1967. aastal Kohtla-J\u00e4rvel s\u00fcndinud Saaremets t\u00f5des, et elu oli seal mingi perioodini ohtlik. “Kuni mul tekkisid \u00f5iged s\u00f5brad ja p\u00e4rast seda enam nii ohtlik ei olnud. Muusika oli seal j\u00e4llegi m\u00e4ngus, muusika on mind p\u00e4\u00e4stnud kogu aeg, ka seal Kohtla-J\u00e4rvel. Mul olid vangis istunudki vene s\u00f5brad, kes olid ka muusikahuvilised, minu kaudu kuulsid nad muusikat, millest neil polnud aimugi ja siis neil oli teatud respekt mu vastu,” meenutas Saaremets.<\/p>\n
“Just \u00fcks neist oli selline, keda k\u00f5ik Kohtla-J\u00e4rve p\u00e4tid v\u00e4ga-v\u00e4ga austasid. Kui ma temaga l\u00e4bi linna k\u00f5ndisin ja vastu tulid t\u00fc\u00fcbid, kelle eest ma muidu pidin \u00e4ra jooksma, siis n\u00fc\u00fcd nad vaatasid mind lugupidavalt, andsid k\u00e4tt ja pakkusid suitsu. Siis oli juba t\u00e4iesti okei,” t\u00f5des Saaremets ning lisas, et \u00fcldiselt oli ta lapsep\u00f5lv \u00f5nnelik.<\/p>\n
“Isa oli kolhoosiesimees, ema oli tehnik. Ma elasin tegelikult p\u00e4ris h\u00e4sti. M\u00f5tlesin juba lapsena, et k\u00fcll mul on \u00f5nnelik lapsep\u00f5lv. Ma ei kurda.”<\/p>\n
Muusikat t\u00f5id Saaremetsa koju vanemad vennad. “Sain p\u00e4ris varakult maitse suhu. P\u00e4ris esimene lugu, mille puhul ma sain aru, et muusika on midagi rohkemat kui lihtsalt mingi laul, vaid seal taga on terve maailm, oli Black Sabbathi “Iron Man”. See oli meil lindi peal ja mul oli koolieelikuna esimene tugevam pauk, et muusika on maailmas k\u00f5ige huvitavam asi \u00fcldse,” r\u00e4\u00e4kis muusik.<\/p>\n
N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal valitsenud v\u00e4givalla ja kurjuse taagast p\u00fc\u00fcab Saaremets siiamaani lahti saada. “Ma n\u00e4en seda ka oma vanema poja ja v\u00e4lismaa s\u00f5prade pealt, et nad ei ole kogenud seda maailma, kus mina ja teised \u00fcles kasvasime. Ma kadestan neid, sest see aeg pani mulle n\u00e4iteks sellise hoobi, et ma ei tahtnud isegi \u00fclikooli minna. See oli n\u00f5ukogude institutsioon ja ma olin maast madalast ikka nii n\u00f5ukogudevastane kui v\u00f5imalik. Puutusin tihti kokku ka KGB-ga, sest \u00fcks mu s\u00f5ber p\u00f5genes v\u00e4lismaale ja j\u00e4i piiri peal vahele,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Ka tavaline koolip\u00f5li Saaremetsale liiga meelt m\u00f6\u00f6da ei olnud. “Seal oli ainult m\u00f5ni \u00fcksik \u00f5petaja, kes oli soe ja heatahtlik. Enamasti olid seal kibestunud ja kurjad inimesed ning kuna ma olin veidi teistsugune ka, juuksed pikemad ja ei tahtnud teinekord koolivormi kanda, siis ikkagi armu ei antud. Mul on meeles, kuidas “Kevadet” l\u00e4bi v\u00f5ttes \u00fctles emakeele \u00f5petaja klassi ees, et meie klassi Toots on Raul Saaremets, aga Toots ei olnud kunagi paheline. Selline tunne oli, et osad \u00f5petajad lausa vihkasid sind,” nentis Saaremets.<\/p>\n
“Samas pean muidugi eesti keele \u00f5petajat ka kiitma, sest t\u00e4nu sellele, et tema tund oli selline, kus pidi end tundma nagu vanglas v\u00f5i hirmuvalituse all, j\u00e4i p\u00e4ris palju ka k\u00fclge, sest millegi muuga ei olnud v\u00f5imalik tegeleda.”<\/p>\n
K\u00fcll aga sai toonases Kohtla-J\u00e4rve esimeses keskkoolis makilintidega diskot tehtud. “Tihti olid koolipidudel saalis ka \u00f5petajad, vaatasid, et kord oleks majas ja siis l\u00e4ksid kohvi jooma. Siis sai hakata m\u00e4ngima muusikat, mida muidu m\u00e4ngida ei tohtinud, n\u00e4iteks punki. Meil olid nuhid ka v\u00e4ljas, kes tulid \u00fctlema, kui \u00f5petajad tagasi hakkasid tulema. Kuna need olid nii head peod, siis meil k\u00e4isid ka keskkooli \u00f5pilased seal p\u00f5hikooli pidudel,” meenutas Saaremets.<\/p>\n
