Kes on kunagi jalutanud m\u00f5ne Euroopa suurlinna vanas tervishoiu- v\u00f5i meditsiiniteemalises muuseumis, k\u00fclastanud m\u00f5nda viktoriaanlikku anatoomikumi v\u00f5i patoloogian\u00e4itust, on keset \u00f5\u00f5vastavalt p\u00f5nevaid v\u00e4ljapanekuid kindlasti silmitsi seisnud aimdusega, milline hind on teaduse arengul olnud m\u00f6\u00f6dunud aegadel, mil inim\u00f5igused veel oma v\u00f5itlust ootasid. Ja ometi suudetakse need segased tunded p\u00e4rast turistina uitamist kuhugi ajusoppi \u00e4ra pakkida v\u00f5i neile v\u00e4hemalt progressi nimel \u00f5igustus leida.<\/p>\n
Poeg, vend ja s\u00f5ber.\u00a0Kui “Elevantmehe” lavakujundus hakkas etenduse alguses kasvama ja liikuma, kerkisid m\u00e4lupilti elavalt just need k\u00f5ditavalt s\u00fcnged jalutusk\u00e4igud kummaliste elukate ja kehaosadega purke t\u00e4is k\u00f5rgete klaaskappide ees, ning r\u00f5\u00f5m oli kogeda, kui veenvalt ja seejuures lihtsate vahenditega on kunstnik Illimar Vihmar ja valguskujundaja Sander P\u00f5llu suutnud Rakverre sellise rabava atmosf\u00e4\u00e4ri luua. Alles hiljem meenus elevuse k\u00f5rval inimlik hind, mida dr Fred\u00ade\u00adr\u00adick Treves’il tuli oma uurimuse eest maksta. \u00dcks asi on raamatusse, purki ja klaasvitriini lukustada ajalugu ja avastusi, et tulevad p\u00f5lved neist \u00f5ppida v\u00f5iksid, aga hoopis teine on sinna lugupeetavasse ja h\u00e4sti hoolitsetud puuri panna inimene, Joseph Carey Merrick (1862, Leicester \u2013 1890, London), poeg, vend ja s\u00f5ber.<\/p>\n
Joseph Merricki juhtum, s.t silmapaistva erip\u00e4raga inimene, kes selle t\u00f5ttu sattus omas ajas ja ruumis erakordse t\u00e4helepanu alla, polnud viktoriaanlikul ajal ega ole n\u00fc\u00fcdki teab mis erandlik, t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on aga selle loo j\u00f5udmine publiku ette just sellisel kujul. Rakvere teatri lavastuse kavalehel on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt \u00fclevaade, kuidas Merrickist sai l\u00e4bi mitme inimese kirjutiste l\u00f5puks tegelane Bernard Pomerance’i n\u00e4idendis ning veidi guugeldades leiab \u00e4\u00e4retult palju rohkem v\u00f5i v\u00e4hem usaldusv\u00e4\u00e4rset infot lisaks. See illustreerib suurep\u00e4raselt, et k\u00f5ik erip\u00e4rane, k\u00f5ditavalt h\u00e4iriv ja l\u00f5puni m\u00f5istetamatu on alati \u00e4ratanud uudishimu: himu ahnelt piiluda ja seej\u00e4rel t\u00f5deda, et see on teistsugune.<\/p>\n
Lavastaja Taago Tubin \u00fctles enne esietendust, et “iga ajastu vajab midagi sellist, mis kinnitaks meile meie identiteeti. Kas v\u00f5i seda, et meie oleme normaalsed. Vajame oma normaalsuse kinnituseks seda, et keegi oleks meie jaoks see nii-\u00f6elda mittenormaalne. Me vajame kogu aeg enesepeegeldust.”1\u00a0“Eks see peeglite olemasolu ka meie kodudes t\u00e4hendab seda, et vajame kogu aeg enese peegeldust, selleks et kinnitada oma identiteeti, kinnitada oma normaalsust. See lugu r\u00e4\u00e4gib ju normaalsuse olemusest, et mis see normaalsus siis on ning kuidas me teiste kaudu peame seda normaalsust otsima ja enesele kinnitama.”2<\/p>\n
