jimmy Page suutis intoneerida muusikalisi fraase ka seal, kus kitarri kael ja keeled olid juba l\u00f5ppenud.<\/p>\n

Marinistikast on Runge valgusek\u00e4sitlus siiski kaugel, ka tavalised heliredelid ei ulatu selleni. N\u00e4eme, et tema valgus k\u00f5nnib korraga kahte rada, millest vaid \u00fcks on j\u00f5udnud t\u00e4nasesse p\u00e4eva. \u00dchena vanimatest on n\u00e4itusele leidnud tee 1979. aasta maaliseeria “Valgus”. Selle l\u00e4bivaks motiiviks on pilkases pimeduses terendav kitsuke sissevaade \u00fchte teise ruumi, nimelt safiirsiniselt s\u00fcgavasse sinasse siin, kauguses smaragdrohelise pagupunktina haljendavasse rohelusse teisal, kolmandal maalil, aga taamal mingi arhitektuurse liigenduse varjus l\u00f5\u00f5skavasse kumasse, mis ainsana valgustab pilkast \u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Pimeduse pragunemine valguse survel ning sellest kokkupuutest s\u00fcndiv v\u00e4rvispekter on vaatajale ulatatud eukleidilise korraarmastusega, kahe maailma kokkup\u00f5rge on v\u00f5tnud t\u00e4isnurkse sissel\u00f5ike kuju, \u00fche maailma kude ja kangas on k\u00fcll rebenenud, ent see kosmiline draama on j\u00e4\u00e4nud truuks geomeetria p\u00f5hivormidele. Pimeduse ja valguse vaheline portaal reedab tahukate ning ristk\u00fclikute s\u00fcmmeetriat, ringide, kolmnurkade ja kuupide ranget harmooniat. Ent Eukleides ja Isaac Newton pole ometi sellele n\u00e4itusele kutsutud. Loodus pole vaid matemaatika, optika pole vaid valguse r\u00e4nd vaakumis.<\/p>\n

<\/p>\n

Pole vist patt h\u00f5igata, et Runge uurib valguse dispersiooni, kromaatilist h\u00e4lvet. Saatetekstides ei peatuta asjata Johann Wolfgang von Goethe subjektivistlikul v\u00e4rviteoorial 1810. aastast. Asjata on k\u00fcll mainimata j\u00e4\u00e4nud Arthur Shopenhaueri kuus aastat hilisem ja veelgi radikaalsem v\u00e4rviteooria, mis \u00f5\u00f5nestas samuti Newtoni f\u00fc\u00fcsikalist v\u00e4rviteooriat ning avas enese teadmata ukse impressionismi ja fenomenoloogia t\u00f6\u00f6maile. Goethe, Schopenhauer ja Runge n\u00e4ivad t\u00f5epoolest olevat \u00fchisel seisukohal pimedusest kui valguse loovast kujundajast, valguse n\u00e4gemise eeltingimusest. Valgusvihk saab \u00e4\u00e4rejooned ikkagi vaid pimeduses, helendav kiir muutub n\u00e4htavaks vaid \u00f6\u00f6s. Seega pole must v\u00e4rv miinusm\u00e4rgiline poolus, ammugi mitte antiaine ja valgust neelav must auk. Ei, \u00f6\u00f6 osaleb aktiivselt ja v\u00e4ltimatult valguskogemuste loomisel, on lahutamatu osa neist. Seda tunnistame neis niinimetatud pimeduse maalides.<\/p>\n

Hele-tumeduse kontraste pole v\u00f5imalik vastasseisudeks dramatiseerida p\u00e4ikese k\u00e4es \u2013 “ilu v\u00f5rsub vastandite leppimise piiril,” kinnitab Goethe. Ent j\u00e4rele m\u00f5eldes, mis teooria see ka on, pigem lihtsalt hiilgav proosa, mis aitab kaasa materialismi kukutamisele, pigem kirjanduslike kalduvustega laborandi m\u00e4rkmed eriv\u00e4rviliste objektide v\u00f5imest laenata \u00fcksteiselt peegeldusi ja helke, s\u00f5na otseses m\u00f5ttes luua ja\/v\u00f5i h\u00e4vitada \u00fcksteise v\u00e4rvilisust lihtsa \u00fcmberpaiknemisega ruumis, taustatumedusega m\u00e4ngides jne. Vaid mokaotsast v\u00f5ib jagada kiitust Goethe veendumusele v\u00e4rvide vaatem\u00e4ngu v\u00f5imest m\u00f5jutada vaataja tserebraalset tegevust, punase v\u00e4est \u00f5hutada l\u00f5\u00f5mavat otsusekindlust ja teotahet ning sinise kalduvusest turgutada jahedat melanhooliat ja meditatiivsust. Ei kipuks kinnitama \u00fcldisemat v\u00e4idet, et v\u00e4rvide spekter genereerib vaatajas ka vastava tundeseisundi, vastava emotsionaalse spektri. Et punane iseenesest on soe ning sinine k\u00fclm.<\/p>\n