Eesti raadiost oli Saaremetsa jaoks k\u00f5ige olulisem saade “Kesk\u00f6\u00f6mosaiik”. “Sealt ma kuulsin esimest korda Police’i, Kate Bushi. Saates “Soovid, soovid, soovid” ei tulnud kunagi selliseid lugusid. Aga l\u00fchilainelt otsisin ma \u00fcles ikkagi maailmajaamu. Ja selles m\u00f5ttes oli n\u00f5ukogud aeg Kohtla-J\u00e4rvel \u00f5nnis aeg, sest sul oli seal meeletult igav. Seal ei olnud mitte midagi teha ja oli aega raadiot kruttida. Igavus on \u00f5nnistus. R\u00e4\u00e4gin seda ka praegu \u00fcheksa-aastasele pojale, et naudi seda igavust. T\u00e4nu igavusele hakkavadki asjad s\u00fcndima,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Raadiote kruttimine viis Saaremetsa laineid pidi kokku legendaarse briti raadioh\u00e4\u00e4le John Peeliga, kes t\u00f5i ta ellu ka ansambli The Fall, kes on teda saatma j\u00e4\u00e4nud terveks eluks.<\/p>\n
Kui t\u00e4naseks teame Saaremetsa ansambli R\u00f6\u00f6vel \u00d6\u00f6bik trummarina, siis algses b\u00e4ndis, millest hiljem sai R\u00f6\u00f6vel \u00d6\u00f6bik, m\u00e4ngis trumme hoopis Uno Laur. “Tema juures see b\u00e4nd \u00fcldse s\u00fcndis. Tal oli vanemate maja lakas trummikomplekt, mis oli toona ennekuulmatu asi. See b\u00e4nd koosnes inimestest, kellel puudus igasugune anne ja mina olin k\u00f5ige v\u00e4hem mitte-andeks trummidel. Sellest ma sain kohe aru, et kui trummar ei m\u00e4ngi, siis asi ei t\u00f6\u00f6ta. Aga kui trummid hoiavad, siis v\u00f5ib sinna peale hakata kasvatama \u00fcksk\u00f5ik mida.”<\/p>\n
Oma esimeseks instrumendiks peab Saaremets siiski lintmakki. “L\u00f5puks sain endale kolme helipeaga lintmaki ja see oli see moment, kus seda sai ka instrumendina kasutama hakata.”<\/p>\n
L\u00f5puks hakati R\u00f6\u00f6vel \u00d6\u00f6bikuga esinema nii Eestis kui ka v\u00e4lismaal, sh Poolas ja Soomes. Soomes k\u00e4igu j\u00e4rel v\u00f5is Saaremetsa s\u00f5nul esinemistasust Eestis pool aastat \u00e4ra elada. “Ja 1991. aastast hakkasime ise \u00fcritusi korraldama ja ukse pealt raha koguma. Sellest saime suht varakult aru, et kui sa tahad muusikaga mingitki elatist teenida, siis tuleb ise pileteid m\u00fc\u00fca,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Taasiseseisvumise j\u00e4rel j\u00f5udis R\u00f6\u00f6vel \u00d6\u00f6bik esimese Ida-Euroopa b\u00e4ndina ka noorusp\u00f5lves kuulatud John Peeli juurde kuulsat John Peel Sessionit salvestama. “John Peel veel isiklikult viis meid stuudiosse, sest ta ise ta seal tavaliselt ei k\u00e4inud. Artistid said ise kohale tuldud v\u00f5i olid assistendid, kes neid aitasid. Ta \u00fctles, et tavaliselt ma seda ei tee, aga viimati kui ma siin k\u00e4isin, siis salvestas sessiooni Jimi Hendrix. Ahah, nojah, selge,” muigas Saaremets.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1967. aastal Kohtla-J\u00e4rvel s\u00fcndinud Saaremets t\u00f5des, et elu oli seal mingi perioodini ohtlik. “Kuni mul tekkisid \u00f5iged s\u00f5brad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43629,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[21773,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,712,28,29,19,25,21771,21772,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-43628","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ajukaja","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-heli-nalg","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-raul-saaremets","25":"tag-roovel-oobik","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115559674861663662","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43628","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43628"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43628\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43629"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43628"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43628"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43628"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}