Kaks penni piletiraha.\u00a0“Elevantmees” on mitmekihiline lugu, mis t\u00f5ukab tundliku vaataja m\u00f5tted vastuk\u00e4ivatele ja h\u00e4irivatele radadele nii \u00fchiskonda puudutavalt kui\u00a0ka omaenese siseilma sees. See sunnib erivajadusteta vaatajat endale tunnistama, kui harva ja pinnapealselt ta teistsuguste argivajadustega inimestele m\u00f5tleb ning nendega oma valikutes arvestab. Samuti sunnib see vaheda aususega seisma silmitsi nende kordadega, kui on XXI sajandi meedias m\u00f5ne puudega inimese \u00e4rakasutamist (ka ebasiira \u00fclistustega pjedestaalile t\u00f5stmist) leigelt pealt vaadatud v\u00f5i isegi seda tralli kaasa tehtud. Arvates, et see toob tolle inimese ellu head, kuigi t\u00f5i vaid pealtvaatajaile petliku kergendustunde, et ollakse siiski head kaastundlikud inimesed. Aga niipea kui teadvusse imbub aimdus, et need, kelle lugusid seal ekraanil, laval v\u00f5i paberil vahendatakse, on p\u00e4ris inimesed, samasuguste tunnete, r\u00f5\u00f5mude, vigade, igatsuste ja unistustega, hakkab veidi k\u00f5he. Ise ju panime nad (kuldsesse) puuri ja maksime oma kaks penni piletiraha, et end h\u00e4sti tunda.<\/p>\n
Kriitik Maris Paas: “Mida teeb puue inimesega? Valikuv\u00f5imalusi on mitu. Puue kui v\u00f5imalus \u00fchiskonda \u00e4ra kasutada? Puue kui kruvi, mis surub inimese hammasratta vahele ja laseb \u00fchiskonnal teda \u00e4ra kasutada? Lavastuses on m\u00f5lemat. Arst, kes oma positsiooni parandamiseks kasutab haiget, viies viimase n-\u00f6 k\u00f5rgemasse seltskonda, ja kaastundele m\u00e4ngides saab osa sellest aupaistest, mis tema patsiendile langeb. See teeb arstist inimese, kes l\u00f5puks ise ka ei saa enam aru, kas tema on t\u00f6\u00f6riist v\u00f5i see, kes seda k\u00e4es hoiab. Kas ta on halb inimene v\u00f5i vastupidi \u2013 v\u00e4ga hea? V\u00f5i kui loome puudega inimesele illusiooni, et ta on t\u00e4iesti v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne tervete inimestega, siis kas tegelikult on nii? Lavastus annabki vastuse, et ei ole. Teistsugune j\u00e4\u00e4b surmani teistsuguseks. XXI sajandil me lihtsalt oleme suuremad illusionistid ja tekitame humaansusmulli, et k\u00f5ik inimesed on v\u00f5rdsed. Ent puudega inimeste v\u00f5imalus oma elu ise juhtida on teistsugune.”3<\/p>\n
Inim\u00f5iguste ajastul (praeguste uudiste valguses v\u00f5ib see n\u00e4ida aina k\u00fcsitavam) tuleb ikka ja j\u00e4lle meelde tuletada, et teoreetiline, juriidiline v\u00f5rdsus n\u00e4eb erisuguste inimeste vaate\u00adnurgast v\u00e4lja isemoodi. Minu v\u00f5rdsus on teistsugune kui sinu oma, valge keskealine eurooplasest mees on alati teistmoodi v\u00f5rdne kui n\u00e4iteks mustanahaline pime mehhiklanna v\u00f5i ratastoolis homoseksuaalne moslem. Mida rohkem erisusi keskmisest ehk vaikimisi seadustesse kirjutatust, seda rohkem l\u00e4heb vaja lisat\u00e4helepanu, et erip\u00e4ra mitte ainult aktsepteerida, vaid sellega ka arvestada. Ja ka nn sallivuse ajastul on paljudes mingi piir, mille \u00fcletamisel muutub erivajadustega inimene liiga ebamugavaks. See tuletab meelde t\u00e4nap\u00e4evast v\u00f5ltssallivust k\u00f5ikv\u00f5imalike v\u00e4hemuste suhtes. Teoorias lepitakse teistsuguse eksistentsiga, kuni see “normaalsete” eluolusse ei sekku: kuni ei pea kaldteid ehitama, vetsude silte vahetama, uusi nimesid \u00f5ppima ning oma jutust halvustavaid v\u00e4ljendeid ja nalju v\u00e4lja juurima, kuni v\u00e4hemused ja erivajadused liialt t\u00e4navapildis silma ei paista. NIMBY ehk\u00a0not in my backyard\u00a0\u2013 mitte minu tagaaias.<\/p>\n