Pimeduse pragunemine valguse survel ning sellest kokkupuutest s\u00fcndiv v\u00e4rvispekter on vaatajale ulatatud eukleidilise korraarmastusega, kahe maailma kokkup\u00f5rge on v\u00f5tnud t\u00e4isnurkse sissel\u00f5ike kuju. Autor\/allikas: Roman-Sten T\u00f5nissoo<\/p>\n

Ma olen ikka elus veel\u2026<\/p>\n

Kui minna Runge n\u00e4itusele ja silmitseda n\u00e4iteks t\u00f6id “Maastik III, IV, IX, XI” 1981. aastast, tuleb endale tunnistada, et v\u00e4rv ja v\u00e4rvitaju on kaks eri asja, tegelikult isegi kaks eri maailma. N\u00e4eme, et v\u00e4rviaistingud s\u00fcnnivadki Goethe polaarsuste vaimus, pimeduse ja valguse koost\u00f6\u00f6s ning m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4lest rikutuna; alates sellest, et aru p\u00f6\u00f6rab reetinal tagurpidi peegelduva reaalsuskujutise taas jalgele, et toita kognitiivset rutiini, \u00fcldlevinud arusaama sellest, mis asub \u00fclal ja mis all. Runge maalidel puudub aga ruumiline koordinaatteljestik, \u00fcleval, all, vasakul, paremal on lihtsalt puudu, kohataju on t\u00fchistatud, pole ka aja kulgu ning neil kolossaalsetel struktuuridel, mis piltide \u00e4\u00e4retus avaruses triivivad, ei n\u00e4i olevat ka kaalu, gravitatsioongi on kehtetu.<\/p>\n

Ent s\u00e4ilinud on polaarsuste, kontrastide r\u00f5hutamine, hele-tumedus on terav. Esiplaan ja taust on teineteisest kaugel, k\u00fcllastatud p\u00f5hiv\u00e4rvide ja lahjendatud sekundaartoonide dialoog on eskaleerunud ning esindatud on ka v\u00e4rvispektri lai diapasoon nn k\u00fclmadest soojade toonide vastasseisuni v\u00e4lja. Ka kompositsioonide geomeetriline karskus, kujutiste n\u00f5elteravad kontuurid on vaheldatud, nimelt aeglasemate tonaalsete \u00fcleminekutega. On n\u00e4ha sooja v\u00e4rvigamma tabamatut jahenemist, \u00fche vastandi \u00fcmbers\u00fcndi teiseks, karmiinpunase muteerumist sirelilillaks, kuuma ja j\u00e4ise vahel kummitab ning kriibib silma magenta, aju enda leiutis, millele f\u00fc\u00fcsikas polegi lainepikkust antud.* Spektriv\u00e4rvid on kohtunud geomeetriaga ning alla vandunud metaf\u00fc\u00fcsilisele vaibile.<\/p>\n

Ime siis, et p\u00f5ue hiilib hirm \u2013 vaataja on avakosmosesse pudenenud astronaut, kes kipub abitult oma turvalisest t\u00e4helaevast eemale h\u00f5ljuma, \u00fcksi j\u00e4etud lummutistega oma silmamunal. Tunne, et vaataja on paisatud h\u00f5reda \u00f5huga k\u00f5rgesse stratosf\u00e4\u00e4ri, s\u00fcveneb Runge monokroomsete maalide ees. “Maastik XVIII” 1981. aastast ning sellele j\u00e4rgnenud seeria \u2013 astraalne sina on k\u00f5ige tugevam siin, \u00f5igupoolest toobki see jahe mono\u00adkromaatilisus kunstniku t\u00e4nasesse p\u00e4eva, kuna vastandv\u00e4rvide dialoog katkeb enne \u00fcheksak\u00fcmnendate k\u00fcnnist. \u00dcle j\u00e4\u00e4b vaid h\u00e4mmingus ja \u00f5uduses tunnistada kaugenevat Maad ning l\u00f5puks vaid seda embavat lasuurset, \u00f5hk\u00f5rna ja udupeent hapnikumaski, h\u00e4\u00e4buvat valkjat sina.<\/p>\n