Oluline remark.\u00a0N\u00fc\u00fcd lavastusest, mille peakangelane, nii loo kui\u00a0ka lavateose m\u00f5ttes, on Johannes Richard Sepping (Merrick). Ei juhtu just sageli, et n\u00e4itekirjanikul on lavalist tarkust kirja panna oluline remark, millest on lavastajad ja n\u00e4itlejad austusega kinni pidanud ja millest saab teose m\u00e4rgilisim tunnus. Pomerance paneb oma teksti alguses tegijaile s\u00fcdamele avada Merricki olemus f\u00fc\u00fcsise, mitte grimmi ja proteeside kaudu, mist\u00f5ttu on sellest rollist saanud aastak\u00fcmnete jooksul paljude plastiliste n\u00e4itlejate ihaldatud m\u00e4etipp. Kuigi filmikunst on neid juhiseid eiranud, toimib teater teisiti ning lava ja saali vaheline maagia vajab v\u00e4hem visuaalset abi. Seevastu loob n\u00e4itleja oma keha, h\u00e4\u00e4le ja sugestiivsusega Merrickile s\u00fcgavama siseilma ning j\u00f5uab ka vaataja sees kaugemale.<\/p>\n
Lavastaja Taago Tubin: “Oluline on k\u00e4ivitada kujutlusv\u00f5ime vaatajas ja tekitada illusioon Merricki deformeerunud kehast, kuid samal ajal luua v\u00f5imalus n\u00e4ha laval inimest, mitte tema v\u00e4list vormi. N\u00e4itleja\u00fclesande teeb see muidugi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt keeruliseks, kuid teatrimaagia p\u00f5hineb ka sellel, et kuninga m\u00e4ngib kuningaks \u00f5ukond.”4<\/p>\n
Kahtlemata saanuks rolli lahendada ka teisiti, isegi f\u00fc\u00fcsilise kehapainutuseta ning tavap\u00e4rase keha ja v\u00e4\u00e4rdunud keha jutu konflikti kaudu keskenduda silmakirjalikkusele. Ent j\u00e4rgides autori ettekirjutust, saab n\u00e4itleja plastilisest kehast publikule k\u00f5verpeegel: kui ilus, terve ja v\u00f5imekas n\u00e4itleja, kelle koolituse eesm\u00e4rk on saada vaadeldud, p\u00e4lvib publiku imetluse ja kiituse, osutab see t\u00e4helepanematusele f\u00fc\u00fcsilise puudega inimeste ilu ja v\u00f5imekuse puhul.<\/p>\n
Olgu “oleksite” ja “v\u00f5inuksitega” nagu on, Seppingu p\u00fchendunud ja detaili\u00adt\u00e4pne m\u00e4ng on nii terviklik, et raske on m\u00f5ista, kust jookseb piir f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse vahel, kumb kumba rohkem on m\u00f5jutanud ning mis hetkel ja miks muutub ta vastupandamatult v\u00f5luvaks. Sest kui tema esimesed “s\u00f5nad” k\u00f5lavad saksofoni kaudu ning \u00e4ratavad hirmu ja kaastunnet, siis viimaste ajaks on peaaegu ununenud, et jutt k\u00e4ib n-\u00f6 monstrumiks moondunud inimesest. Ta on inimene, tundlik ja tark, oma eksistentsile m\u00f5tet ja eesm\u00e4rki otsiv, armastav ja andestav. Raske on m\u00f5elda v\u00e4lja paremat viisi “puude taga inimese” n\u00e4gemiseks.<\/p>\n
Kes v\u00e4ljas ja kes sees.\u00a0Teiste tegelaste puhul j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik peale dr Treves’i (Imre \u00d5unapuu) ja pr Kendali (Laura Niils) episoodilisteks, k\u00fcll stiilipuhtalt groteskseteks ja v\u00e4rskendavalt koomilisteks, kuid siiski pigem \u00e4\u00e4rem\u00e4rkusteks. Niilsi kaastundlik n\u00e4itlejanna kannab loodetavasti k\u00f5ige enam publiku pilku, olles t\u00e4helepanelik, hinnanguteta, avatud ja hell \u2013 peaaegu see, mida Merrick k\u00f5ige enam igatseb, kuid milleni kunagi ei ulatu.<\/p>\n