Planetaarne meeleolu ei ole juhuslik, n\u00e4itusel k\u00f5lab peidetud muusika, ammu kaduviku orbiidile siirdunud Voyageri lindistatud staatiline m\u00fcra kosmoses, sf\u00e4\u00e4ride muusika,\u00a0musica universalis, jumalik harmoonia, mis Johannes Kepleri v\u00e4itel s\u00fcndivat planeetide ringk\u00e4igust taevakaarel, see kume k\u00f5ikjal viibiv \u00fclemheli, mis olevat kuuldav vaid hinges, mitte k\u00f5rvas. Ja leidub Goethegi teoorias sarnaseid usuh\u00fcppeid muusikalise astroloogia r\u00fcppe, k\u00f5rvu veendumusega, et sinine on tagasit\u00f5mbumise, erakluse ja meditatsiooni v\u00e4rv. 1994-1995 v\u00f5tab Runge uuesti \u00fcles “Valguse” seeria teemad, ent eesm\u00e4rk on uus \u2013 koguda spektriv\u00e4rvid uuesti kokku valgesse tonaalsusse ning modelleeridagi vaid sellega, kodutu helendusega, mis pole veel mateeriaga kohtunud, atmosf\u00e4\u00e4ris peegeldunud, veetilgas murdunud. Ring hakkab t\u00e4is saama. N\u00fc\u00fcd omandab t\u00e4henduslikuma kaalu n\u00e4ituse algust valvav tript\u00fchhon “Kolm: Kolmnurk. Ruut. Ring” (1979), milles geomeetria ja konstruktivism, isegi opkunsti tavap\u00e4rased v\u00f5tted vormida ruumitaju on k\u00f5rvale heidetud ning maalide s\u00fc\u017eeeks on vaid valguse vaiksed \u00fcleminekud. Draamat on siin v\u00e4hem. Isegi monokromaatiliseks oleks seda trip\u00adt\u00fchhoni eksitav nimetada, tonaalsuste gradatsioon puudub, k\u00fcll aga n\u00e4eb, kuidas valge v\u00f5tab \u00fcle eriv\u00e4rviliste ja -kujuliste raamide fluidumit, sedam\u00f6\u00f6da kuidas pildipind l\u00e4heneb raamile. Valgusest tehtud ruum kuhtub \u00e4\u00e4rtes tuhmimaks ning keskpaik kummub seevastu esile, raamide v\u00e4rvikatest helkidest puutumata tsentrisse ilmub iseenesest intensiivsem piimjas helendus. Tean m\u00f5istusega, et seda Linnuteed ei ole seal, et see on silma\u00admoondus, ent ometi ma n\u00e4en seda. Silm talitab omasoodu.<\/p>\n

Sama kimbatus tabas mind 2004. aastal arhitektuurimuuseumis, monumentaalse “Suure Armastuse” h\u00f5bedaselt kirjatud l\u00f5uendi ees. Silm otsis figuraalsust ja t\u00e4hendust, t\u00f5rkus lahkumast suure h\u00f5behalli sisse, rippus neis spaatliga t\u00f5mmatud metalsetes helkides nagu k\u00e4rbes t\u00fcllkardinas. Inimene v\u00f5ib leppida oma surmaga, aga mitte m\u00f5ttega selle t\u00e4hendusetusest. Kunsti puhulgi n\u00e4ib kehtivat sama reegel; kui keegi astub semiosf\u00e4\u00e4rist v\u00e4lja ja summutab oma tegudes k\u00f5ik maapealse t\u00e4hendustemasina k\u00f5lad ja kajad, siis, kahtlemata, haarabki selle teo tunnistajaid Bern\u0161teini mainitud irratsionaalne hirm, pidetus, semantiline kaalutaolek. Runge ise, endale truuks j\u00e4\u00e4des, on aga vahepeal rutanud veelgi kaugemale tee peale, veelgi pikemalt teistest ette. “Suur Armastus” on juba mitu aastat v\u00e4\u00e4rikalt lagunemas Rocca al Mare vaba\u00f5humuuseumi \u00f5ueekspositsioonis ning tema ise Elen Lotmani abiga v\u00e4ntamas filmi enda suremisest. Stoilisel meelerahul on hind, m\u00f5tteid enda surelikkusest ei tohi heita homse varna.<\/p>\n

Artikli pealkirjadeks on Sirje Rungelt n\u00e4patud laused ETV vestlus\u00adsaatest “Plekktrumm” 27. oktoobril 2025.<\/p>\n

* Et siinkirjutajal on diagnoositud osaline daltonism v\u00e4rviringi soojema gamma eritlemisel, ei ole vaja tema juttu v\u00f5tta puhta kullana.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Boris Bern\u0161tein mainib 1998. aastal muu seas “irratsionaalset hirmu l\u00f5pmatuse ja m\u00e4\u00e4ramatuse ees”, mis haarab meid Sirje Runge…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43525,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,21747,9477,140,21748,10469],"class_list":{"0":"post-43524","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-hapral-pinnasel","15":"tag-kai-kunstikeskus","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-runge","18":"tag-sirje-runge"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115559093046311546","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43524","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43524"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43524\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43525"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43524"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43524"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43524"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}