Hoopis m\u00f5istatuslikum on \u00d5unapuu doktori arengukaar: ta alustab enesekindlast ja patroniseerivast arst-\u00f5petajast ning j\u00f5uab kuhugi piinatud kahtleja p\u00f6\u00f6risesse. Milles t\u00e4pselt ta kahtleb, mis teda piinab, mis on rahuliku ja \u00fcleoleva teadusmehe ajanud tontlike n\u00e4gemuste ja eksistentsiaalse kriisi piirile, j\u00e4\u00e4b teadmata. Ja las j\u00e4\u00e4bki. Kahtlus on, et tema lool pole viktoriaanliku arstiga palju \u00fchist ning tema heitluste autor on Pomerance, kuid see ei tee lugu kehvemaks. Merricki loomast inimeseks saamine ja Treves’i teadlasest hulluks minemine on kaunis teatraalne paralleel ja tasakaal.<\/p>\n
Ja viimaks tagasi alguse juurde: Vihmari ja P\u00f5llu suurep\u00e4raselt viktoriaanlikku, s\u00fcgavalt s\u00fcnget sugestiivsust t\u00e4iendab peaaegu m\u00e4rkamatu, kuid lahutamatu osana Vootele Ruusmaa muusikaline kujundus ning Ave Palmi minimalistlik ja sujuvalt sulanduv videokujundus. Need koos, lisaks Pirjo Jonase kaunik\u00f5lalisele ja voolavale t\u00f5lkele, on Rakvere teatri v\u00e4ikese maja saali s\u00fcnnitanud magusm\u00f5rkja ja h\u00e4mara piiriala, kus on paslik arutleda, kes siis tegelikult on monstrum ja kes mees, kes on eba ja kes p\u00e4ris, kes v\u00e4ljas ja kes sees. Ja kelle vaatenurgast me \u00fcldse r\u00e4\u00e4gime.<\/p>\n
1 Inna Gr\u00fcnfeldt, Taago Tubin: “Kindlasti on ka meie ajal oma\u00a0freakshow’d”. \u2013 Virumaa Teataja 10.\u00a0IX\u00a02025.<\/p>\n
2 Rene Kundla, Rakvere teatris esietendus t\u00f5estis\u00fcndinud lool p\u00f5hinev “Elevantmees”. \u2013 ERRi kultuuriportaal 15.\u00a0IX\u00a02025.<\/p>\n
3 Maris Paas, Me ei ela k\u00fcll enam j\u00f5llitamis\u00fchiskonnas, aga Elevantmees j\u00e4\u00e4b surmani teistsuguseks. \u2013 Eesti P\u00e4evaleht 27.\u00a0IX\u00a02025.<\/p>\n
4 Inna Gr\u00fcnfeldt, Taago Tubin: “Kindlasti on ka meie ajal oma\u00a0freakshow’d”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kes on kunagi jalutanud m\u00f5ne Euroopa suurlinna vanas tervishoiu- v\u00f5i meditsiiniteemalises muuseumis, k\u00fclastanud m\u00f5nda viktoriaanlikku anatoomikumi v\u00f5i patoloogian\u00e4itust,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43584,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,17762,173,34,36,21765,17760,140,7037,17759],"class_list":{"0":"post-43583","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-elevantmees","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-imre-ounapuu","16":"tag-johannes-richard-sepping","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-rakvere-teater","19":"tag-taago-tubin"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115559395744056106","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43583"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43583\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43584"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}